Viljandi Muuseum - Kogud - Kunstikogu - Paul Kondas -
OTSI
Uudised
Näitused
Muuseumitunnid
Kogud
Teenused
Kontaktandmed
Lugemisvara
Väljaanded
Muuseumipood
Ametlik teave
Teised kohad
Tagasiside
Uudiskiri
In English


» Avaleht » Kogud » Kunstikogu » Paul Kondas  

Paul Kondas
Viimati muudetud: 10-06-2008

Paul Kondas ja tema värviline maailm

Maalikunstnik Paul Kondase elust teatakse vähe. Tema koloriitne isiksus ja omapärane looming on sünnitanud mälestuse, milles müütiline põimub tõelisega.

"Ma olevat sündinud 31. märtsil 1900. a. uue kalendri järgi. Tegelikult olin sündinud 18. märtsil 1900 vana kalendri järgi. Õiged pole kummagi kalendri andmed! Kuigi vana kalender ütleks mu sünnipäeva õigemini..." märgib Kondas omakirjutatud elulugudes. Küsimustes, mis ei olnud tema jaoks olulised, ei kujundanud isikupärase elunägemisega kunstnik endale konkreetseid ega lõplikke seisukohti. Peamine oli talle muu: jätta jälg endast ja oma maailmast.

Paul Kondase sünnikodu oli Viljandimaal Uue-Põltsamaa vallas Pauastvere külas Kondasel. Tema haridustee algas Esimese maailmasõja eel kohalikus vallakoolis. Kihelkonna- ja linnakooli lõpetas ning gümnaasiumihariduse omandas noormees Põltsamaal, aastail 1921-1923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. Kõrgkooliõpingud katkestas ema surm, mis tegi lõpu kodust tulnud majanduslikule toetusele. Töö kõrvalt omandas Paul Kondas Valgas 6-klassilise kooli õpetaja kutse ning töötas seejärel 36 aastat koolmeistri ja haridusjuhina. Tema aktiivsemad õpetaja-aastad möödusid enne Teist maailmasõda Suure-Jaanis, kus ta osales ka kohalikus kultuurielus. Kaua aega mäletasid Suure-Jaani elanikud nn. Kondase silda, mille kavandamise ja ehitamise juures ta oli viibinud. Ent oma isemeelsuse tõttu ei leidnud Kondas alati kohalike antvärkide hulgas toetust. 1944. aastast asus ta elama Viljandisse, kus temast 1945. aasta sügisel sai kohaliku õhtukeskkooli asutaja ja direktor. Alates 1951. aastast kuni pensionile jäämiseni 1961. a. andis Kondas Viljandi lähedal Raudna 8-klassilises koolis keemia, füüsika, joonestamise ja tööõpetuse tunde. Pensionärina kujunes kunagisest aktiivsest kooliõpetajast erakliku eluviisiga harrastuskunstnik, keda paljud viljandlased tänini mäletavad vaid kui Tartu tänava veidrikku. Üksnes need, kes meest lähemalt tundsid, teadsid hinnata tema tavatut maailmanägemist.

Endiste õpilaste meenutuse järgi oli Kondas mitmekülgne õpetaja, kes õhutas neid mängima näitemängudes, osalema kooli orkestris ja tegelema spordiga. Tulenevalt koolilava praktilistest vajadustest oli ta loonud oma teatriteooriagi. Kodus olevat Kondasel olnud hulk muusikainstrumente: tiibklaver, tðello, flööt, tromboon, klarnet, metsasarv ja viiul, mida kõiki ta mängida oskas. Tihti nähti õpetaja Kondast fotoaparaadiga koolisündmusi ja loodust jäädvustamas. Oma aja kohta haritud mehena valdas ta mitut võõrkeelt. Universaalne olevat olnud Kondas ka õpetajana: ei olnud õppeainet, mida ta poleks võinud anda. Tema pedagoogiline kreedo oli töökasvatus, ta oskas nii poistes kui ka tüdrukutes töö vastu huvi äratada. Ja tööd tehti vaimustuse ja jäägitu andumusega, sest eeskuju nakatas.

Meelisaladeks pidas Kondas enda sõnul "kirjandust ja luulekeele täiendamist ning maalikunsti ja muusikat". Kõigis nimetatud valdkondades oli ta tegev elu lõpuni: kirjutas luuletusi ja näitemänge, andis "filmiretsepte" ja musitseeris viiulil. Kirgliku kala- ja jahimehena viibis Kondas tihti looduses ja tal olevat olnud Viljandi järve ääres oma paat. Kunstniku sõbrad, endised õpilased ja tuttavad olid lähemalt kursis tema prohvetlike teooriate ja mõtteuperpallidega. Oma originaalse ja vaimuka mõttemaailma jäädvustas kunstnik ka maaliloomingusse.

Paul Kondase looming sündis nõukogude okupatsiooni ajal, mis ei soosinud isepäist ja ametlikust ideoloogiast väljaspool seisvat kunsti. Kui kodulinna Viljandi kunstielu 1960. aastate algul elavnes, jäi Kondas sellest kõrvale. Ta vältis avalikku tähelepanu ja kogu tema looming valmis erakluses. Ometi levib viljandlaste seas tänini legend Kondase "väljanäitusest": kunstnikule meeldinud õhtuti kardinatega katmata akende taga tulevalgel maalida, meelitades nii möödujaid oma tegevust vaatama.

1970. aastate lõpul tärkas Eesti kunstiringkondades huvi vabastiilse harrastuskunsti vastu. Mark Soosaare 1979. aastal valminud dokumentaalfilm "Pühapäevamaalijad" tutvustas avalikkusele esmakordselt eesti naivistlikke kunstnikke. Oma maalide, viiulimängu ja rohutirtsumaskiga tegi filmis kaasa ka Paul Kondas. Soosaare tegevus õhutas omanäolise harrastuskunsti vastu laiemat huvi, 1980. aastal toimunud Kihnu naivistide näitust Tallinnas võib pidada juba eesti naivistliku kunsti tunnustamise alguseks. Kuid Kondase isiknäituse kava lükati Tallinnas tookord tagasi, üksnes Tartu Kunstimuuseum söandas 1983. a. tõsta paarkümmend tema maali oma seintele pealkirja all "Väljaspool suurt kunsti". Ent 1984. aastal Londonis ilmunud Maailma Naivistliku Kunsti Entsüklopeedia tutvustab ühena seitsmesajast kunstnikust ka Paul Kondast. Eakas mees jõudis ära oodata oma loomingu tunnustamise välismaal, kuid mitte kodulinnas. Esimene tema maalide näitus Viljandis toimus alles 1988. aastal.

Paul Kondas suri 1985. aasta suvel. 1986. aastal ostis kohalik muuseum Kondase maalid, täites nii kunstniku ammuse soovi, et tema looming säilitataks tervikuna kodulinnas. Kõik käesoleva väikese albumi maalid pärinevad Viljandi Muuseumi Kunstikogust.

Paul Kondase valdavalt õlimaalidest koosnev looming on valminud ajavahemikus 1950. aastate keskpaigast 1980. aastate alguseni, suuremalt osalt kunstniku pensionieas. Tema tööd ei sündinud ühekorraga, vaid küpsesid kaua. Vahel rääkis ta neist kuid ja isegi aastaid, enne kui molberti taha asus. Seetõttu ei ole Kondase looming arvukas. Viljandi Muuseumis asub valdav osa tema töödest - 26 maali, millest kuus on kahepoolsed. Kunstnikul oli kombeks maalida lõuendi mõlemale küljele, mille üheks põhjuseks võisid olla pensioniaastate tagasihoidlikud majandusvõimalused. Kunstifanaatikud, muuseumide esindajad ja ärimehed olid küll juba valmis kuulsust koguva kunstniku maalide eest korralikult maksma, ent autor ei loobunud neist naljalt. Kõigest mõni üksik töö on jõudnud erakätesse.

Ehkki Paul Kondas elas peaaegu poole oma elust Viljandis, ei kohta me tema piltidel ühtki Viljandi motiivi. Kondase looming polegi seotud reaalse paigaga. Tema maalid on nagu kirjandusteoste, teatrilavastuste ja filosoofiliste jutustuste illustratsioonid, kus autori tahtel ei eksisteeri üldtunnustatud ajaloolist aega. Ajal ja ruumil on siin teised funktsioonid ja seosed. Kõige ilmekamalt avaldub see maalis "Elu", mis kujutab korraga kogu inimese elukäiku sünnist surmani.

Kondase maalide kujutamislaad on lapselikult lihtsameelne ja realistlikult detailiderohke, kuid nende süzeed paljutähenduslikud. Mitmest tema teosest võib leida müütilist aega ja paiku ning rahvapärimustest pärit tegelasi ja sündmusi. Maalidel "Taara tammikus", "Sõnajalaõis" ja "Jaaniööl" kujutab kunstnik paganlike rituaalide ja loitsude müstilist väge. Juba noore kooliõpetajana olevat Kondas armastanud lavastada ja kirjutada näitemänge, kus silmapaistvat kohta täitis rahvamuistendeist pärinev fantastiline aines. Paljud tema tööd kannavad rahvusromantilist hingust.

Kunstniku konkreetseid ajaloosündmusi käsitlevad teosed vajavad deðifreerimist, sest esmapilk ei leia maali nime ja kujutatu vahel otsest seost. Nii viitab "Drezden" Teisele maailmasõjale, mil kaunis saksa linn Dresden rusudeks pommitati, kuid tegelikult räägib sarnasest sündmusest Tallinnas - vaataja tunneb ära tuleleekides Estonia teatri hoone. Kõige sümboliterohkem ja tugeva salakoodiga lukustatud teos "Unenägu" on pühendatud küüditamise ohvritele. Otsese süüdistuse esitab "Riigivargad", kus ühel orjatöö arvel prassijal on Stalini näojooned. Kõigil mainitud maalidel puudub signatuur, ehkki Kondasel oli tavaks märkida oma töid kuupäevase täpsusega. Ka "Tondiloss" ja "Vampiirid", mis samuti kujutavad üksikisikut ja ühiskonda ruineerivaid paineid, on jäänud signeerimata. Kuigi kunstnik ei lootnudki, et ta teoseid tema eluajal avalikes näitusepaikades esitataks, jäi ta keelatud teemasid kujutades ka koduseinte vahel ettevaatlikuks.

Valdav osa Kondase loomingust on rõõmsameelselt helge ja täidetud leebe irooniaga. Tema töödes võib tabada eri tundeid ja naudinguid. Romantiline talvemaastik "Eelkevad" eksponeerib rinnus pakitsevat kevadelootust. Noorpaarid maalil "Tuleproov" teevad läbi kõditavalt ohtlikku abiellumisriitust. "Häiritud kohtumine kuuvalgel" on täis ootushetke pingeid. Pidulikust ja lihtsust õhkub maalidest "Teie terviseks!" ja "Lilleneiu". Maalil "Suplevad mehed" on kunstnik vahetanud üldtuntud rollimängud, pilades sel viisil kivistunud mõttestampe. küllap andis kalambuurile tuge kunstniku elupõline poissmeheseisus.

Lõbusa situatsioonikoomika traagiliste alatoonide kõrval võib Kondase maalidelt leida ka seksuaalseid vihjeid. Armujoogi nautijad maalil "Armuõis" ja vaatajaid kahemõtteliselt silmitsevad himurad "Maasikasööjad" on kunstniku silmis pigem erootiliste seikluste otsijad kui kombekad kodanikud. "Suplevad naised" see-eest annab aimu, et ka kunstnik ise polnud õrnema soo vastu ükskõikne. Nooruses olevat Kondasel olnud armastatud tütarlaps, kelle surm aga abiellumisplaanile kriipsu peale tõmbas. Nähtavasti jäi mees oma esimesele armastusele truuks, mis aga ei tähendanud ükskõiksust lembeteemade kujutamisel.

Rumaluse, võimuiha ja ebaaususe naeruvääristamisel on Kondas halastamatu. Kuulsusejanu ja piiratus käivad käsikäes, ütleb maal "Parnass", kus ihaldatud aupaistes lehvitab tiibu tölplust sümboliseeriv hani. Maalil "Ü.R!" kujutab kunstnik võimureid, kes ühinenud rahvaste esindajatena rahu nimel sõdu peavad. Riikidevahelised kosmoseprojektid ei lahenda maapealseid probleeme, paistab olevat "Fantaasia rakettidega" üks sõnumeid. 1961. aastal, kosmosehõlvamise ajastu algul loodud maal mõjub tänapäeval prohvetlikult.

Kondase hilisemad tööd on arenenud maalilisemaks ja üldistavamaks. Nutika kompositsioonivõttega kaksikmaalis "Jahimees lindudega" ja "Jahimees jänestega" demonstreerib juba eakas kunstnik oma ideede jätkuvat värskust ja leidlikkust. Kondas maalis kõrge eani. Tema 81-aastaselt loodud maal "Näärivana kalastab" mõjub kui kogu ta loomingu kokkuvõte. Siin on üheskoos müüt ja tegelikkus, absurd ja tõelisus, unistus ja elu. On ka Viljandi, kus kunstnik oma teosed lõi.

Paul Kondase omapärase maaliloomingu kaudu avaneb ühe huvitava inimese maailm. See maailm on täis siirast lapsemeelsust ja lõpmatut tõsidust. Elades ja luues küll väikelinna suletuses oli kunstnik oma hingelt maailmakodanik, kelle jaoks ei eksisteerinud provintsi. Kondast ei huvitanud argiaskelduste tühisus. Ta maalis, mõtles ja kirjutas tõelisest tegelikkusest, mis jääb kestma, kui kaovad illusioonid.

Tiiu Männiste

Raamat: Paul Kondas ja tema värviline maailm Viljandi Muuseumi kunstikogus. Kunst, Tallinn 2001

Vt ka: Kondase keskus - www.kondas.ee




Raamatu kaas



Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi · info@muuseum.viljandimaa.ee · tel 433 3316, 433 3663, 433 3664 OK Interactive