OTSI
Uudised
Näitused
Muuseumitunnid
Kogud
Teenused
Kontaktandmed
Lugemisvara
Väljaanded
Muuseumipood
Ametlik teave
Teised kohad
Tagasiside
Uudiskiri
In English


» Avaleht » Teised kohad » Helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares  
Helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares
Viimati muudetud: 29-08-2017

Mart Saare majamuuseum Hüpassaares on 21. juunist kuni septembri lõpuni suletud sisemiste remonditööde tõttu. Seniks saab nautida helilooja loomingulise kodukandi inspireerivat loodust ja lähedal asuvat Soomaa rahvuspargi Hüpassaare õpperada.

1. oktoobril, Muusikapäeval Mart Saare majamuuseumis
Kell 12 esinevad muuseumi hoovis kavaga "Mart Saar 135" Kammerkoor Head Ööd, Vend, dirigent Pärt Uusberg, Tartu Ülikooli kammerkoor, dirigent Triin Koch, Naiskoor Carmina, dirigent Margit Võsa, vahetekstid Riina Roose.
Kell 13.30 jätkub kava "Mart Saar 135" muuseumi ruumides, esinevad Mati Turi (tenor), Martti Raide (klaver), Rasmus Andreas Raide (klaver), Carita Irjas (klaver).
Kell 14.30 algab muuseumi hoovist rabamatk "Mart Saare jälgedes". Matkajuht Riina Roose.


Hüpassaare talu, Karjasoo küla, 71408 Suure-Jaani vald, Viljandimaa
Asukoht kaardil: kaart.delfi.ee, maps.google.com.
Koordinaadid: 58° 31΄40˝N   25° 16΄16˝E

Muuseum on avatud K–P 10–17, võimalusel palume ette teatada: tel 435 7141, gsm 521 6675. Lisateavet saab Viljandi muuseumist (vt kontaktid lehe allosas).

Pääse 2 €, õpilastele 1 €, perepilet 4 €.*
Grupipääse (kuni 25 inimest) 20 €; õpilastele 10 €.
Giiditeenus 15 € tund; õpilasgrupile 10 € tund.

* Õpilaste hulka loetakse ka tudengid.
Perepääsme saavad osta kuni kaks täiskasvanut koos alaealiste lastega.
Tasuta sissepääs: kaheksa-aastased ja nooremad lapsed, erivaja­dus­ega inimesed koos saatjaga, lasterohked pered, ajateenijad (üksikkülastajad), represseeritud (tõendi alusel), muuseumitöötajad.

Vaata ka: Hüpassaare õpperada (sisaldab kohalesõitmise õpetust)

Muuseumi välisvaade

 

Mart Saar (28.09.1882 – 28.10.1963) ja Hüpassaare

Helilooja esivanemad asusid siia sooservale elama 19. sajandi algul. 1830. a. paiku anti neile perekonnanimeks Saar. Koht oli kehva – osalt soine ja vesine, osalt kividerohke. Riigimaal tunti end siiski vabamalt, eemal mõisnikust ja mõisaorjusest, lisaks veel tulutoov metsavahiamet. Muusikaliselt oli poegadele eeskujuks ja innustajaks isa Mihkel, kes musitseeris koduorelil ning andis poegadele algõpetust.

Hariduse omandas ta Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetaja oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. a suri isa. Vanem poeg Mart, kellest oleks pidanud saama järgmine metsavaht, müüs selle õiguse õemehele Mart Tomsonile. Saadud rahaga alustas Mart Saar õpinguid Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassis. Talupidamine jäi õemehe õlgadele, kes ehitas 1911. a. teiste hoonete seas ka uue elumaja – praeguse muuseumihoone.

Mart Saar (1882–1963)1908. a. lõpetas Mart Peterburi konservatooriumi oreli erialal ja asus elama Tartusse. Ta jätkas konservatooriumi kaugõppes kompositsiooniõpet, viibides igal aastal mõne kuu Peterburis, kus tema õpetajaks oli N. Rimski-Korsakov. Elades Tartus koos J. Aaviku, J. Simmi, L. Neumanni ja A. Lätega viisid nad sealse muusikaelu uuele kõrgusele. 1921.a. hävis kahjutules elamu, milles olid M. Saare, J. Aaviku ja C. Kreegi korterid. Tuleroaks sai ka Saare arvukas looming. Seejärel siirdus ta elama Tallinnasse.

1920ndate alguses tekkis Hüpassaare metsavahil Mart Tomsonil arusaamatusi ülemustega ning ta vallandati. Kuigi hooned olid M. Tomsoni kuludega ehitatud, nõuti ruumide vabastamist uue metsavahi tarbeks. Olukorra lahendas Mardi noorem vend Hans, kes oli nõus uueks metsavahiks hakkama. Et isakodu siiski kaotsi ei läheks, hakkas M. Saar taotlema talu endale. Põhjenduseks oli, et siin on sündinud suur osa tema loomingust ja et ainult siin, metsade keskel on ta võimeline looma Eesti kultuuri rikastavat muusikat. Taotlust toetasid mitmed organisatsioonid ja seltsid. Pärast paljusid palvekirju ja sekeldusi asi õnnestuski. Helilooja sai Kultuurkapitalilt ka igakuist 100-kroonist toetust.

1932. a. asuski M. Saar alaliselt elama oma isatallu. Metsavahi jaoks ehitati kilomeetri kaugusele uued hooned, kuhu asus oma perekonnaga elama vend Hans. Aastad 1932–1943 olid helilooja loomingus kõige viljakamad, sel ajal on sündinud tema loomingu paremik.

Mart ja Eliise Saar juunis 1922 Hüpassaares. Ees istuvad õetütar Helmi Tomson ja tütar Heli. MSF 7:60/F105

Mart ja Eliise Saar juunis 1922 Hüpassaares. Ees istuvad õetütar Helmi Tomson ja tütar Heli


1943. a. siirdus M. Saar Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Talu töötegijatel – õel ja õemehel – oli uute võimude koormiste täitmine vanaduse tõttu üsna raske. Edasi tahtis kommunistlik valitsus majast teha metsatööliste ühiselamu ja kõrvalhoonetest hobusetallid. Tänu M. Saare sidemetele Tallinna ametimeeste, eriti aga võimuredelil seisva E. Kapiga, suudeti need plaanid nurjata. Kuigi M. Saare alaliseks elukohaks jäi Tallinn, veetis ta kõik suved Hüpassaares. Seda tegi ta igal aastal, alates üliõpilaspäevadest Peterburis. Siin on ta inspiratsiooniallikas ja loominguline kodu.

Majamuuseum eesti heliloomingu suurkujule asutati 1964. aastal, pärast helilooja surma. Järgnenud ümberehitused ei säilitanud kahjuks hoone algset välimust. Mart Saare õetütar Hilda Tomson elas talus kuni surmani 1990ndate lõpul. Sestpeale hoiab talu palgatud järelevaataja.

Failid:
Mart Saare majamuuseumi arengukava
Hüpassaare teostavus- ja tasuvusanalüüs
Viited:
Eesti Muusika Infokeskus - Mart Saar
Kultuurimälestiste register: Maja, kus elas ja töötas Mart Saar
Klassikaraadio saatesari Mart Saare 125. sünniaastapäevaks
Eestigiid.ee

Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi · info@muuseum.viljandimaa.ee · tel 433 3316, 433 3663, 433 3664 OK Interactive