Viljandi Muuseum - Näitused - Ajutine näitus - Toimunud näitused -
OTSI
Uudised
Näitused
Muuseumitunnid
Kogud
Teenused
Kontaktandmed
Lugemisvara
Väljaanded
Muuseumipood
Ametlik teave
Teised kohad
Tagasiside
Uudiskiri
In English


» Avaleht » Näitused » Ajutine näitus » Toimunud näitused  

Eestlase raha
Viimati muudetud: 10-04-2012
5. oktoobrist 2011 kuni 7. aprillini 2012 muuseumi näitusetoas

Eestlase raha

Araabia dirhemitest Eesti kroonini

Muuseumi müntide ja paberraha fondinäitus tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.

Alustades araabia e kuufa dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega annab ekspositsioon ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest. Üks väike osa on pühendatud ka hõbemüntide sekundaarsele kasutusele – hõberahadest valmistatud ehetele. 

Näitusele välja pandud mündid pärinevad enamasti kunagisest muuseumi valduses olevast Viljandi Kirjandusliku Seltsi (1878–1939) numismaatikakogust. Osa münte ja enamik paberrahadest on muuseumisse jõudnud Viljandi linnavalitsuse annetustena 1930. aastatel. Täienduseks on kaasatud ka tänapäevaseid erakogusid.

Eesti raha ajalugu on sama kirju ja pööreterikas kui kogu meie rahva ja riigi omagi. Nii räägivad eri aegadest pärit olevad mündid või kupüürid mingit konkreetset lugu. Araabia kalifaadi maades vermitud dirhemid annavad tunnistust meie muinasaegsete esivanemate suhtelisest jõukusest ja elavast koprakaubandusest. Orduaegsete kodumaiste müntide kirev koosseis räägib Vana-Liivimaa killustatusest, välismaised mündid aga tihedatest hansasidemetest. Võõrvõimude poolt löödud suuremate müntide ja trükitud paberrahade esikülgede järgi on võimalik kokku panna ühispilt siin valitsenud monarhidest. 

Oma lugu on kindlasti ka keerulistest aegadest pärinevatel rahadel. Varaseimal neist – orduaegsel hädarahal-klipel – on oma jutt meeleheitest, mis valitses siinmail Liivi sõja lõpuperioodidel. Kerenskid annavad aga tunnistust vastloodud Vene vabariigi haprusest ning peatsest lõpust. Eakamale inimesele, kes on käes hoidnud Saksa idamarku tulevad meelde rasked sõja-aastad, stalinlikud „käterätid“ sunnivad meenutama küüditamist.

Kõige südamelähedasemaks rahaks eestlase jaoks on olnud ikka oma raha, mis on meie maal kehtinud kokku veidi alla neljakümne aasta. Ajalugu on näidanud selgelt, et Eesti riigi iseseisvuse sümbolitena on nii Eesti mark kui ka Eesti kroon vaatamata aeg-ajalt esile kerkinud süngetele ennustustele oma tööd teinud väga hästi, kindlustades majandusarenguks vajaliku „vereringe“. Samas on aga võõrvaluutadega kaasnenud alati segadused ja ebakindlustunne...

Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.

Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.

Muuseumi näitusemaja on avatud T–L kl 10–17. Telefon 433 3316.


Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi · info@muuseum.viljandimaa.ee · tel 433 3316, 433 3663, 433 3664 OK Interactive