Viljandi Muuseum - Väljaanded - Viljandi Muuseumi aastaraamat 2000 -
OTSI
Uudised
Näitused
Muuseumitunnid
Kogud
Teenused
Kontaktandmed
Lugemisvara
Väljaanded
Muuseumipood
Ametlik teave
Teised kohad
Tagasiside
Uudiskiri
In English


» Avaleht » Väljaanded » Viljandi Muuseumi aastaraamat 2000  

Liblikakogud Viljandi Muuseumis
Viimati muudetud: 17-02-2006
Tiina Parre

Liblikaid on Viljandis kollektsioneeritud juba alates 19. ja 20. sajandi vahetusest. Üks esimesi liblikakogujaid oli sepp A. Eldring, kelle kogus oli 1935. aastaks mitu tuhat isendit. Tuntumatest liblikakogujatest tuleks mainida E. Viirat, E. Rebast, H. Raudseppa, J. Mõttust jt. 1933. aastal koondusid H. Raudsepp, J. Mõttus, V. Reinthal, M. Tönopa, R. Sülla, Mihkelson ja Sutt ühise huvi alusel grupiks. Nad seadsid endile kogude koostamisel kõrged nõudmised. Et saada ilusaid terveid eksemplare, kasvatasid nad enamiku liblikatest ise munast, röövikust või nukust. Mune hangiti ka välismaalt. Kogumisretkedel käidi peamiselt Viljandi ümbruses, tavaliselt kuni 25 kilomeetri raadiuses. Sagedasemad püügikohad peale Viljandi olid Vana-Võidu, Heimtali, Aimla, Parika raba, Piima mets ja Visaku soo.

Kohalike meeste töö tulemustest on Viljandi Muuseumis tänaseks hoiul Suti, M. Tönopa ja H. Raudsepa liblikakogu. Suti kogu (aastaist 1922-1926) liblikad on kahjuks etikettimata, samuti puuduvad kogumispäevik ja kataloog. Seetõttu on see kogu läbi töötamata. Kaks ülejäänud kogu on tunduvalt paremas seisus ning tänu sellele oli need võimalik ka teaduslikult läbi töötada. Inventeerimise viis läbi muuseumi teadur Tea Külm. Alljärgnev on kokkuvõte tema töö tulemustest.

Matu Tönopa liblikakogu annetas muuseumile Amalie Tönopa 24. aprillil 1952, vastuvõtuakt nr. 28 (328). Tulmeraamatusse on kogu kantud numbri 8398 all. M. Tönopa kollektsioon koosneb seitsmest klaasiga kaetud liblikakastist suurusega 50×70 cm. Kogu on koostatud aastail 1937-1951. Liblikad on hoolikalt sirutatud, nõelastatud ning paigutatud ridadena kastidesse. Paljud eksemplarid on omanik ise nukust või röövikust kasvatanud, osa liblikate püüdmiseks on kasutatud sööta või valguspüüki. Kogu on inventeeritud kahes osas:
Z 217-270, 15. jaanuar 1968 - 25. september 1968;
Z 339:1-1237, 30. oktoober 1973 - 28. juuni 1974.
Z - zooloogiliste kogude tähistus inventeerimisel.

Teadusliku inventeerimise käigus selgus, et kogus on 1338 liblikat 376 liigist ning mõned liigisisesed vormid. Päevaliblikaid on 73 liiki ja hämarikuliblikaid 303 liiki. Liblikad on kogutud peamiselt Viljandi ümbrusest: Vana-Võidust, Heimtalist, Pärstist, Aimlast, Viiratsist, Loodist jm. Osa liblikaid on püütud Türilt, Tallinna ümbrusest, Saaremaalt jm. Palju materjali pärineb H. Raudsepalt, vähem R. Süllalt ja J. Mõttuselt. Üksikud eksemplarid on saadud Loodusuurijate Seltsi vahetuskaartidega. Perekonnanimede puudumine etikettidel raskendas oluliselt inventeerimist ning erialase kirjanduse vähesuse tõttu jäi see töö 1968. aastal pooleli. Osa liblikaid oli täpsemalt määramata, mistõttu võib esineda määramisvigu. 376 liblikaliigist on väga haruldasi ja lokaalseid ning haruldasi 67 liiki, neist päevaliblikaid 11 ja hämarikuliblikaid 56.

Hugo Raudsepp (1900-1976, keemiateaduste doktor) annetas oma liblikakogu muuseumile 31. märtsil 1947. Vastuvõtuakt selle kohta puudub, kuid muuseumi fondijuhataja T. Parri kogumisraamatus kannab see numbrit 2729 ja tulmeraamatus numbrit 5385. Kokku saadi üheksa kasti liblikaid ja üks kast mardikaid. Kaks poolikut liblikakasti inventeerimise käigus ühendati. H. Raudsepa liblikakogu on paigutatud süstemaatilises järjekorras ridadena klaasiga kaetud kastidesse suurusega 50×70 cm. Materjal on kogutud aastatel 1932-1943. Liblikad on korrektselt sirutatud ja leiuandmetega varustatud. Enamik neist on püütud rööviku või nukuna, sest nagu H. Raudsepp ise on öelnud, saab terveid eksemplare kõige paremini ise kasvatades. Mõnedel liblikatel puudusid etiketid ning need määrati inventeerimise käigus. Kuna algul liblikate määramiseks vajalik kirjandus puudus, inventeeriti kogu mitmes etapis:
Z 271-335, 30. september 1968 - 30. oktoober 1968;
Z 338:1-172, 18. september 1969 - 6. jaanuar 1971;
Z 338:301-574, 5. jaanuar 1973 - 14. mai 1973;
Z 351:1-804, 4. märts 1975 - 8. august 1975.

Kartoteegis on liblikate nimetused antud uuema kirjanduse järgi, liblikate etikettidel ja inventeerimisraamatus on osaliselt varem kasutusel olnud nimetusi (eriti enne 1973. aasta inventeerimist). H. Raudsepa kogu teadusliku läbitöötamise tulemusena selgus, et selles on 1374 liblikat 416 liigist. Neist päevaliblikad on esindatud 75 ja hämarikuliblikad 341 liigiga. Materjal on pärit peamiselt Viljandimaalt, eelkõige Viljandi lähemast ümbrusest: Viiratsist, Vana-Võidust, Pärstist, Tääksist, Raudnast, Heimtalist, Loodist, Siniallikult, Parikast jm. Üksikuid isendeid on ka kaugemalt, näiteks Tallinnast, Torist, Orissaarest, Puhtust, Surjust ja Ristnast. Väga haruldasi ja haruldasi liike on kogus 81 (nimekiri allpool). Neist 12 liiki on päevaliblikad, 69 liiki aga hämarikuliblikad.

Alljärgnev nimekiri annab ülevaate nii M. Tönopa kui ka H. Raudsepa kogus olevatest väga haruldastest ja haruldastest liikidest. Nende määratlemisel kasutas kogude inventeerija Eesti suurliblikate nimestikku (Möls, T., Viidalepp, J., 1969, Tartu): '1' märgib seal väga haruldast ja '2' haruldast liiki. Kui liigi arvukus on Eesti eri osades erinev, on antud arvukuse muutumise diapasoon: 1-2. Liblikate nimetused on käesoleva artikli autor andnud viimase Eesti liblikate määraja järgi (Viidalepp, J., Remm, H., 1996, Tallinn). Nimetatud määraja andmetel on osa liblikate harulduse aste muutunud, sellest allpool. Nimekirjas olevad tähed T ja R tähistavad liblikaliigi olemasolu vastavalt Tönopa või Raudsepa kogus.

    Päevaliblikad

  1. Iphiclides podalirius - puriliblikas, 1, R
  2. Pontia daplidice - reseedaliblikas, 1-2, T, R
  3. Apatura iris - suur-kiirgliblikas, 2, T, R
  4. Apatura ilia - väike-kiirgliblikas, 1-2, T, R
  5. Limenitis camilla - väikelumik, 2, T, R
  6. Vanessa cardui - ohakaliblikas, 2, T, R
  7. Nymphalis xanthomelas - valgetähn-pajuliblikas, 1-2, T, R
  8. Nymphalis polychloros - kollatähn-pajuliblikas, 1-2, T, R
  9. Euphydryas aurinia estonica - teelehe-mosaiikliblikas, 2, T, R
  10. Strymon pruni - toominga-kannustiib, 2, T, R
  11. Maculinea arion - tähnik-sinitiib, 2, T, R
  12. Strymon w - album - jalaka-kannustiib, 2, R
  13. Thymelicus sylvestris - aruheina-viirgpunnpea, 2, T

    Hämarikuliblikad

  14. Panaxia dominula - harilik piksepeni, 2, T, R
  15. Diaphora mendica - rohukaruslane, 2, T
  16. Rhyparia purpurata - purpurkaruslane, 2, T
  17. Cerura erminea - papli-harksaba, 1, T
  18. Stauropus fagi - sipelgtutlane, 2, R
  19. Notodonta tritophus - tume-hammastutlane, 1-2, R
  20. Notodonta torva - hall-hammastutlane, 2, T, R
  21. Leucodonta bicoloria - kriittutlane, 2, T, R
  22. Odontosia carmelita - tume-kevadtutlane, 1-2, T
  23. Clostera curtula - roostelaik-haavatutlane, 2, T, R
  24. Clostera anachoreta - tähnik-haavatutlane, 2, R
  25. Clostera anastomosis - pruun-haavatutlane, 2, T, R
  26. Zygaena osterodensis - hiireherne-verikireslane, 2, T, R
  27. Acherontia atropos - tontsuru, 1-2, T, R
  28. Agrius convolvuli - kassitapusuru, 1-2, T, R
  29. Mimas tiliae - pärnasuru, 2, R
  30. Hyles euphorbiae - piimalille-vöötsuru, 1, T, R
  31. Malacosoma neustria - aia-rõngakedrik, 2, T, R
  32. Eriogaster lanestris - kasekedrik, 1-2, T, R
  33. Phyllodesma ilicifolium - mustika-võsakedrik, 1-2, T, R
  34. Phyllodesma tremulifolium - haavavõsakedrik, 1, R
  35. Gastropacha quercifolia - viljapuu-lehekedrik, 2, T, R
  36. Gastropacha populifolia - papli-lehekedrik, 1, R
  37. Olene fascelina - tuhk-villkäpp, 2, T, R
  38. Orgyia gonostigma - tumetupslane, 2, T, R
  39. Lymantria dispar - käsnalainelane, 1, R
  40. Euproctis similis - luiklainelane, 1-2, T, R
  41. Pachytelia villosella - hiidmärslane, 2, T, R
  42. Lepidopsyche unicolor - tumemärslane, 2, R
  43. Sesia apiformis - suur haavaklaastiib, 1, T, R
  44. Paranthrene tabaniformis - vari-klaastiib, 1-2, R
  45. Aegeria spheciformis - lepa-klaastiib, 2, T, R
  46. Aegeria tipuliformis - sõstra-klaastiib, 2, T, R
  47. Lamellocossus terebra - haavamailane, 1-2, T
  48. Zeuzera pyrina - oksamailane, 1-2, T
  49. Trichosea ludifica - pihlaöölane, 2, T
  50. Colocasia coryli - sarapuuöölane, 2, T
  51. Noctua orbona - väike-mõrsjaöölane, 2, R
  52. Xestia xanthographa - kollatähn-kidaöölane, 2, T, R
  53. Mamestra contigua - kirju-aiaöölane, 2, T, R
  54. Orthosia stabilis - salu-kevadöölane, 1-2, T, R
  55. Mythimna obsoleta - roostiku-rohuöölane, 2, R
  56. Cucullia absinthii - koirohu-kaelusöölane, 2, R
  57. Cucullia lactucae - jänesesalati-kaelusöölane, 1, R
  58. Cucullia asteris - astri-kaelusöölane, 1-2, R
  59. Cucullia artemisiae - puju-kaelusöölane, 1, T
  60. Cucullia scrophulariae - tumeserv-kaelusöölane, 1, T
  61. Conistra rubiginea - hele-taliöölane, 2, T
  62. Acronicta alni - lepa-noolöölane, 2, T
  63. Dryobotodes eremita - keeröölane, 1-2, R
  64. Blepharita adusta - hele-korpöölane, 2, R
  65. Ammoconia caecimacula - pimetähnöölane, 2, R
  66. Acronicta strigosa - väike-noolöölane, 2, R
  67. Dypterygia scabriuscula - oblikaöölane, 2, T, R
  68. Ipimorpha subtusa - haava-mähkuröölane, 2, R
  69. Sidemia ypsillon - papliöölane, 2, T, R
  70. Apamea furva - kirju-juureöölane, 2, T, R
  71. Amphipoea oculea - väike-segaöölane, 2, T, R
  72. Amphipoea lucens - soo-segaöölane, 2, T, R
  73. Calamia tridens - smaragdöölane, 2, T, R
  74. Nonagria sparganii - hele-kaldaöölane, 2, T
  75. Lithacodia pygarga - metsaöölane, 2, T, R
  76. Lamprotes c - aureum - vasköölane, 1-2, T
  77. Euchalcia modesta - rassiöölane, 2, R
  78. Catocala sponsa - rüütelöölane, 2, R
  79. Hemithea aestivaria - nurkvaksik, 2, T
  80. Idaea seriata - seina-kuluvaksik, 2, T, R
  81. Idaea sylvestraria - aru-kuluvaksik, 1-2, R
  82. Lythria purpuraria - kirburohu-punavaksik, 1-2, R
  83. Acasis viretata - rohekas lapivaksik, 2, T, R
  84. Philereme transversata - tume-türnpuuvaksik, 2, R
  85. Malacodea regelaria - kuusevaksik, 1-2, T
  86. Chloroclysta siterata - võsa kirivaksik, 1-2, T, R
  87. Chloroclysta miata - salu-kirivaksik, 2, T, R
  88. Epirrhoe hastulata - tume-kirivaksik, 2, T, R
  89. Epirrhoe galiata - madara-kirivaksik, 2, R
  90. Xanthorhoe annotinata - kuuse-kirivaksik, 2, T
  91. Apeira syringaria - sirelivaksik, 1-2, T
  92. Eupithecia tripunctaria - putke-pisivaksik, 2, R
  93. Abraxas grossulariata - karusmarja-tähnikvaksik, 1-2, R
  94. Selenia lunaria - hele-kuuvaksik, 1-2, R
  95. Colotois pennaria - härmavaksik, 2, T, R
  96. Ourapteryx sambucaria - siilakvaksik, 2, T, R
  97. Lithina chlorosata - kilpjalavaksik, 2, T, R
  98. Hypoxystis pluviaria - teravtiib-vaksik, 2, T, R
  99. Agriopis marginaria - hall-talivaksik, 2, T
  100. Phigalia pilosaria - lumevaksik, 2, T

Eespool toodud liblikaliikidest ei ole 1996. aastal ilmunud määraja järgi haruldased Euphydryas aurinia estonica (nr. 9), Diaphora mendica (nr. 14), Aegeria tipuliformis (nr. 46), Stauropus fagi (nr. 17), Notodonta torva (nr. 20), Paranthrere tabaniformis (nr. 44), Lithacodia pygarga (nr. 75) ja Abraxas grossulariata (nr. 93). Määraja järgi on haruldasemad liblikaliigid H. Raudsepa kogus Iphiclides podalirius (nr. 1) ja Phyllodesma tremulifolia (nr. 34). Esimene neist on aga saadud 1927. aastal Saksamaalt, mis kahandab tema väärtust. Teisena nimetatu on pärit Viljandimaalt Parika rabast, leitud 1940. aastal röövikuna ja siis püüdja poolt liblikaks kasvatatud. Sellest liigist on teada vaid üks isend, mis asub EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi liblikakogus, pärit on see 19. sajandist. Taasleidude puudumise tõttu on see liik Eesti fauna nimestikust välja jäetud. On meeldiv tõdeda, et ka meie muuseumi liblikakogus on selline haruldane eksemplar.

Kokkuvõttes võib öelda, et Viljandi Muuseumil on kaks suhteliselt arvukat ja huvipakkuvat, teaduslikult läbi töötatud liblikakogu. Nende inventeerimise tulemusena on saadud andmeid mõnede haruldaste liikide leviku kohta Eestis, samuti ülevaade Viljandi ümbruskonna liblikate liigilisest koosseisust.

Butterfly Collections In Viljandi Museum

Tiina Parre

The nature collection of Viljandi Museum has two significant scientifically researched butterfly collections. One of them has been stored up from 1932-1943 by H. Raudsep, Doctor of Chemical Sciences. He donated his collection to the Museum in 1947. There are 1374 butterflies and moths of 416 species, 81 of them rare (12 species of butterflies Diurna, 69 species of moths Noctuidae). The butterflies have mainly been collected from Viljandi and its surrounding environs, and have been arranged into eight glass-covered wooden boxes (50 x 70 cm).

The other collection has been gathered by M. Tönopa from 1937-1951. In 1952 the collection was donated to the Museum by M. Tönopa's widow. The collection consists of 1338 butterflies and moths of 376 species, 67 of them rare (11 butterflies, 56 moths). The butterflies have mainly been collected from around Viljandi and arranged into seven glass-covered wooden boxes (50 x 70 cm).

The scientific research of the collections took place in 1968, 1971, 1973-1975 and it was carried out by the museum researcher Tea Külm.


Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi · info@muuseum.viljandimaa.ee · tel 433 3316, 433 3663, 433 3664 OK Interactive