OTSI
Uudised
Näitused
Muuseumitunnid
Kogud
Teenused
Kontaktandmed
Lugemisvara
Väljaanded
Muuseumipood
Ametlik teave
Teised kohad
Tagasiside
Uudiskiri
In English


» Avaleht » Näitused » Ajutine näitus  
Ajutine näitus
Viimati muudetud: 15-09-2014

Muuseumi näitusetoas 9. septembrist – 4. oktoobrini 2014

Maadlusspordist Viljandimaal

Viljandi muuseumi näitusetoas on avatud Viljandimaa maadlusspordi ajalugu tutvustav kaheosaline stendinäitus.

Maadleja Martin Kleini elu ja saavutusi kajastav väljapanek on koostatud Eesti spordimuuseumis Tarvastu vallavalitsuse tellimusel tähistamaks 100 aasta möödumist Eesti esimese olümpiamedali võitmisest Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Käesoleva aasta septembris tähistame Martin Kleini 130. sünniaastapäeva. Põhjalikumat teavet legendaarse maadleja kohta leiab Vikipeediast.

Teine osa näitusest annab lühikese ülevaate maadlusspordist Viljandimaal. Viljandimaa kaasaegse maadlusloo lähtepunktiks loetakse 1898. aasta 24. oktoobrit, kui Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi saalis toimus esimene avalik vöömaadlusmatš kohaliku mehe Anton Suurkase ja maailmakuulsa Georg Lurichi vahel. Järgmisel aastal toimus Lurichi korraldusel ka juba esimene maadlusturniir, mille võitis Suurkask. Pärast seda muutus raskejõustik Viljandis päris populaarseks – harjutati usinalt pommide ja kangiga, peeti maadlusmatše.

Vabadussõja eelsel ajal kerkis esile hulk noori mehi, kellest varsti hakati kuulma kodust kaugemalgi. Viljandi kohalikuks esimaadlejaks tõusis kõrgema algkooli kojamehe poeg plekksepp August Sild, keda teati rohkem Silla Kustina.

Viljandimaa maadlusajaloo üheks olulisemaks daatumiks on aasta 1912, kui Tarvastust pärit maadleja Martin Klein tõi Stockholmi olümpiamängudelt eestlastele esimese olümpiamedali. Sama aasta suvel loodi Viljandisse ka spordiselts „Tulevik“, kes hakkas muu hulgas tegelema maadlusspordi edendamisega.

Pärast I maailmasõda ja sellele järgnenud Vabadussõda jäi maadlussport Viljandimaal mõneks ajaks soiku. Üks väheseid kohti, kus maadlust harrastati oli Tarvastu. Siin utsitas noori tagant olümpiasangar Klein, kes aeg-ajalt ka ise võistlustest osa võttis. 1920. aastate teisest poolest hakkasid Viljandimaal esile kerkima uued nimed – Johannes Lomper, August Roots, Karl Ungerson (Kaarel Orumets), Martin Maiste jmt.

Spordiseltsi „Tulevik“ maadluskoondisest ja Tarvastu Kaitseliidu maadlejatest said 1930. aastatel arvestatavad tegijad nii üle-eestilisel areenil kui ka võistlemisel lähinaabritega. Viljandimaa maadlejad said 1930. aastate lõpul mitmeid olulisi võite – tuul tehti alla Riia esindusvõistkonnale, võideti Eesti maakondlikud karikavõistlused, Eesti Mängudelt saadi tervelt viis medalit. Maadlussport on jäänud Viljandimaa esindusalaks tänaseni.

Muuseumi näitusemaja on avatud sügishooajal teisipäevast laupäevani kell 10–17.

Viljandi spordiseltsi Tulevik maadlustreening 1.09.1937

Fotol on Viljandi spordiseltsi „Tulevik“ maadlustreening 1. septembril 1937 olümpiatreener N. Kudsmani(?) juhatusel. Tagareas seisab tumedas ülikonnas seltsi esimees Anton Suurkask. VMF 376:9.

Stendide ilmestamisel oli suureks abiks Viljandi spordimehe ja fotograafi Märt Tengi fotoalbum, mille ta kinkis 1958. aastal muuseumi kodulooringile (VM 9015). Järgnevalt pakume võimalust seda sirvida.

Vaata ka:
Toimunud näitused
Näituste kava, näitusetoa andmed

Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi · info@muuseum.viljandimaa.ee · tel 433 3316, 433 3663, 433 3664 OK Interactive