Viljandi Muuseum - Lugemisvara - Vabaduse Risti kavalerid -
OTSI
Uudised
Näitused
Muuseumitunnid
Kogud
Teenused
Kontaktandmed
Lugemisvara
Väljaanded
Muuseumipood
Ametlik teave
Teised kohad
Tagasiside
Uudiskiri
In English


» Avaleht » Lugemisvara » Vabaduse Risti kavalerid  

Vabaduse Risti kavalerid
Viimati muudetud: 26-02-2010

Eesti riik sündis võidukas Vabadussõjas, kus meie poolelt osales üle saja tuhande mehe ja naise. Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920 tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust tingimusteta.

Juba Vabadussõja algul otsustas vastloodud Eesti riigi juhtkond, et erilisi teeneid omavad kodanikud väärivad austust. Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu seaduse, mille esimene punkt kõlab järgmiselt: Eesti Wabaduse Rist on asutatud Eesti Wabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebr. 1919. a. autasu tähena andmiseks neile, kes on üles näidanud Eesti iseseisva vabariigi loomise töös silmapaistvaid ja kasulikka teenuseid kui sõjalises nii ka kodanlises tegevuses.

Vabaduse Rist jagunes kolmeks liigiks: sõjaliste teenete eest (I liik), isikliku vapruse eest (II liik) ja kodanlike ehk tsiviilteenete eest (III liik). Igas liigis oli omakorda kolm järku. Ainukesena ei antud neist välja isikliku vapruse, s.o II liigi 1. järku.

Vabadusristid

Eesti esimene riiklik teenetemärk omistati aastatel 1919–1925 kokku 3132 kavalerile. Üldse on välja antud  3224 Vabaduse Risti, kusjuures mõni kavaler pälvis kaks või lausa kolm ordenit. Ligi kolmandik autasustatutest olid välismaalased. Olgu mainitud, et Vabaduse Rist omistati ka Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile ning Verduni linnale. Ka 1. detsembri 1924. aasta kommunistliku mässukatse mahasurumise eest autasustati kümmet Eesti sõjaväelast Vabaduse Ristiga.

Pärast sõda loodi Vabaduse Risti Vendade Ühendus. Asuti koguma andmeid ordeni saanute kohta ja 1935. aastal ilmus teos Eesti Vabadusristi kavalerid. Kahjuks oli kogumik üpris puudulik, kajastades vaid Eesti kodanikest ordenikandjaid. Ja neist 2076 mehest ligi kolmandik oli erinevatel põhjustel raamatust välja jäänud.

Nõukogude okupatsiooni ajal ei olnud võimalik selgitada Vabaduse Risti kavaleride saatuselugu. Alles pärast taasiseseisvumist ilmus aastal 1997 Mati Straussi, Jaak Pihlaku ja Ain Krillo koostatud väike register Eesti kodanikest teenetemärgi omanike kohta. Rohke tagasiside ning töö arhiivides võimaldas samadel autoritel avaldada 2004. aasta lõpul täiendatud trükise Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Register. Siiski on tänase seisuga 189 Eesti kodanikust kavaleri saatus teadmata. Neid, kelle elukäigu kohta leidub vaid väheseid andmeid, on veelgi enam.

Veebruaris 2009 möödub 90 aastat Eesti Vabaduse Risti asutamisest. On viimane aeg jäädvustada Eesti riigi loojate saatuselood biograafilises koguteoses.

Pöördume avalikkuse poole palvega kaasa aidata Vabaduse Risti kavaleride saatuse väljaselgitamiseks.

-- Teadmata saatusega Vabaduse Risti kavaleride nimistu (PDF)

-- VR kavaleri eluloo küsimustik (RTF)

Kõik vastused on oodatud aadressil:
Jaak Pihlak <>
Viljandi Muuseum, Kindral Laidoneri plats 10, 71 020  Viljandi
Telefon: 433 3663 või 501 5069.


Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi · info@muuseum.viljandimaa.ee · tel 433 3316, 433 3663, 433 3664 OK Interactive