Heli Grosberg – muuseumi vanemteadur, arhiivkogu hoidja

Viljandi Muuseumi arhiivifondis on üle 15 000 säiliku ja see kogu on üheealine muuseumiga. Julguse nimetada arhiivifondi üheealiseks muuseumiga annab fakt, et meie kogusse kuulub muuseumi algusaegadest pärit, 1878/79. aastal lossimägedes toimunud arheoloogiliste kaevamiste päevik (Viljandi Muuseumi fond = VM 3413). Kindlasti oli arheoloogiliste kaevamiste komitee järglasena 1881. a. loodud Viljandi Kirjanduslikul Seltsil ka oma suuremahuline arhiiv kuid kahjuks on meie muuseumi vaid tühine osa ligi 70 analoogilise seltsi ja organisatsiooniga kirjavahetuses olnud seltsi dokumentatsioonist.

Kindlamalt saab arhiivifondi moodustumisest rääkida kolmekümnendatel aastatel, mil Viljandi Kodu-uurimise Selts taastas vahepeal varjusurmas olnud muuseumi. Siis algas koos muuseumiga ka nimetatud fondi kasv. Viljandi Eesti Haridusselts on muuseumile üle andnud rea Fr. Kuhlbarsiga seotud materjale (VM 1437–1445), Jaan Lattik annetas kaks Villem Reimani kirja. Samal perioodil on muuseumi jõudnud ka kindral Laidoneriga seotud dokumentide kogu (VM 1195). Kuid paraku meie fondist neid ei leia. Tulmeraamatu märkuste lahtris seisab täheühend RJRK (Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat). Samasugune täheühend kustutab meie fondist ka Kaitseliiduga seotud dokumentide kogu (VM 3606) ja mitme aasta linnavolikogu valimiste dokumendid (VM 2816–2819).

Suur osa meie kogus olevatest Viljandimaa mõisatega seotud dokumentidest jõudis muuseumi aastatel 1937–1939, kui lahkuvad baltisakslased tegid muuseumile rikkalikke annetusi (Sakala Pühapäev: 9.XII 1939). Näiteks andis Uue-Võidu Väikemõisa omanik Th. v. Helmersen muuseumile rea oma valdustega seotud dokumente: mõisa ja talumaade kaarte, rendikontrahte, ostu ja müügilepinguid. (VM 3384–3473; VM 3524–3526) Vabadussõjas osalenud parun S. v Kruedener tõi muuseumi Puiatu mõisaga seonduvat (VM 4374–4376).

 Muuseumikogude jaoks vastuoluline aeg oli 1940–1950-ndad aastad. Aktiivselt tegutses sellel perioodil Kõpu Kodu-uurimise ring, kelle kaasabil on meie kogud tugevalt täienenud. Selle perioodi annetuste hulka kuulub meie kogu visuaalselt huvitavaim dokument – 1805.aastast pärinev tsaar Aleksander I allkirjaga Kõpu mõisa kinkekiri (VM 7786). Nii et ühest küljest arhiivifond täienes, teisest küljest kaotasime nii mõndagi. Eespool oli juba juttu kindral Laidoneri ja Kaitseliiduga seotud dokumentidest ja täheühendist RJRK. See oli periood, kui muuseumi kogudega käis tutvumas tsensor sm. Baran. Tema töö tulemusi kajastab Viljandi Muuseumi Päevik 1950–1954. Toon siinkohal näiteks vaid mõned sissekanded: 9.X 1950 – 100 kg raamatuid utiili; 9.I 1951 – Baran tõi põhinimestiku tagasi; 22.II 1951 – 4 tavalist ja 2 suurt kotti makulatuuri utiili; 17.III 1951 – 26 kotti raamatuid utiili 5.IV 1951 – 7,5 kotti makulatuuri utiili.

Mõtlemapanevad sissekanded? Õnneks ei hävitatud siiski kõike, osa meie fondi kuulunust rikastab tänapäeval Kirjandusmuuseumi ja Rahvusraamatukogu kogusid.

Suuremad enam-vähem terviklikud fondimoodustajad on ehitusprojektide kogu, mille andis üle Viljandi Linna TSN TK arhitektuuriosakond. Kogu sisaldab 1920–1930-ndate aastate ehitus- ja ümberehitusprojekte Viljandi linnast ning 1947–51 projekte linnast ja maakonnast, sealhulgas projektid maakonna vennaskalmistute kohta (VM 9594). Seoses riigis toimunud muudatustega ja vana ametiühingusüsteemi likvideerimisega anti meile üle Viljandi Rajooni Haridus- ja kultuuritöötajate aü arhiiv (VM 10437). Deponeeritud on Viljandi Muuseumi VEHS koolide arhiiv. Küllalt suur on kaartide ja plaanide kogu ,huvitavad on tsaariaegsed Tulekindlustuslepinguid. Meie fondist võib leida ka tsaari ukaase alates 18.sajandist. 1970-ndatel. jõudsid meieni Kihuoja ja Naanuri (VM 9656) kogud Huvitavad on kindlasti a. Westrén-Dolli materjalid: kladed, mis seotud tema tööga koolis ja Jaani kirikus. Meie muuseumi jõudis ka dr. Rootsi arhiiv, mis sisaldab materjale tema tööst TRÜ arstiteaduskonnas ja haiglates. 

Mõningal määral on materjale ka Viljandi linnas ja maakonnas tegutsenud seltside kohta. Suurem osa nendest kutsed, kavad ja kuulutused. Leidub siiski ka põhikirju, protokolliraamatuid, liikmete nimekirju. Teistest mõnevõrra enam materjale võib leida Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi, Viljandi Helikunsti Seltsi, Laulu- ja mänguseltsi "Koit" ja Karskusseltsi "Vabadus" kohta linnas, samuti Uusna Haridusseltsi, Vana-Võidu Muusikaseltsi "Kevad" ja Olustvere Spordiseltsi "Noorus" kohta maakonnas. On ka "Ugala" ja "Uue Teatri" kavu ja kuulutusi.

Meie kogudes on ka mitmeid kultuurilugu puudutavate diplomitööde käsikirju: R.Uusmaa "Puhkpilliorkestrite ajaloost Viljandi rajoonis XIX sajandi keskpaigast kuni 1960.aastani" (VM 9525) ja T. Merzini "Viljandimaa laulukoorid XIX saj. " (VM 10552). Teatritegemise kohta on töö kirjutanud J. Aitaja "Teatritegevus Viljandis 1871–1940" (VM 8992). Jüri Tibar koostas seoses Viljandi esimese jazzkontserdi 60. aastapäevaga lühikese uurimuse "Viljandi tantsumuusika 1900–1940" (VM 10606). E. Ardma on andnud ülevaate Viljandi spordi ajaloost. "Liivimaa gümnaasiumi ja tema järglaskoolideosa Viljandi spordi ajaloos" (VM 10393). Meil saab tutvuda Tiiu Männiste diplomitööga Eesti tikutööstuse ajaloost (VM 10254), E.Kivikase põhjaliku uurimusega "Viljandimaa elektrifitseerimise ajaloost" (VM 10461) ja L.Vellamaa "Viljandi MEK 1944–74" (VM 10019).

Meie kogus leidub taludokumente teorendikontrahtidest kuni talu kulaklikuks kuulutamiseni. Täielikku kollektsiooni pole siiski ühegi talu kohta. Teistest enam on materjale näiteks Tõlla talu (VM 9684),Västriku Ado (VM 9127),Mustasaare (VM 10554),Liigu (VM 9780) ja Tõllassepa (VM 10010) kohta. Kuigi suurem osa taludokumentidest pärineb 19.sajandi teisest poolest, leidub siiski ka üksikuid erandeid vanemast perioodist. Näiteks kajastub Lahmuse eramõisa revisjon 28. jaan. 1751. Dokument koosneb kahest osast: I osa "Spetsifikatsioon" – see on üksikasjalik loetelu tühjadest ja asustatud taludest, talupoegadest, nende perekondadest, koduloomadest ja muust varast. Ülevaatuses on osalenud mõisaomanik Otto von Bock, kubjas Sassi Toomas (Külla Cubjas Thomas) ja Talupoeg Tedder Maddis. Viimaseid on ka eksamineeritud. II osa moodustab "Vakuraamat" milles on üles loetud talupoegade koormised ja töökohustused. Huvitavad on mitmed talupoegade omavahelised talumaade osalise või täieliku rentimise lepingud. On isegi naabertalude sulaste omavahelisi lepinguid (VM 8340).

Mõisamaterjalide grupis ulatub mõni dokument ka 17. sajandisse, näiteks "Concession des Surgefersche Marktes 1674–1876" (VM 1917)

Mõnevõrra saab tutvuda ka tööstuse ajalooga. Meie kogudes on väike osa kunagi üle 60 erineva napsi tootnud Alko etikettidest. Visuaalset huvi võivad pakkuda ka stambitööstuse klisheede kladed.

Ka tänapäeval võib saada rõõmsate üllatuste osaliseks. Paar aastat tagasi jõudis meieni remonditava maja pööningult leitud Viljandi Noorkotkaste Kroonikaraamat (VM 10467). Hiljaaegu jõudsid Enno Piiri vahendusel meieni A. Lättemäe materjalid, samuti ELKS Viljandi osakonna tegevust ja tegelasi puudutav materjal (VM 10585). Toreda kingituse tegi meile praegu Kanadas elav 82-aastane viljandlane Werner Eldring. Ta tõi meile oma vanaema Anna Eldringi (sündinud Toss) mälestuseks koostatud albumi, mis koosneb perekonna ajalugu puudutavatest dokumendi- ja fotokoopiatest. (VM 10595). Meie kogus on ka Henn Moora mahukas töö "Viljandi Tuletõrje kroonika" (VM 9886; 10102) ja I.Soomere käsikiri "1000 parajuhtumit" (VM 10200).

On terve rida kodu-uurimuslikke töid sõdade, metsavendluse ja küüditamise kohta. Hiljuti leidis autori seni anonüümsena seisnud käsikiri "Vabariigi sõdurid" – töö koostajaks osutus Mart Laar (VM 10594).

Jaak Pihlaku kaasabil on fondi jõudnud Vabadusristi kavalere puudutavaid materjale näiteks H.Timpson VR II/3; deponeeritud on Kol. A Matsalo VRII/3, N. Põlendik VRII/3 M. Kukk VRII/3 jt.