Sakala kalendri artiklid (1990–)

1990

Tähtpäevi 1990. aastal, lk. 21

Maria Teiverlaur. Sakala kalendri ajaloost, lk. 25

Ülo Stöör. Viljandi linna kujunemisest kuni 1223. aastani, lk 27

Linda Sarapuu. Mälestusi Viljandimaast ja viljandimaalastest, lk. 34

Linda Sarapuu. „Sakala“ 110 aastat tagasi, lk.41

Heiki Raudla. Mulkide selts, lk. 45

Heiki Raudla. Juhan Kurrik – valgustaja ja entsüklopedist, lk. 47

Eva Ganitševa. Meenutusi baltisakslaste elust Eesti Vabariigi aegses Viljandis, lk. 50

Endel Roosimägi. Richard Werncke – vanahärra Mindenist, lk. 53

Hillar Kattai. Eredaim peatükk Paistu haridusloos, lk. 55

Ilmar Soomere. Põlistammedest eestlaste seas, lk. 60

Elmar Ardma. Arstiabi Viljandis möödunud sajandi lõpul, lk.64

Johannes Kokk. Vanas kultuurikoldes on nüüd muuseum, lk. 67

Ants Salum. Ühe talu päevaraaamat (Märt Männik), lk. 69

Kalju Lillepuu. „Luuletaja hommik algab naeratusega“ (Johannes Vares-Barbarus), lk.73

Vilve Asmer. Viljandi tuntuim fotograaf (Jaan Riet), lk. 80

Raivo Laikre. Meie koori portree (Sakala koor), lk. 84

Lea Moks. Dirigent Paul Krigul, lk. 87

Kalle Tamra. Viljandi Linnakapell ja Tõnu Sepp, lk. 90

Siim Kärner. Kunstiringist kunstiklubini, lk.93

Ülo Kiiler. Kirjud sildid ja sihvakad pudelid, lk. 97

Ülo Võsar. Talv jäi tulemata (Evald Reier), lk. 99

Valda Raud. Kääriku suved (Mart Raud), lk. 104

Mare Osi, Maria Teiverlaur, Elle Eha-Are, Siim Kärner, Ülo Kiiler – Ilukirjanduslik lisa, lk. 111

1991

Tähtpäevi 1991. aastal, lk. 20

Ülo Stöör. Ajaloolisi andmeid Viljandist, lk. 24

August Maramaa. Kahekõne Mulgist, lk. 26

Liina Pihlak. Teatrikunstnik Ingrid Agur, lk. 28

Alli Pilv. Mõisaküla õpetaja (Alma Ilison) lk. 31

Leo Ariva. Põgus pilk „Oma maale“, lk. 34

Heiki Raudla (koost.). Väljavõtteid ajalehtedest „Oma maa“ ja „Sakala“, lk. 38

Heiki Raudla (koost.). Kuu eesti rahvatarkuses, lk. 41

Jaak Salumäe. Viljandi (maa)kirik 125, lk. 42

Maria Teiverlaur. Viljandi ja raudtee, lk. 47

Tiiu Luik, Age Raidsalu. Eesti Vabariigi aegsed Viljandi linnapead, lk. 52

Eva Ganitševa. Meenutusi Viljandi juutidest, lk. 58

Ülo Kiiler. Üks Viljandimaa mees (Tõnis Puu), lk. 61

Kalju Lillepuu. Hendrik Adamson – eesti ja esperanto kirjanik, lk. 65

Kalju Lillepuu. Albert Kivikas ja Viljandimaa, lk. 69

Johannes Jürisson. Teekäija, kes ei visanud käia üle aia (Paul Kondas), lk. 74

Heiki Raudla. Mees, kes joonistas presidente (Edmund Valtman), lk. 82

Heiki Raudla. Kes oli Jok? lk. 87

Hardu Toomet. Ühe maali lugu (C. R. Jakobsoni portreemaal), lk. 93

Johannes Jürisson. „Käed külge, kes selleks seatud“ (Johannes Aavik), lk. 98

Ea Jansen. Jakobsoni pärijad, lk.105

Heiki Raudla (koost.),Viljandimaalt pärit teadlased väljaspool kodumaad, lk 111

Heiki Raudla (koost.)Viljandimaalt pärit kunstnikud välismaal, lk. 113

Heiki Raudla (koost.) Viljandi kaubandus 60 aastat tagasi, lk. 115

Ralph Waldo Emerson. Eneseusaldus (koost. Heiki Raudla), lk.128

Märtsikuu söögisedel, lk. 134

Retsepte, lk. 135

Perenaise köögikavalusi, lk. 138

Raivo Kolka, Mare Osi, Maria Teiverlaur, Ülar Mändmets, Elle Eha-Are, Ülo Kiiler, Siim Kärner, Gert Kiiler. Ilukirjanduslik lisa, lk.139

Heiki Raudla (koost.), Kohvikulood, lk.149

Mis on kultuurifirma? lk.153

Ants Puusild. Viljandi usaldustelefon, lk.154

1992

Tähtpäevi 1992. aastal, lk. 30

Ülo Stöör. Rahvalik kalender, lk. 34

Maria Teiverlaur. Muistendeid Viljandimaast, lk. 36

Viljandi maakonna linnade ja alevite rahvastik rahvaloenduse andmetel, lk. 38

Viljandi linna elanike arv ajavahemikul 1560-1930, lk. 43

Viljandi maakonna Pereseisuameti statistika 1990.a. lk. 43

Heiki Raudla. Viljandi linnavanemad, bürgermeistrid, linnapead ja täitevkomitee esimehed (1728–1991) lk. 44

Märt Möll. Suure-Jaani 1988–1991 lk. 46

Viljandimaal tegutsevad väikeettevõtjad, lk. 51

Heiki Raudla. Märt Raud, lk. 60

Heiki Raudla (koost.), Märt Raua mälestused Viljandimaa koolielust, lk. 61

Heiki Raudla. Ta oli hea karjane (Max Gustav Schmidt), lk.67

Eva Ganitševa. Mälestusi koolist (Viljandi Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium), lk.72

Ülo Kiiler. Mees ajalooraamatust (Martin Kass), lk.78

Maria Teiverlaur. Viljandimaa tuletõrje ajaloost, lk.81

Arnold Vihmand. Male minevikust, lk. 87

Ants Salum. 30 aastat „Sakalaga“ lk. 90

Oleg Semevsky. Ühest sirgeseljalisest Mulgimaa mehest (Mats Nõges), lk. 94

Heiki Raudla. 174. metsakvartal (Oskar Veldemann), lk. 99

Heiki Raudla. Fr.R. Kreuzwald „Sakala“ kirjasaatjana, lk. 108

Heiki Raudla. Salme Pruuden – eestlane Briti Muuseumi Raamatukogus, lk. 110

Elle Eha-Are. Sammeldunud käsukirjad Salme Ekbaumilt, lk. 113

Heiki Raudla. Austraalia kunstnik Viljandist (Heljo Vanamõis),lk. 118

Hillar Ott. Mõnda Sakalamaa Õhuasjanduse Ühingust ja „Lendavast Mulgist“ lk. 121

Elmar Sahk. Trükitud Viljandis, lk. 124

Ülo Kiiler. Meie mees esimese kolme hulgas, lk. 127

Elmar Ardma. Hobusevargus saja aasta eest, lk. 130

Heiki Raudla. W. Lustibergi nõuanded juhtidele, lk. 134

Heiki Raudla, Salme Ekbaum, Nella Kaup, Ülo Kiiler, Gert Kiiler, Kristiina Marand, Tanel Lihtmaa, Maria Teiverlaur. Ilukirjanduslik lisa, lk. 147

Jaak Sarapuu. Albertus ja Lembitus, lk. 147

Luuleveerud, lk. 151

1993

 Tähtpäevi 1993. aastal, lk. 30

Heiki Raudla. Kronoloogilisi andmeid Eesti ajaloost kuni 1944. aastani, lk. 35

Viljandi Maakonna linnapead, valla- ja alevivanemad 1992. a. lk. 40

Viljandi Maakonna Perekonnaseisuameti statistika 1991. a. lk. 41

Elmar Ardma. Viljandi kreis ja linn saja aasta eest, lk. 42

Anne Kivi. Jaani kiriku taassünnini, lk. 47

Maria Teiverlaur. Muistendeid Viljandimaalt, lk. 50

Johannes Jürisson. Koondportree muusikutest Kappidest, lk. 53

Heiki Raudla. Jaak Järv ja tema „Mehised mehed“ lk. 62

Viivi Müür. „Arnold Sepp on spordimees teo ja sõnaga“, lk. 65

Kalju Lillepuu. Juured kodumullas ehk kuidas portreteerida Ants Salumit, lk. 71

Alli Pilv. Mõisaküla arst (Elmar Ester), lk. 77

Maria Teiverlaur. Jämejala haigla ajaloost, lk. 80

Dale Carnegie. Meis endis peituv õnne põhjus on suurem olukordadest johtuvalt, lk. 84

Johannes Vihma. Mulgimaa Torontos, lk. 88

Jaan Lepajõe. Liivimaa üldkasuliku ja ökonoomilise sotsieteedi tegevusest Pärnu- ja Viljandimaal, lk.93

Jaak Jüris. Jaan Jürisson (Lepajõe) – ühe Viljandimaa mehe elukäik, lk.98

Jüri Kuum. Maaparanduse leidurid Viljandimaal, lk. 106

Jüri Kuum. Külvikorra sisseviimisest talupõllul, lk. 110

Looduskaitse arvudes, lk. 114

Heli Grosberg. Viljandi „kotiloost“ Villu keldrini, lk. 118

Ants Salum. Jegor von Sivers ja Heimtali, lk. 121

Elmar Ardma. Viljandi tennise algaastatelt, lk. 127

Heiki Raudla. Viljandi tantsumuusikast sajandivahetuseni kuni neljakümnendate aastateni, lk. 130

Ants Salum. Kust sai alguse „Õllelaul“, lk. 134

Heiki Raudla. Inglise klubidest läbi aegade, lk. 136

Heiki Raudla (koost.) Viljandi omaaegsed tegelased karikaturisti pilgu läbi, lk. 138

Sündmusi Viljandimaal 1991. aastal, lk. 144

Maria Teiverlaur. Luuleveerud, lk. 148

Mõtteteri, lk. 149

Toiduretsepte, lk. 150

Ilukirjanduslik lisa, lk. 153

Nalju, lk. 155

1994

Tähtpäevi 1994. aastal, lk. 30

Statistikat 1992. a. kohta, lk. 35

Maria Teiverlaur. Muistendeid Viljandimaast, lk. 37

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Suure-Jaani kirik, lk. 39

EELK Viljandi praostkond, lk. 42

Tiina Parre. Kindral Laidoneri plats läbi aegade, lk. 48

Maria Teiverlaur. Viljandi Tuletikuvabriku minevikust ja tänapäevast, lk. 51

Jüri Tibar. Laulukuulsused minevikust (Raimund von zur Mühlen), lk.55

Linda Sarapuu. Viiuliga läbi elu (Evi Liivak), lk. 60

Linda Sarapuu. Ühes Mulgimaa talus (Enno Pariku talu), lk. 64

Aleksander Simakov. Biogaasist, lk. 68

Daimar Liiv. Uuest kohtusüsteemist, lk. 74

Daimar Liiv. Kuidas käia kohut, lk. 77

Ants Salum. Millest alustada suguvõsa uurimist, lk.79

Heiki Raudla (koost.). Vähetuntud fakte tuntud inimestest, lk. 82

Maarika Looris; Enn Meiesaar. Varietee, varietee, meie varietee, lk. 87

Heiki Raudla (koost). Millest räägivad ehted?, lk. 88

Heiki Raudla (koost.). Salapärased kalliskivid, lk. 91

Heiki Raudla (tõlk.). Sa igavene nõid, lk. 94

Heiki Raudla (koost.). Killukesi Põltsamaa vanemast minevikust, lk. 97

Ain Vislapuu (koost.). Väljavõtteid vanadest ajalehtedest, lk. 100

Toiduretsepte „Tähtraamatust 1936“ lk. 103

Aare Pilv. Luuleveerud, lk. 106

1995

Tähtpäevi 1995. aastal, lk. 32

Sündmusi Viljandimaal 1993 – 1. juuli 1994, lk. 38

Malle Kuik. 100 aastat Viljandi meteoroloogiajaama sünnist, lk. 46

Siim Kärner. Õhkamisi, lk.47

Aivar Trallman. Viljandi Draamateater „Ugala“ 75 lk. 48

Linda Sarapuu. Ella Ilbaku suurjuubel, lk. 50

Aivar Trallman. Tartu hing, Ugala näitleja Eero Neemre 90 lk.52

Jaak Pihlak. Vabadussambad Viljandimaal, lk. 55

Ain Vislapuu. Viljandimaa piirid läbi aegade I lk. 59

Heiki Raudla. Kes esindasid Viljandimaad Riigikogus aastail 1920–1940?, lk. 66

Alma Ilison. Pilguheit Mõisaküla minevikku, lk. 69

Mati Kallas. Viljandimaa tervishoid aegade keerises, lk. 75

Rasmus Arraste. Rahvatantsupidudest Viljandimaal, lk. 81

Anne Kivi. Allika elujõud ehk Tätta talu lugu, lk. 87

Tiina Parre. Vanad ülesvõtted jutustavad, lk. 90

Johannes Jürisson. Pilt muuseumi seinalt (Jaan Koorti maalist), lk. 95

Ülo Alo Võsar. Legendid loodusest (Eduard Timberman), lk. 99

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Pilistvere kirik, lk. 102

Veikko Kunberg; Hille Lapp. Soomaa kaitseala üldülevaade, lk. 105

Hillar Ott. Ühest Viljandimaa muusikamehest (Eerik Ohtla), lk. 108

Heiki Raudla. Pulitzeri preemia, lk. 112

Alu Külm. August Maramaa nimeline preemia, lk. 115

Elmar Ardma. Viljandi kergejõustiku rekorditest, lk. 119

Elmar Sahk. Viljandis trükitud perioodilised väljaanded, lk. 126

Piret Luik. Nimedest Viljandimaal, lk. 134

Maria Teiverlaur. Kui sõidate kaugele, lk. 137

Heiki Raudla. Vanu Sakalaid lehitsedes, lk.140

Toiduretsepte, lk. 148

Klassikalisi väljendeid, lk. 150

1996

Tähtpäevi 1996. aastal, lk. 32

Sündmusi Viljandimaal 1994 juuli – 1995 juuli, lk. 37

Heino Tusti. Eesti Põllumeeste Selts – 125 lk. 47

Evi Murdla. Viljandi Raamatukogu – 85 lk. 49

Urmas Müür. Viljandi Spordikool – 50 lk. 51

Maret Tomson. Veerandsaja aastane Linnakapell, lk. 55

Linda Sarapuu. Agronoom ja poliitik Tõnis Kint – 100 lk.60

Karl-Johannes Naanuri. Lilli Suburg ja tema kasutütar Anna, lk. 62

Kati Kivja. Leonhard Niilus – Õisu metseen, lk. 65

Maria Teiverlaur. Vana tohtri portree (Leo Kirotar), lk. 68

Heiki Raudla. Leiutaja Papello, lk. 70

Heiki Raudla. Füüsika professor Saarepeedilt, (Villem Koern), lk. 72

Heino Laagus. Kilde Jüri Vilmsi lapse ja koolipõlvest Pilistveres, lk. 74

Jaak Pihlak. Eesti vabadusrist ja Viljandimaa, lk. 78

Marika Loova. Viljandimaa maavanemad, maavalitsuse esimehed, komissarid ja rajooni täitevkomitee esimehed, lk. 83

Ain Vislapuu. Viljandimaa piirid läbi aegade II lk. 86

Tiina Parre. Vanad fotod jutustavad – Aadlipreilide kodu – Stift lk. 93, Varese sild, lk. 95, Võhma rahvamaja, lk. 96

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Kõpu kirik, lk. 98

Siim Kärner. Härra Kadaku kateeder, lk. 101

Tiiu Männiste. Viljandi Kultuurikolledž, lk. 106

Mart Salumäe. Püsivatest ja liikuvatest pühadest, lk. 109

Tanel Lihtmaa. Mis on karate-do? lk. 112

Tõnis Korts. Põder pildiraamatus, lk. 114

Piret Luik. Abielud ja lapsed Viljandimaal, lk. 116

Johannes Jürisson. Oli ütlemisi K.A. Hermanni ja tema mõttekaaslaste aadressil, lk. 118

Heiki Raudla. Lausutud sõna lagub, lk. 125

Maria Teiverlaur. Epigramme ja mõttekilde, lk. 126

Siim Kärner; Enn Ruubel. Luuletusi, lk. 128

Heiki Raudla. Killukesi aastakümnete tagant, lk. 132

Heiki Raudla. Millised me oleme?, lk. 135

Klassikalisi väljendeid, lk. 138

Toiduretsepte, lk 142

Anu Kree. Imevesi, lk. 144

1997

Tähtpäevi 1997. aastal, lk. 32

Sündmusi Viljandimaal juuli 1995 – juuli 1996, lk.36

Jaak Pihlak. Viljandi linna aukodanikud (August Maramaa ja  Johannes Laidoner), lk.50

Ants Salum. Eesti Kirjameeste Seltsi kahest koosolekust Viljandis, lk. 55

Maria Teiverlaur. Jämejala Psühhiaatriahaigla – 100. lk. 57

Peeter Olesk. Miks on halb eesti keel „parem” kui hea eesti keel?, lk. 62

Hannes Vallikivi. Teod on inimese elu tõeline sisu (Evald Konno), lk.64

Elle Are. Koolmeister Kalju Kuusk 70, lk 68

Erika Männik. Viljandi elust sajandivahetusel, lk.72

Tiina Parre. Vanad ülesvõtted jutustavad, lk.78

Heino Laagus. Pilistvere seltsielust, lk. 84

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Paistu kirik, lk. 88

Kalju Lillepuu. Talupojast isamaalaulik (Ado Reinvald), lk. 94

Maret Tomson. Sünnipäevajuttu Kalle Tamraga, lk. 101

Mart Laar. Kilde relvastatud vastupanuliikumisest Viljandimaal Teise maailmasõja järel, lk. 111.

Heiki Raudla. Kes annaks vastu kõrvu?, lk. 115

Ülo Kiiler. Viljandimaa ametimärke, lk. 117

Janne Kask. Kokkuvõte uurimistööst „Väikemõisa minevikust ja olevikust”, lk. 119

Kristi Joasoo. Johannes Västrik 85, lk.124

Heino Laiapea. Talupidamine nõuab visadust (Parika talu lugu) lk. 127

Heiki Raudla. Oli igasuguseid nimesid!, lk. 130

Heiki Raudla. Tuntud tegelased kõverpeeglis, lk. 133

Heiki Raudla. Nalju neljakümnendatest aastatest, lk. 136

Heiki Raudla (koost.).Ütlusi poliitikast ja mõtteteri, lk.137

Toiduretsepte, lk. 142

1998

Tähtpäevi 1998. aastal, lk. 32

Sündmusi Viljandimaal juuli 1996 – juuli 1997, lk. 42

Küllo Arjakas. Mälestusväärsed muinsuskaitsepäevad Tarvastus, lk.56

Kadri Vollmann. 100 aastat Herman Everti sünnist, lk. 64

Ene Riet. Mulgist kaugesõidukapten (Jaan Evert), lk. 67

Heiki Raudla. 120 aastat Sakalat, lk.69

Ain Vislapuu. Viljandi Muuseum 1878–1940 ehk kaks algust, lk. 76

Ants Salum. Õpetatud Eesti Seltsi 160. aastapäevaks, lk. 79

Mendi Pääru. Viljandi Kesklinna Apteek 1928–1998 lk. 83

Heiki Raudla. Ülemerekuradi vanaema soolika venitamise terad, lk. 86

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Kolga-Jaani kirik, lk. 89

Airi Hallik. Nüüd on olemas ka sporditalu (Holger Peeli sporditalu), lk.93

Jaanika Kressa. Pilk 1996/97 teatriaastale, lk. 96

Heiki Raudla. Kalendrimats ja filosoof (Mats Tõnisson), lk. 100

Endel Vingissaar. Jaan Lepajõe 70 lk. 108

Külvinädalad, lk. 111

Omavalitsuste tähtpäevi, lk.112

Liikuvate pühade tabel 1900–1999, lk.115

Tiina Parre. Vanad fotod jutustavad – Fotograaf Jakob Jobso-Livenström, lk. 116

                                                           – Tarvastu Linnamäest, lk. 118

                                                           – Vana kohtu- ja vangimaja, lk. 120

Heiki Raudla. Kui Viljandil oli oma elekter, lk. 122

Paul Johansen. Linnade vappidest ja nende tarvitamisest, lk.126

Ülo Kiiler. Jumalaemaga linnavapp Viljandis, lk. 129

Ene Raudla. Kui pere vajab abi, lk. 131

Jüri Mirka. Õnnestunud kinnisvaratehing, lk. 132

Linnapead, vallavanemad, volikogude esimehed, linna- ja vallasekretärid 1997. aastal, lk. 133

Perekonnaseisuameti statistika, lk 143

Mihhail Žoštšenko. Mõistus võidab surma (tõlk. Heiki Raudla), lk. 145

Heiki Raudla (koost.). Õpetlikke lugusid, ütlusi, mõtteteri, lk. 147

1999

Tähtpäevi 1999. aastal, lk. 32

Sündmusi Viljandimaal juuli 1997 – juuli 1998, lk. 38

Saja aastased, lk. 55

Andres Marand. Koidu selts 130, lk. 56

Anne Kivi. Maavaimu tugevus (Johann Köler), lk. 58

Esta Mets. Johannes Märtson – esimene eestlasest linnapea, lk. 61

Heiki Raudla. Hea õpetaja on hea näitleja (Endel Meidla), lk. 63

Heiki Raudla. „Abi“ aitab neid, kes vajavad abi, lk.66

Heiki Raudla. Heliis võiks olla alkoholijumalanna, lk. 68

Jaan Vask. Viljandi kooliõpilaste vandeselts, lk. 72

Tiit Tamm (Heiki Raudla pseud.). Viljandi koolipoiste vabadusvõitlusest N. Liidu okupatsiooni ajal, lk. 75

Kalju Lillepuu. Viljandimaa mees andis malele nime (Ado Grenzstein), lk. 77

Tiina Parre. Vanad fotod jutustavad – Viljandi haigekass 1913–1939, lk 81; Liplapi majanduskool, lk 84; Tapamaja Viljandisse, lk 87

Ain Varrak (Heiki Raudla pseud.). Viljandis tehti piipe, lk. 89

Ülo Kiiler. Viljandi roosivapp, lk. 90

Ülo Kiiler. Viljandi spordimärke 1891–1942, lk.94

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Miks inimesed kannavad ehteid?, lk. 97

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Tarvastu kirik, lk. 100

Heiki Raudla. Paar pilti Jaan Lattikust, lk. 104

Mati Roosalu. Millist fotoaparaati osta? lk. 107

Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Kõrtsid ja politsei keskajal, lk. 110

Heiki Raudla. Raamatukaupmehe Martin Varese vabasurm, lk. 112

Hillar Ott. Viljandi linna riieture 1936.a. lk. 118

Heiki Raudla. F. B. Dörbeck – saksa rahvaliku karikatuuri rajaja, lk. 121

Heiki Raudla. Viljandi karikaturist Taanis (Henn Arvo), lk. 127

Heiki Raudla. Kes oli Have?, lk. 129

Aforismid, lk. 136

2000

Tähtpäevi 2000. a. lk. 32

Sündmusi juuli 1998 – juuli 1999, lk. 39

Ain Vislapuu. Jooni kultuurielust ja meelelahutusest Viljandis II maailmasõja päevil, lk. 53

Heiki Raudla. Mis ajast on Viljandi Hansalinn, lk. 58

Mall Noormets. Ida Urbeli Viljandi aastad, lk. 60

Tiina Parre. Tõnis Parri – 120 aastat sünnist, lk. 65

Heiki Raudla. Ta pühendas oma elutöö Viljandile (Otto von Engelhardt), lk. 70

Heiki Raudla. Mu meelen….(väljavõtted Arnold Sepa raamatust) lk. 71

Kersti Taal. Õpetatud Eesti Selts tegutseb, lk.72

Kalle Gaston. Mulgi Kultuuri Instituut tegutseb, lk. 74

Marika Veidenberg. Iga haiguse jaoks on looduses rohi, lk. 75

Heiki Raudla. Ainuke füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluv optikakauplus, lk.80

Tavi Nirk. Sillaehitaja Ilmari Arvo Kolsi, lk. 81

Edmund Valtman. Saatus, lk. 84

Viktor Merila. Pool sajandit ühest hulljulgest tembust, lk. 88

Heli Grosberg. Tornikell minu külas- Halliste kirik, lk. 91

Heiki Raudla. Fakte Viljandimaa posti ajaloost, lk.98

Heiki Raudla, Viljandi postiülemad 1918–1940 lk. 104

Heiki Raudla. Sõjaeelsed linnapead karikaturisti pilgu läbi, lk. 107

Heiki Raudla. Kuidas nägi välja Gustav Max Schmidt? lk. 111

Wolf Dietmar von Stryck: Mõningaid seiku von Strykide perekonnaloost, lk. 113

Heiki Raudla (tõlk.). Sirp, vasar ja rist sümboolikas, lk. 117

Heiki Raudla. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev, lk. 120

Heiki Raudla. Ilu on vaataja silmades, lk. 122

Mart Saar. Viljandimaa missid ja koolimissid 1989–1999 lk. 124

Ülo Kiiler. Üks vana dokument, lk. 133

Ülo Kiiler. Go Viljandis, lk. 135

Endel Vingissaar. Eksliibristest ja ekslibristidest, lk. 136

Mati Roosalu. Mida teha piltidega?, lk. 139

Aforisme, lk. 143

Siim Kärner; Maria Teiverlaur. Luulet, lk. 149

2001

Tähtpäevi 2001. a. lk. 19

Sündmusi Viljandimaal 1999–2000. a. lk. 25

Ain Varrak (Heiki Raudla pseud.). Kuidas iseseisvusmanifest Viljandisse jõudis?, lk. 34

Jaanika Kressa. Igaüks võib luua oma „Ugala“ lk. 35

Mihkel Link. Viljandi linnapea Mihkel Link, lk. 38

Heiki Raudla. Viljandi linnaisad 1918–1940   lk. 45

Heiki Raudla. Viljandimaalt pärit EV ministrid 1918–1940   lk. 56

Heiki Raudla. Riigikogu rekordkõnelejad Puiatust (Johannes Reesen ja Märt Martinson), lk. 61

Tiina Parre. 160 aastat Friedrich  Kuhlbarsi sünnist, lk. 69

Asta Jaaksoo. August Kitzberg 145 lk. 74

Heiki Raudla. Viljandi vanad ürikud Halinga pargis, lk. 76

Heiki Raudla. Meie mees Indianapolises (Aleksander Sangernebo), lk. 83

Jaak Pihlak. Viljandimaa Jeanne d`Arc (Anna Kukk), lk. 87

Heiki Raudla. Theodore A. Wiel – meremees ja õigusteadlane Holstrest, lk. 88

Leana Kingisepp. Anton Suurkask – grafomaan või kirjanik, lk. 91

Heiki Raudla. Vana Tepperi raamat, lk. 95

Heiki Raudla. Kolm „Sakala“ karikaturisti 1918–1940 (Julius Gentalen, Roman Koolmar ja Juhan Kanglilaski), lk. 97

Tiina Parre. Kadunud hiilgus – hobupostijaam Klinke, lk. 106

Heiki Raudla. Kohvik on samuti traditsioon, lk. 109

Ülo Kiiler. Ühe medali lugu, lk. 111

Jaan Tammsalu. 10 aastat Jaani kiriku taaskasutuselevõtust, lk. 113

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Karksi kirik, lk. 115

Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Kuidas nad surid? lk. 123

Mati Roosalu. Digitaalne fotograafia, lk. 127

Marika Veidenberg. Vana apteek annab nõu, lk. 131

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Suurmehed, nende isad ja emad, lk. 133

Mõtteteri, lk. 135

2002

Tähtpäevi 2002. aastal, lk. 19

Sündmusi Viljandimaal juuli 2000 – juuli 2001 lk. 25

Liina Smolina. Esimesed Viljandimaa kalendrid, lk. 35

Heiki Raudla. Kahest vanast raamatust, lk. 39

Ain Vislapuu. Museaale Viljandi muuseumi ekspositsioonist, lk. 44

Hans Salm. Võõra nime all kodumaa mulda (Jaan Veisberg), lk. 49

Stuve Võsu; Ruve Võsu. Vanaisa küüditamise lugu (Jaan Luhaäär), lk. 53

Jaak Pihlak. Kaks kanget Helme kihelkonna kindralit (Paul-Adolf Lill ja Aleksander Jaakson), lk. 59

Heiki Raudla. Vend Vahindra ja tema jünger, lk. 63

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Laidoneri parem käsi – Sõjamees ja poliitik kindral Jaan Soots, lk. 74

Wolf- Dietmar von Stryk. Poolkuu von Stryk`i suguvõsa vapil, lk. 81

Heiki Raudla. Kolmekesi süstaga Berliini olümpiamängudele (Ferdinand Jehpe, Aleksander Schmidt ja Elmar Kuuskler), lk. 85

Tiina Naber. Siberi rong, lk. 101

Heiki Raudla. Propaganda ehk „kui sõna ei löö, siis ei löö ka kaigas“ lk. 108

Rudolf Hämar. Sportlane ja miljonär Viljandist (Kenneth Gorshkow), lk. 122

Kalle Pullmann; Malle Toomiste. Ootamatud sugulased arvutis, lk. 126

Tiina Parre. Kaks algust ja üks lõpp. Kantreküla ja Ridaküla apteek, lk. 132

Signe Susi. Ainult idioot laenutab tuttavatele raamatuid (Roland Aabel), lk. 136

Heiki Raudla. Taevere poisi kiri Poola presidendile (Paul Kees), lk. 140

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Mõisaküla kirik, lk. 145

Tiiu Männiste. Kunstis, „Sakalast“ ja muust, lk. 153

Heiki Raudla. Eestlane, kes töötas NASA heaks (Aleksander Juhkam), lk. 156

Mati Roosalu. Digitaalne fotoalbum, lk. 160

Heiki Raudla (koost.),Viimased sõnad, lk. 167

Heiki Raudla (koost.),Väikseid noppeid ajaloost, lk. 168

Heiki Raudla (koost.), Suured vead, lk. 172

Aforisme, lk. 175

2003

Tähtpäevi 2003. aastal, lk. 19

Sündmusi Viljandimaal juuli 2001– juuli 2002 lk. 27

Surnuaiapühad Viljandi praostkonnas 2003. aastal, lk. 41

Heiki Raudla. Viljandimaa poeg Harald Raudsepp, VMG vilistlane 1922   lk. 42

Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Esimene eesti soost mõisnik oli Viljandimaalt (Mats Erdell), lk. 46

Andres Ehapalu. Vabadusel pole hinda, lk. 52

Heiki Raudla. Elmar Kuuskler jõudis Aafrikasse, lk. 56

Ülo Kiiler. Kolm Eesti märki, lk. 60

Heiki Raudla. Rahvas kuulas surmavaikuses Iseseisvuse manifesti ettelugemist, lk. 63

Tarvo Nurk (Heiki Raudla pseud.). Juba ammu enne Juhan Liivi (Andres Tiido), lk. 67

Heiki Raudla. Vastuhakku oli mitmel moel, lk.74

Heiki Raudla. See on Eva Peron, aga ta ainult ei räägi (Rudolf Lepvalts), lk. 84

Tiina Parre. Kadunud pühakoda – Risti kirik, lk. 88

Ain Varrak (Heiki Raudla pseud.). Märt Märtik, kõige vanema Eesti jalanõude kaubamaja omanik, lk. 91

Tiina Parre. Proviisor Juhan Luik ja tema apteek, lk. 94

Vello Salum. Nurmekunna keskuse kirik, lk. 98

Elmar Ardma (materjalide põhjal). Maagümnaasiumi park ja selle osa spordis, lk. 101

Heli Grosberg. Tornikell minu külas. Viljandi linna kirikud, lk. 108

Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Dixi –Tischler Kabalast (Albert Tischler), lk. 126

Janis Tobreluts. EELK Viljandi Pauluse kirikus asuvast arhiivist, lk. 128

Erki Jeedas. Kiriküüt oli, on ja jääb, lk. 135

Heiki Raudla. Edu on taganud julgus riskida (Jaak Sulg), lk. 142

Viljandimaa omavalitsuse juhid 1991–2002 lk. 146

Heiki Raudla. Sammulis asus Rosenbergi tellisevabrik (Aleksander Rosenberg), lk. 149

Heiki Raudla. Lugu Pikast Jukust (Juhan Riiman), lk. 154

Paul Kees. On igasugust „demokraatiat“   lk. 159

Heiki Raudla. Karikatuuri pärast kohtus (Jüri Kõll ja Eduard Viilup), lk. 162

Heiki Raudla. Mida kõike eestlased teinud ei ole, lk. 166

Mati Roosalu. Fotograafiks mõne päevaga, lk. 171

Viljandi kunstiklubi liikmete luuletusi, lk. 176

Aforismid, lk. 181

2004

Tähtpäevi 2004. aastal, lk. 20

Sündmusi Viljandimaal juuli 2002 – juuli 2003, lk. 28

Heiki Raudla. Omariikluse kolm vaala, lk. 43

Annika Printsmann; Kati Rimmel. Anton Härma – pedagoog ja humanist, lk. 54

Heiki Raudla. Mulkide invasioon kestab edasi, lk. 63

Heiki Raudla. Viskame vette – las ujub (Imre Michalsky),  lk.74

Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Linnapea Karl Theodor Grau, lk. 80

Tiiu Männiste. Kunstinäituse paikadest Viljandis läbi aegade, lk. 85

Tiina Parre. Eesti jonn ehk Viljandi Uue Teatri sünd ja surm, lk. 92

Heiki Raudla. Kolm Gustavit (Gustav Seen ja kaks Gustav Taltsi), lk. 99

Heiki Raudla. Ramsi fotoklubi tähelend, lk. 112

Viljandi vaateid Aigi Märtini kogust, lk. 118

Silja Saar. Tarvastu Guinnessi rekordite raamatusse, lk. 120

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Välejalgne täheteadlane Viljandist (Heino Potter), lk.126

Ain Varrak (Heiki Raudla pseud.). Viljandi linnapea Michel Jordan, lk. 130

Heiki Raudla. Alati on süüdi rööpaseadjad (Vello Agori), lk. 132

Ille Urva. Henriku lugu (Henrik Laos), lk. 139

Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Kaupmees Jüri Kodres, lk. 147

Eha Remmel. Baptismi sünd maailmas, Eestis ja Viljandis, lk. 149

Heli Grosberg. Tornikell minu külas (Helme, Taagepera ja Põltsamaa kirikud), lk. 152

Vaike Rajaste; Maie Tammemäe. Tantsuõpetaja Leida Männigo, lk. 164

Jüri Viigand (Heiki Raudla pseud.). Tükikunsti leiutas tegelikult naine, 169

Ülo Kiiler. Minevikku piiludes, lk. 171

Siim Kärner. Tagasivaatepeegel, lk. 173

Heiki Raudla. Lisandusi 2003. aasta kalendrile, lk. 177

Pille Voll (Heiki Raudla pseud.). Kuulsate meeste viimased sõnad, lk. 180

Heiki Raudla. Välk teeb vahel nalja, lk. 181

Jaan Viik (Heiki Raudla pseud.). Veidrad testamendid, lk. 182

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Ennustamise tänulik ja tänamatu töö, lk. 183

Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Kuidas vanasti koolis matemaatikat õpetati? lk. 185

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Kaebaja avaldus, lk. 187

Viljandi kirjameeste lood ja luuletused, lk. 188

Aforismid, lk. 195

2005

Tähtpäevi 2005. aastal, lk. 20

Sündmusi Viljandimaal juuli 2003 – juuli 2004 lk. 30

Heiki Raudla. Kui ei istu, siis pole tarvis ka püsti tõusta (August Westrén-Doll), lk. 49

Vello Kask (Heiki Raudla pseud.). Albert Vilms – linnapea kahe võimu ajal, lk. 60

Jaak Tamera (Heiki Raudla pseud.). Pankur ja linnpea Reinhold Simon, lk. 66

Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Arst ja linnapea Jaan Vares, lk. 69

Heiki Raudla. Äris pole kunagi igavest rahu (Mati Roosalu), lk. 72

Heiki Raudla. Riukamees ja geniaalne elektrik Voldemar Jaakson, lk. 78

Mait Talts. Eduard Paenasti-Schönberg – 120, lk. 83

Tiiu Männiste. Juhan Muksi lähedased meenutavad, lk. 87

Heiki Raudla. Edu pole kunagi finaal (Imre Michalsky), lk. 95

Jakob Historicus. Kuidas Laidoner endale ratsamonumendi sai, lk. 101

Heiki Raudla. Johan Larm ja tema omapärane harrastus, lk. 105

Heiki Raudla. Eevaldi kõrtsi lahkumine (Evald Palli), lk.108

Tiina Parre. Ajalugu pildis ja sõnas, lk. 112

Tiina Parre. 120 a. fotograaf Anna Kuke sünnist, lk. 115

Heiki Raudla. Eesti iseseisvus jäi Viljandis seekord välja kuulutamata, lk. 119

Heli Grosberg. Tornikell minu külas (Olustvere ja Suure-Jaani kirikud), lk. 121

Heiki Raudla. Täitevkomitee esimehest sai poliitvang (Ralf Paukner), lk. 131

Heiki Raudla. Kahtlen, järelikult olen olemas (Raiu Mullari ja Rünno Mullari), lk. 137

Heiki Raudla. Sinna, kus olen mina, tuled ükskord ka sina! lk. 153

Heiki Raudla. Katkendeid Viljandi lõbuelust ja muust taolisest, lk. 164

Olav Renno. Millest lugeda kooli algust? lk. 170

Asta Jaaksoo. Üitskõrd saja aasta sehen, lk. 175

Tiit Tamm (Heiki Raudla pseud.). Villem Ormissonist lõbusama külje pealt, lk. 177

Tiit Tamm (Heiki Raudla pseud.). Viljandi Maagümnaasiumi õpetaja ja keiser Wilhelm II sõber Theodor Schiemann, lk. 180

Heiki Raudla, Eia oli üks veart mees (Evald Reier), lk. 185

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Perspektiiv joonistajale on sama tähtis kui tüürimehele kompass (Gustav Mootse), lk. 191

Mall Eltermaa; Lüüli Allas; Lauri Nassar. Kuhu suundud, tuleviku Eesti, lk. 198

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Huvitavad lood läbi aegade, lk. 204

Olav Renno. Tähelepanuväärne kasekäsn, lk. 211

Olav Renno. Piibujutt, lk. 212

Aforismid, lk.213

2006

Tähtpäevi 2006. aastal, lk. 20

Sündmusi Viljandimaal, juuli 2004 – juuli 2005, lk. 29

Heiki Raudla. Eesti esimese naislenduri Elvy Kalepi tormiline elu, lk. 47

Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Kahe riigi minister (Juhan Kartau), lk. 63

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Sõjaeelse Eesti rikkaim mees on pärit Viljandist, (Joakim Puhk), lk.65

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Saja-aastane kirikumees Londonis (Jaak Taul), lk. 70

Heiki Raudla. Selles albumis olevad karikatuurid on joonistatud minu poolt (Helmut Valtman), lk.74

Ando Kiviberg. Nii arenes ja sündis Viljandi pärimusmuusika festival, lk. 78

Riina Trumm. Viljandi noortekoorist kammerkoorini, lk. 93

Riina Trummi luulet, lk. 99

Viljar Ansko. Elmar Janimägi – ameerikalikku tüüpi nobenäpp, lk.102

Heiki Raudla. Rahaminister ja ärimees Karl August Baars, lk. 110

Heiki Raudla. Üks Eesti elektroonikatööstuse looja Viljandis (Valdar Tamera), lk. 116

Mati Roosalu. Vanadest fotoaparaatidest ja muust, lk. 119

Heiki Raudla. Mihkel Varrik ja tema portree, lk. 123

Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Mõisaküla mark maksab 150 000 krooni, lk. 128

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Esimene eesti rahvusest naisskulptor (Hilda Orgussaar), lk. 131

Tiit Tamm (Heiki Raudla pseud.). Paar kildu Viljandi Ühispangast, lk. 133

Heiki Raudla. Peetri karjamõisas keeb taas elu, lk. 135

Imbi-Sirje Torm. Pihlakate pere – Mulgimaa kamatööstuse algus (Juhan Pihlak jt.), lk. 138

Tiit Siitam (Heiki Raudla pseud.). Linnanõunik, kes hüppas kaugele (Elmar Reisenberg), lk. 147

Olav Renno. Üht-teist G. M. Schmidti kasvandike elukäigust, lk. 149

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Viljandi Ristija Johannese kirik, lk. 159

Heiki Raudla. Me oleme andekas rahvas (Imre Michalsky), lk. 167

Heiki Raudla. Kui sa tead, kuhu sa lähed, annavad kõik sulle teed (Margus Keerutaja), lk. 171

Epp Välba. Mulgid ja võrokesed, lk. 176

Heiki Raudla. Kuidas eestlane olla oleks uhke ja hää, lk. 178

Tiina Parre. Fotograaf Jaan Rieti õppereis Saksamaale 1903. a. lk. 183

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Isamaata süda ei jää kunagi rahule (Eduard Simson-Kallas), lk. 187

Heiki Raudla. Loteriivõit pani aluse Viljandi Tervisekeskuse hoonele (Nikolai Snamensky), lk. 191

Ain Vislapuu; Arvi Haak. Kas õnnevise või ettemääratus? Täringutest ja täringumängudest muinas- ja keskajal, lk. 193

Jaanus Mägi. Tema nimi on surnuaia väraval (Georg Alexander Reisner), lk. 206

Kadi Sassi. Viljandi Vana kalmistu kuulsused, lk. 209

Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Võimu paradoksid, lk. 213

Ülo Kiiler. Kümme aastat punaste tule all, lk. 221

Juhan Varep (Heiki Raudla pseud.) (koostaja). Tõsist, naljakat ja kasulikku läbi aegade, lk. 223

Ülo Kiiler. Krokodilli jälgedes Võrtsjärvel, lk. 230

Kuulsuste viimased sõnad, lk. 232

Aforisme, lk. 234

2007

Tähtpäevi 2007. aastal, lk. 21

Sündmusi Viljandimaal juuli 2005 – juuli 2006

Heiki Raudla. Theodor Andreas Käärik – Viljandist pärit esimene Eesti Vabariigi riigisekretär, lk. 48

Heiki Raudla. Noore Ado Reinvaldi kohtulugu, lk. 54

Heiki Raudla. Eesti Blond Tiiger Erwin Klausner, lk. 57

Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Artur Piller – lendur ja laulumees, lk. 65

Kalju Varangu. Mälestused, lk. 69

Ain Vislapuu. Vahva pois, lk. 74

Heiki Raudla. Viljandi laulja La Scalas (Anna Grünberg), lk.76

Heiki Raudla. Johannes Anni – Viljandi linna aednik, lk. 79

A.Kaup. Kiri EK (b)P Keskkomitee sekretärile Nikolai Karotammele, lk. 81

Harri Jaaku. Hetk praost Jaan Lattiku viimastest Viljandi päevadest, lk. 83

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Arussaare Issanda Taevaminemise Kirik, lk. 85

Tiina Parre. Vanimatest vaatepostkaartidest meil ja mujal, kl. 93

Heiki Raudla. Omapärane kunstnik Abel Lee, lk. 98

Epp Välba. Viis aastat Viljandimaa Kammerkoori, lk. 101

Wolf – Dietmar von Stryk. Johann (Hans) ja tema abikaasa Brita Skytte hauakabelis asuva kirjatahvli tekst Rittersholmi kirikus Stokholmis, lk. 109

Viljar Ansko. Ivo Lillioja – Viljandiga seotud leiutaja, lk. 114

Viljar Ansko. Oli kord NAKS, lk. 122

Vaike Birk. Eestile pühendatud elu (Mihkel Kampmaa), lk. 135

Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Katkendeid politsei ja karistamise ajaloost, lk. 141

Heiki Raudla. Ühe ettevõtte lugu (Peeter Kuusk), lk. 144

Heiki Raudla. Päevad täis valu ja rõõmu (Reelika Karu), lk. 148

Heiki Raudla. Edu on teekond, mitte eesmärk (Imre Michalsky), lk. 154

Aivar Trallmann. Lugu sellest, kuidas Viljandis viis korda on karikatuurivõistlust korraldatud, lk. 157

Viljandimaa linnapead ja vallavanemad, lk. 163

Viljandimaa volikogude esimehed, lk. 163

Heiki Raudla. Uued fotod lisaks vanadele lugudele, lk. 165

In memoriam Enno Piir, lk. 169

Liis Kalmet; Maria Alesma; Jane Kruusmäe; Kaile Kasepuu. Kuhu lähed, eesti keel? lk. 171

Olav Renno. Kui maa end kohendab, lk. 179

Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Noppeid siit ja sealt, lk. 183

Heiki Raudla. Lugusid vanast Viljandist, lk. 185

Aster Muinaste. Sakala kalendri kirjakast, lk. 187

Andres Marand. Luuletusi, lk. 188

Heiki Raudla. Me oleme aja külalised, lk. 190

Heiki Raudla (tõlk.) Armastuse kümme saladust, lk. 194

Aforisme, lk. 219

2008

Tähtpäevi 2008. aastal, lk. 20

Sündmusi Viljandimaal juuli 2006 – juuli 2007 lk. 30

Heiki Raudla. Salapärane Albert Tischler Kabalast, lk. 49

Heiki Raudla. Kaks meest ja üks maal (Martin Kass ja Georg Eduard Rosenthal), lk. 59

Viljar Ansko. Dr. Andres Alver – mees Viljandimaalt, keda ootas suur tulevik, lk. 67

Andres Käärik. Andres Kääriku kõne oma vanaisa haual, lk. 78

Kerli Soolinnu uurimistöö põhjal. Võhma fotograaf August Must, lk. 80

Eva Ganitševa. Meenutused saja-aastasest koolist, lk. 86

Tiina Parre. Hilja Riet – Viljandi tuntuim naisfotograaf, lk. 91

Heiki Raudla. Hariduselt jurist, elukutselt raamatupidaja, kuid hingelt kunstnik (Julius Gentalen), lk. 97

Heli Grosberg. Kolga-Jaani Imetegija Nikolai kirik, lk. 107

Aire Arumäe uurimistöö põhjal. Viljandi Maagümnaasiumi Eneseharimise Rühma tegevus 1920.-1930. aastatel, lk. 116

Heiki Raudla. Meie eelised on madal palk ja uued masinad (Imre Michalsky), lk. 122

Ülo Mallene. Poisid tüdrukute juures, lk. 125

Ülo Mallene. Viljandi oma väeüksus, lk. 131

Heiki Raudla. Mats Nõgese doktoritöö rahvastiku koosseisu liikumisest Viljandimaal, lk. 135

Tiiu Männiste (intervjuu). Peeter Ora: „Viljandimaa on üks ilusamaid piirkondi läbikäidud riikide ja maakohtade seas“ lk. 140

Neeme Punder. Ühest huvitavast sümpoosionist, lk. 147

Mati Roosalu. Päevavalguse vastu ei saa keegi, lk, 152

Heiki Raudla. Koolitädi Salme Ots ja tema lugu, lk. 155

Heiki Raudla. Ühest unustatud nimest (Arnold Tonska), lk. 158

Heiki Raudla. Sepikoda pakub miljööd ja usaldust (intervjuu Urmas Tuuleveskiga), lk. 164

Ain Varrak (Heiki Raudla pseud.). Traditsiooni sünd ehk viimane koolikell aastal 1921 lk. 171

Harri Jaaku. Viljandi aiad, lk. 173

Uued fotod lisaks vanadele lugudele, lk. 177

Karl Kurro. Tehnikateadlane Friedrich Dreyer puhkab Vanal kalmistul, lk. 180

Raili Kukk. Perekonnanimed Holstre Põhikoolis, lk. 183

Liis Kalmet. Tütarlapse salmiku sõnumist, lk. 188

Maria Alesma. Emod ja gootid, lk. 195

Heiki Raudla. Sina, sots, pea suu kinni! lk. 199

Heiki Raudla. Õige söömisviis, lk. 201

Leenu Nigu. Brasiilia – siiruviiruline ja kullakarvaline, lk. 205

Heiki Raudla (tõlk.). Tervise kümme saladust, lk. 213

Heiki Raudla (tõlk). Lugusid on alati räägitud, lk. 241

Aforismid, lk. 250   

2009

Tähtpäevi 2009. aastal, lk 20

Sündmusi Viljandimaal juuli 2007 – juuni 2008, lk 29

Jaak Pihlak. Viljandi maavanemad 1917–1940, lk 49

Heiki Raudla. Ta ei unustanud kunagi, et ta on eestlane (Märt Martinson), lk 66

Ülo Stöör. Peaarhitekti lugu, lk 72

Ülo Mallene. Jaan Tõnisson 140, lk 80

Ülo Mallene. Unustatud mulk(Martin Mitt), lk 87

Viljar Ansko. Johannes Vares (Barbarus), lk 91

Heiki Raudla. Langus jätkub ka 2009. aastal (intervjuu Imre Michalskyga), lk 104

Heiki Raudla. Elmar Ojaste alias Wanna Matz, lk 107

Katrin Sikka. Tölli kooli foto lugu (August Järvekülg), lk 116

Heiki Raudla. Üks poeg oli komponist, teine aga kommunist (Artur Kapp), lk 124

Kadi Sikka. August Järvekülje fotod – aken minevikku, lk 131

Linda Sarapuu, Maire Killar jt. Viljandi Linnaraamatukogu – 95, lk 140

Ain-Andris Vislapuu. Museaale Viljandi Muuseumi ekspositsioonist – foto Uno Pohrti mootorsaanist, lk 154

Tiina Parre. Viljandi Mehhaniseeritud Ehituskolonn 1944–1953, lk 159

Tiina Parre. Rätsepmeister August Mikk – 120 aastat sünnist, lk 168

100 aastat näitusest, mis äratas huvi kujutava kunsti vastu Viljandis (Tiiu Männiste intervjuu Rein Loodusega), lk 172

Jaak Kõdar. Talu mõne sammu kaugusel Lätimaast, lk 176

Heiki Raudla. Vallavanem Hans Ulk, lk 185

Heli Grosberg. Tornikell minu külas. Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik, lk 194

Heino Laagus. Kõo vallakohtu protokollid pajatavad, lk 205

Luuletaja ning vetelpääste madrus (Benno Palts), lk 213

Heiki Raudla. Aleksander Lellep – olen turninud elu ja surma piiril, lk 214

Heiki Raudla. Tänavu toimub ümber Viljandi järve jooks 80. korda, lk 239

Heiki Raudla. Jalgrattaspordist ja mootorrattaspordi ajaloost Viljandimaal, lk 244

Heiki Raudla. Montekristo-püstolist kuul pähe (Evald Arder, August Eduard Rosenfeld), lk 260

Olav Renno. Sakala kalendritest statistiku pilguga, lk 268

Vanad fotod ja karikatuurid, lk 270

Muutused eesti keeles, lk 276

Kalambuur, lk 282

Kreedo, lk 283

Elu on imeline, lk 283

Huvitavad lood läbi aegade, lk 284

Kätlin Palatu. Mürgised toidulisandid. E-ainete sisaldus kohukestes ja mahlades, lk 295

Veel kuldseid lugusid, lk 298

Õnne kümme saladust, lk 308

Sakala Kalendrites avaldatud artiklite register (1990–2008), lk 344

2010

Heiki Raudla (koostaja). Sellised nad olid. (Riigikogu tegelaste kemplemised 1921–1940), lk. 55

Heiki Raudla (koostaja). Kandle Oti maailm, lk. 72

Mari Vallikivi. Paul Kondas – veidi lõpust ja alguses, lk.82

Heiki Raudla. Sie sind ein Asiat. (Ungari karikaturist Stefan Strobl) lk. 87

Jaak Pihlak. Muljeid Vabadussõja Võidusamba avamiselt, lk. 93

Gustav Mootse. Kuidas minust sai karikaturist, lk.99

Heiki Raudla. Kes leiutas kamašokolaadi ehk kamariinist kamašokolaadini, lk.106

Ain Vislapuu. Suplusoludest Viljandis, lk. 113

Jüri Schvede. Viljandi Maagümnaasium – kolmekordne juubilar, lk. 123

Leenu Nigu. Mangomaitseline vägivald ja rõõmsarütmiline vaesus – killukesi portugalikeelsest Aafrikast, lk. 133

Heiki Raudla (koostaja). Kirjanduslik leid Viljandi kohta Raplast (jaapani stiilis maja Raplas, Viljandi kirjanik Jüri Loigu, Loigo), lk. 139

Ülo Mallene. Viljandi Tarbijate Ühistu 100 (VEPS), lk. 147

Heiki Raudla (koostaja). Viljandimaa omavalitsuste aukodanikud, preemiad, stipendiumid... lk. 152

Heiki Raudla (koostaja). Riik peaks käituma nagu peatöövõtja. Intervjuu Imre Michalskyga, KEK Trading International juhataja, lk. 174

Ebe-Triin Arros. Kogumistöö Viljandi Muuseumis 2008–2009, lk. 177

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Tänassilma Vaga Arseni kirik, lk. 183

Hilma Karu. Andres Eichenbaum ehk Valla Andres, lk. 194

Viljar Ansko. Loodi jaamaülema töökarjäärist läbi kolme riigikorra (Bernhard Piilberg Pärni), lk. 200

Heiki Raudla. Viljandi kunstiklubi 50, lk. 212

Tiina Parre. Isa ees, tütred järel, väimehed takka (õpetaja Georg Kõrtsmik) lk. 218

Teet Lindma. Haikud, lk. 225

Heiki Raudla . Metsakalmistule hakati matma 1944. aastal, lk. 228

Jaanus Gross. Teel Grosside-Krosside sugupuu juurde, lk. 231

Alli Lunter. Millest räägib tänapäeva eesti kirjandus, VMG õpilaste uurimuste põhjal, lk. 237

Harri Jaaku. Viljandi vene kool 1944–2004, lk. 243

Heiki Raudla (koostaja). Täiendusi vanadele lugudele (Aleksander Lellep, Erwin Klausner) lk. 246

Heiki Raudla (koostaja). Mõned Viljandi legendid: Seasaare kõrts, Viljandi elukas, Stift, Vajunud kirikud, Kuld lossikeldris, lk. 250

Heiki Raudla (koostaja). Huvitavaid fakte ajakirjandusest: Viljandimaast saab Sakalamaa, värviline purskkaev, tegelinski, Kõpu tuletikuvabrik Etna, Soa Ann, Helene Johanson – esimene naisadvokaat, Ilma Saarepera – esimene naisnotar, Viljandi järv suuremaks) lk. 254

Tiina Parre, vahendaja. Veletsi talust leitud kirjad (Viiratsi vald, Loime küla, Jaan ja Juuli Ulk.) lk. 260

Miili laulud, lk. 264

Alli Lunter. Keeletaju ääremaadel, lk. 268

2011

Kui vana on Viljandi Kultuurimaja? (koost. H. Raudla) lk. 48

Aivar Trallmann. Seasaare Näitemängu Selts tuli, et olla, lk.52

Tiiu Männiste. Viljandi kunstisaali lühikroonika 1991–2009, lk.56

Heiki Raudla. Huvitavate Kohtumiste Klubi aastad (Huviko), lk.60

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Penuja Kõikide Pühakute Kirik, lk.62

Venda Paulus. Ühe autobaasi kroonika (Viljandi Autobaas nr 8), lk.74

Ärimeeste elust Eestimaa Sahhalinil, (koost. H. Raudla) lk. 87 Kihnu, vapsid

Viljandi maletaja Ilmar Raua tähelend, (koost. H. Raudla) lk. 98

Malle Raus – kinesioloogia maaletooja Eestis, (interv. H. Raudla) lk.108

Minevikku kogumas. Leili Närska (interv. Maria Teiverlaur) lk.113

Just praegu on õige aeg alustada mõne uue ettevõttega. Imre Michalsky, (interv. H.Raudla) lk. 117

Valgevene võiks tulevikus olla omalaadne sild lääne ja ida vahel. Helir Valdor Seeder. (interv. H. Raudla) lk.120

Tiina Parre. Endel Veliste – Viljandimaa fotokroonik, lk. 126

Juhan Tedre kannatuste rada, Juhan Teder, vabadusvõitleja (Koost. H. Raudla) lk. 137

Heiki Raudla. Karikatuurid pööningult, Olav Nõmm. lk. 142

Aime Nipper. Ehitusmeister Jaan Rotberg. lk.146

Heiki Raudla. Eesti vanim mees elas Viljandis. Juhan Kallaste, lk. 155

Intervjuu kadumaläinud linnapeaga, Ahto Ani, (H. Raudla) lk. 161

Jaanus Mägi. Inge Minckwitzist ehk ühe sõjapõgeniku elust. lk. 168

Elmar Ojaste. Viljandi, Põltsamaa ja Suure-Jaani hobu-postijaamad XIX ja XX sajandil. lk. 170

Vaike Tisler. Elas kord mees ehk Johann Köleri „Tütarlaps allikal“ Viljandis. Eduard Kont, lk. 187

Helmi Reise – kunstnik ja meedium. (koost. H. Raudla) lk. 191

Ebe-Triin Arros. Kogumisaktsioon ja näitus „Mees nagu muiste“ Viljandi Muuseumis 2010. aastal, lk.195

Harri Jaaku. Muusika mõju. August Agudant, lk. 201

Mari Vallikivi. Kuke elutarkus. Tõnu Kukk, kuksiimid, lk. 203

Olav Renno. Meenutusi kohtumistest „pühal maal“, nõukogude piirivalve mererannas, lk. 206

Kuldsed lood. (koost. H. Raudla) lk. 211

Ülo Stöör. Pool minutit sõjas. Gagarini kosmoselend 1961, lk.216

Kummalised kihlveod Viljandimaal, lk. 218

Mõndasugust. (koost. Mart Voll) lk. 222

Olav Renno. Piibujutud. lk. 225

2012

Tähtpäevi 2012. aastal. lk. 20

Sündmusi Viljandimaal juuli 2010 - juuni 2011. (koost. Marge Liivakivi) lk. 28

Millist Eestit me tahame? Küsimused president T. H. Ilvesele. lk. 50

Jaak Allik: "Esimene sekretär oli kunagi täisvõimuga vürst." (küsitles H. Raudla) lk.55

Viljandimaa Omavalitsuste Liit (VOL) – 20. (koost. H. Raudla) lk.64

Kultuurikoolist kõrgkooliks kasvamise teest. Intervjuu Mai Sarnetiga. (küsitles Tiiu Männiste) lk. 74

Mihkel Servinski. Viljandi Rotary Klubi – 20. lk.80

Riina Lukksepp. Naisvõimlemisest Viljandis aastail 1934–1991. lk. 90

Endel Mallene. Endel Mallese lõpetamata memuaarid. lk.99

Erna-Elise Neimann. Mulgi keel minu elus. lk. 115

Viljar Ansko. Kas esimene eestlasest karikaturist ja koomiksijoonistaja? Eduard Brunberg (Bornhöhe) lk. 119

Heiki Raudla. Liivast, tulest ja veest saab alguse klaas. Klaasikunstnik Vello Soa. lk. 128

Heiki Raudla. Trepimäe sünd ja elu. lk. 136

Heiki Raudla. Viiskümmend aastat kiviraidurina. Hans Kivistik. lk. 144

Ernst von Mensenkampff. Mu koolilinn Viljandi. (tõlkis Sigrid Reili) lk. 152

Heiki Raudla. Viljandi Vanast surnuaiast pidi kunagi sama noortepark. Elfride Saks (Piip) lk. 158

Mari Vallikivi. Rennit, Rosenberg ja Reiman – Viljandimaa kolm eesti soost pastorit. lk.164

Mart Salumäe. Me kõik asume teele. Kanada, Toronto. lk.170

Heiki Raudla. Lendur Anatol Rebane. lk. 183

Hellar Luik. Raadioamatörismi ajalugu Viljandimaal. lk.191

Aime Nipper. Jüri Nipperi tsirkus, kino ja elu. lk. 200

Heiki Raudla. Juhan Vilms ja tema revolutsioonilised ideed. lk. 207

Meie tootmise efektiivsus peab veelgi tõusma. Intervjuu Imre Michalskyga. (H. Raudla) lk.216

Paul Firnhaberi maailm. (intrv. H. Raudla) lk. 219

Heiki Raudla, Ülo Stöör. Karikaturist Evald Reier. lk. 224

Heiki Raudla, Ülo Stöör. Kes oli Karl-Hanto Selmet? Mälestused ja faktid. lk. 233

Karl Luht. Kuidas ma oma poe tegin. lk. 240

Tiina Parre. Piilume postkaardi tagaküljele. Perekond Leoke. lk. 244

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Suislepa Suurkannataja Katariina kirik. lk.254

Ants Voll. Erma talu rehnungi raamatu (Peeter Rebane, Vana-Kariste) väljavõtted. lk. 269

Riina Trumm. Nagu sees, nõnda on ka väljas. Häälejooga. lk. 272

Konstantin Tsiolkovski. Inimkond ei jää igaveseks Maale. (tõlkis H. Raudla) lk.275

Viljandi väljavaated. (koost. H. Raudla) lk. 279

Harri Jaaku. Was ist das – ubornaja? Lugu 1941 a. sõjasuvest. lk. 284

Lihtsad lood. (koost. H. Raudla) lk. 286

2013

Tähtpäevi 2013. aastal. lk. 20

Sündmusi Viljandimaal. Juuli 2011 – juuni 2012. lk. 28

Alli Lunter. Viljandi Maagümnaasiumi koht Viljandi hariduses. lk. 47

Tee asju, mida sulle meeldib teha. Intervjuu Enn Onniga. (intrv. H. Raudla) lk. 54

Mari Vallikivi. Viljandi-Toronto kunstnik Erich Pehap. lk. 61

Priit Silla. Jaak Kärner väärib mälestamist. (laskesportlane) lk. 72

Viljar Ansko.Veel ühest karikatuurimeistrist Viljandimaal. (Ott Kirotar) lk. 75

Heli Grosberg. Tornikell minu külas - Mõisaküla Pühavaimu kirik. lk. 78

Alli Lunter. Tiina Jürgeni aastakümned Viljandi Muuseumis. lk. 92

Alli Lunter. Pulmanäitus Viljandi Muuseumis. lk. 95

Alli Lunter. Viljandi pensionäride kirjandus-ja keelehuvist. (Viljandi Pensionäride Liidu kirjandusring) lk. 98

Heiki Raudla. Linnapeade pildid. lk. 105

Tiina Parre. Sõnumeid postkaartidelt II. lk. 108

Vanad fotod Olev Malini kogust. lk. 120

Päevapilditöökodade nimestik Viljandimaal. lk. 123

Jaan Tõnissoni mõtteid ja ütlemisi. (koost. Ülo Mallene) lk. 124

Kevadel külas neljas riigis. Põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi visiidid. (intrv. H. Raudla) lk. 130

Eesti ettevõtjad peaksid keskenduma kitsamale valdkonnale 137

Ülo Mallene. Endel Mallene 80. (kirjandusteadlane) lk. 140

Endel Mallese „Lõpetamata memuaaride“ järg. lk. 147

Heiki Raudla. Soa Ann ning tema tõde ja õigus. lk. 172

Ülo Mallene. Põllumehest ühistegelane Artur Ekbaum. lk. 180

Ülo Stöör. Puusepp ja poliitik Valev Kaska. lk. 185

Ülo Stöör. Viljandi kohviku akadeemia. lk. 187

Ülo Stöör. Rändtöökojad ratastel. lk. 190

Evald Põdra. Nõrissaare papa. (traktorist) lk. 193

Siis, kui hing laulab ja mõistus hõõrub käsi. (kokkuvõte H. Raudla) lk. 196

Heiki Raudla. Delo nr 9824. Koolinoorte nõukogude võimu vastane organisatsioon Triumviraat ja Tasuja. Olav Kivistik. lk. 199

Heino Stern. Meenutusi Saksa ajast. lk. 206

Oskar Gustavson. Lenin Viljandis. lk. 212

Mihkel Servinski. Tillukesed lood. lk. 219

Oskar Sagari monoloog. lk. 232

Karl Luht. Minu lugu. lk. 237

Liina Järvekülg. Memme lugu. lk. 243

Siimu värviline must-valge maailm. Siim Kärner. (koost. H. Raudla) lk. 250

Punane värv. (tõlk. H. Raudla) lk. 262

Kirevat lugemist vanadest ajalehtedest. lk. 265

Veel kuldseid lugusid. lk. 267

Aforismid. lk. 274

2014

Tähtpäevi 2014. aastal. lk 21

Sündmusi Viljandimaal juuli 2012 – juuni 2013. lk 29

Ene Saar. Sakala Kalender on viljandimaalaste jaoks suur väärtus. lk 51

Alli Lunter. Pärimusaasta Mulgimaal. lk 53

President Arnold Rüütel: „Iga reformi väljatöötamisel on vaja ette näha selle tagajärgi.“ (intrv. H. Raudla) lk 61

Reet Espe. Viljandi Pedagoogiline Kool asutati 1949. aastal. lk 68

Heiki Raudla. Viljandi Inseneride Klubi 40 aastat. lk 75

Aavo Soopa 35 koolidirektori aastat. (intrv. A. Lunter) lk 82

Ülo Mallene. Viljandimaa krediidiühistud. lk 88

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Karksi Püha Aleksei kirik. lk 94

Jaan Tammsalu. Jaan Tammsalu kaksteist ilusat Viljandi aastat. lk 107

Reet Espe. Kilde Adele Blossfeldti erakoolist. lk 117

Jaak Pihlak. Lugusid Vabaduse Risti kavaleridest. lk 123

Imbi-Sirje Torm. Kingu Jaani päevaraamatutest. lk 129

Karl Luht. Elu Eestimaa taludes 1941. aasta kevadel. lk 136

Uno Hermann. Viljandi aedadest ja aednikest. lk 138

Valeri Luukka: „Kino sai 30 aastat tagasi igas maanurgas näha.“ (H. Raudla) lk 144

Valdur Mikita: „Lõuna-Eestis asub sild eri maailmade vahel.“ (intrv. H. Raudla) lk 151

Imre Michalsky: „Kui meie naabritel läheb hästi, läheb ka meil paremini.“ (intrv. H. Raudla) lk 159

Ära muretse, tee nii nagu mina! (H. Raudla) lk 163

Arhitekt Ülo Stöör – 75. Jack Londoni jälgedes Viljandisse. (intrv. H. Raudla) lk 171

Ülo Stöör. Puude istutamine Valuoja orus sügisel 1970. lk 176

Ülo Stöör. Paala järv ja dokumendid linnavalitsuse arhiivis. lk 179

Ülo Stöör. Kes oli Trepimäe tänava projekti autor? lk 181

Ülo Stöör. Ugala uue teatrimaja kavandamine Eesti ajal. lk 183

Ülo Stöör. Naelad taskus ja kohviku jäätis. lk 186

Reet Lubi. Hingelt kodu-uurija – Evi Eilonen. lk 190

Enn Kose meenutab. (H. Raudla) lk 193

Heiki Raudla. Fabergé munade looja vanaisa abiellus Hallistes. lk 202

Heiki Raudla. Mõisakülalane Robert Arro – isesüttiva sigareti leiutaja. lk 206

Vanad fotod Olev Malini kogust. lk 211

Jaak Põldma: „Jänkid, kasige Peipsi taha!“ (H. Raudla) lk 214

Kaarel Leetma: „Vana pigi palja jalu püüab Volga ääres kalu.“ (H. Raudla) lk 219

Heiki Raudla. Iluduskuninganna Lilly Silberg – Miss Estonia 1931. lk 226

Korralik ahi peab olema mitme funktsiooniga tähtis sisekujunduselement. (H. Raudla) lk 263

Reet Espe. Johannes Teetamm – saepillimängija. lk 268

Leeni Nigu. Kümme kuud Indoneesias. lk 273

Huvitavat vanadest ajalehtedest. (H. Raudla) lk 292

Kaks vemmalvärssi. lk 298

Aforismid. lk 299

2015

Saateks. lk 3

Tabelkalender. lk 4

Tähtpäevi 2015. aastal. lk 20

Sündmusi Viljandimaal juuli 2013 – juuni 2014. lk 31

Riik ei tohiks müüa kuldmune munevaid kanu. H. Raudla intrv. Imre Michalskyga. lk 57

Nad on õnnelikud, et saavad koolis käia. H. Raudla intrv. Mart Kuurmega, (Ghana Vabariik). lk 61

Reet Espe.Viljandi kroonualgkooli pikk teekond. lk 70

Heiki Raudla. Direktor Robert Meister. lk 77

Heiki Raudla. Lugu koolimehest, kes tõlkis Onu Remuse jutte. (Eduard Tasa). lk 85

Otto Seesemann (tõlk. Olav Renno). Mälestusi Viljandi Maagümnaasiumist. lk 91

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Helme-Tõrva Kristuse sündimise kirik. lk 99

Ernst v. Mensenkampff (tõlk. Olav Renno). Üks traagiline kangelaskuju. (ordumeister Wilhelm von Fürstenberg). lk 110

Katrin Ülesoo. Viljandi Eesti Naisselts dokumendis ja pildis aastatel 1917–1940. lk 116

Sunda Naanuri. Meenutusi Viljandi ajast. lk 134

Johan Ainson. Mälestusi aastaist 1940–1945. lk 138

Kadri Tael. Vana-Põltsamaa vald 1920. aastatel. lk 143

Liili-Maie Krahe. Helikunstnik Aino Kõrbi tähelend. lk 147

Ülo Mallene. Kunagised Viljandimaa põllumehed. lk 152

Heiki Raudla. Lugu Kõo mehest Otto Meosest. lk 156

Valdeko Kalma. Maadlusklubi Tulevik juubel – 25 aastat. lk 158

Kui asutati Viljandi rattaklubi. Statuten des Felliner Radfahrer-Vereins. Fellin, 1891, tõlkis Ringa Raudla. lk 166

Heiki Raudla. Henn Arvo – sportlane ja karikaturist. lk 168

Peeter Lossmanni mälestused. (kirja pani Kadri Speek) lk 179

Liili-Maie Krahe. Unistused ja saatus. (Marie Ulk [Krahe] õpetaja, näitleja, tantsija). lk 192

Karl Luht. Lugu kaevumeister Suur-Aadust. (Aadu Riiman) lk 195

Heiki Raudla. Kolga krahvi Eduard Kronströmi surmasõit. lk 197

Heiki Raudla. Seikleja, kirjaniku ja katoliku preestri John Robert Lepa uskumatu elu. lk 204

Valdur Mikita. Johan Lagose mõistatus. (Kalevipoja kaasautor). lk 236

Heiki Raudla. Jaan Lattik uurimise all. lk 245

Heiki Raudla. Viljandi tikuvabriku juhid ja vapside liikumine. (John Hallam ja Gustav-Mihkel Oiderma). lk 249

Heiki Raudla. Viljandis elas Nõukogude Liidu kangelane. (Eduard Tähe). lk 258

Heiki Raudla. GRU eriotstarbeline 4. brigaad Viljandis. (sõjaväeosa). lk 264

Heiki Raudla. Huvitav eeskiri. Viljandi II Keskkooli õpilaste sisekorra eeskiri. lk 283

Heiki Raudla. Oli selline plaan. (Viiratsi keskkool ja spordikompleks). lk 284

Heiki Raudla. Juba 11. Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus. lk 285

Heiki Raudla. Ühest 100 aastat tagasi ilmunud raamatust. Forseliuse raamat „Eestlaste ebausu kombed, viisid ja harjumused“ lk 288

Heiki Raudla. Turvo Turviste sõnaraamat. (Arnold Eduard Veber, itaalia-eesti sõnar.) lk 292

Heiki Raudla. Ühe keelatud raamatu lugu. (Eduard Koppel. 120 anekdooti, 4 tundi nalja ja naeru) lk 296

Heiki Raudla. Hans Pöögelmann heitlik ja kirev elukäik. lk 299

Heiki Raudla. Stifti lugu. (aadlipreilide pansionaat) lk 315

Viljandi fotodel 1944. aastal. lk 323

Ülo Stöör. Restoran Viljandi. (Georg Bulgakov) lk 327

Heiki Raudla tõlgitud. Huvitavat lugemist. lk 332

Aforismid. lk 336

2016

Saateks. lk 3

Tabelkalender. lk 4

Tähtpäevi 2016. aastal. lk 20

Sündmusi Viljandimaal juuli 2014 – juuni 2015. lk 29

H. Raudla intrv. Eesti tegelik elu on maaelu. lk 55 Imre Mihalsky

H. Raudla intrv. Linna haljastus on pidev ja järjekindel töö. lk 61 Margus London

Mari Vallikivi. Kondase Keskusest. lk 66

H. Raudla intrv. Anzori Barkalaja – mees nagu orkester. lk 76

H. Raudla intrv. Mitmekülgne mees Ülo Mallene 80. lk 91

H. Raudla intrv. Mark Soosaar: „Ma loodan, et mu sünnilinna mahub rohkem kui vaid folk ja teater“. lk 96

H. Raudla. Peeter Sink – usumees, luuletaja ja kunstnik. lk 100

Viljar Ansko. Arnold Sirkel – teatritegelane ja viljakas karikaturist. lk 106

H. Raudla Laia haardega ärimees Johan Luts. lk 118

Alli Lunter. Maagümnaasiumi ajalugu alates 1917. aastast. lk 124

Turvo Turviste päevaraamatust ja mälestustest. lk 131

Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Põltsamaa Pühavaimu kirik. lk 139

H. Raudla intrv. Kui kodu on koht. lk 150 K. Linda Kivi, Kanada kirjanik

Ülo Stöör. Laupäevak ja külvitöö. lk 159

Ülo Mallene. Kaks tiiru ümber Euroopa. lk 161 Musta mere madrus

Hans Lainas. Pikk tee Siberisse ja koju. lk 167

H. Raudla Lugusid Viljandist. lk 180

Benno Sild. Mälestusi Koertekasvatajate Klubi tegevusest Viljandis 1981–1997. lk 184

Lugusid mõisakoolidest. lk 196

H. Raudla. Sorge kaastöötaja veetis vanaduspäevad Viljandis. lk 198 Ljubov Rimm

H. Raudla intrv. Pika Eedo lugu. lk 203 Edo Jõesaar

Silvi Nurmoja. Sepaõpilasest töösturiks. lk 212 Toomas Pihlak, Rosenbergi tellisetehas Sammulis, Valtu tellisetehas Raplas.

Enn Tõruvere. Killukesi Ramsist. lk 222 Voldemar ja Jaan Kangur.

Rein Lillemets. Kahe Holstre meremehe lugu. lk 228 Jaak Jõgevest, Jacob Cudequest, Edward Jõgevest, väljarändajad USA-sse 1905.

H. Raudla. Juhuse kaudu Nõukogude Liidu kangelaseks. lk 234 Eduard Tähe.

Karl Luht. Minu lapsepõlve suurkujud. lk 236 Võhma, autojuht Grauberg, Lohvi talu, Kivisäkk.

Väga lühikesed lood. lk 239

Aforismid. lk 241

2017

Tähtpäevi 2017. aastal. lk 20

Sündmusi Viljandimaal. Juuli 2015 – juuni 2016. lk 29

H. Raudla. Hea klient on selline, kes teab, mida tahab. (Foori juuksur, intervjuu Lumme Padar, Jane Jõulu, Ludmilla Žurihhina, Erika Lehes) lk 56

Küllo Arjakas. Õpetajana Viljandis aastatel 1983–1986. lk 61

H. Raudla.Igal pool olid loosungid „Ivan, idi domoi!“ (intervjuu Bruno Koppeliga, motosportlane, nõuk. armees teenis Tšehhoslovakkias 1968. a. Praha rahutused). lk 90

Rahvajutt Halliste pastor Uckist. (Johann Ucke 1689–1774, Karksi ja Halliste pastor) lk 96

H. Raudla. Viljandis elanud kunstnik elas ja maalis Belgias. (Vergine Liiv-Hillep) lk 98

Kaja Härm-Susi. Härmade lood. (Jüri Härm, Anu Härm, Oskar Härm, Endel Härm, August Härm, Lembit Härm, Olev Härm, Raivo Härm, Kaja Härm- Susi) lk 102

H. Raudla. Eesti Vabadussõja tulemust ei otsustanud mitte ainult relvad. (intervjuu Toivo Kitveliga. Max A. Rabinoff, ameerika kaupade vahendaja eestile vabadussõja ajal, Jaan Sibul, Leo Orgusaar) lk 125

H. Raudla.Tuleb koos tegutseda ja edusse uskuda. (intervjuu Imre Michalskyga) lk 132

Ülo Stöör. Madisepäeva lahingu 800. aastapäev. lk 139

Mait Talts. Jaan Vanakamar – varjujäänud kunstnik ja teatritegelane. lk 147

Tõnu Kukk. Köler ja Krimm. lk 156

Rutt Tänav. Põltsamaa Muuseum – 20. lk 159

H. Raudla. Salapärane Aleksander Strekavin. (Miitavi (Jelgava) reaalkool, joonistamisõpetaja Kaitseliidu I pealik Viljandimaal) lk 173

Ami Sild, Ilve Tobreluts. Eesti esivõistlused naisekandmises. lk 178

Ülo Stöör. Jüri Tibar rääkis lugusid möödunud aegadest. lk 187

Enn Tõruvere. Kokkusattumisi seoses Ramsiga. lk 194

August Põldaru. Teeninduskombinaadi Leola kroonika aastail 1953‒1974. lk 201

Märt Moll. Omavalitsuste reformist. lk 211

Mati Roosalu. Kõik on fotograafid? lk 220

H. Raudla. Kõik teed viivad Viljandi antikvariaati. (intervjuu Mai Palo ja Epp Treufeldtiga) lk 223

H. Raudla. Raadiost Vaba Euroopa Mulgi Kukusse. (Riho Mesilane) lk 234

H. Raudla. Ove Lainas: „Käbini lemmiknaps oli Armeenia Otbornõi konjak.“ (intervjuu, Viljandi kohvik, restoran, Tartu Kommertspanga Viljandi filiaal) lk 250

Karl Luht. Raadio minevikust maal ja linnas. lk 259

H. Raudla. Kuivsaapa talu uhke minevik, pärimused ja saatused. (Silvi Väljal) lk 264

H. Raudla. Karkudega läbi Euroopa. (Leon Pikker, Tallinn – Monte Carlo) lk 270

Lugusid Viljandimaalt. lk 275

Huvitavad küsimused ja vastused seoses Viljandimaaga. lk 282

Tuleb tuttav ette vanades ajalehtedes. lk 285

Vanad pildid ja fotod. lk 295

Aforismid. lk 296

2018

Tähtpäevi 2018. aastal. lk 20

Sündmusi Viljandimaal juuli 2016 – juuni 2017. lk 28

Arthur Schopenhauer ja tema teos „Elutarkus“. lk 59

Viljandi vanadel fotodel 1944. aasta novembris. lk 63

Jaak Reevits – Viljandi raamatukaupmees, kes kohtus Leniniga. lk 65

Metsakalmistu Riias ja Võnnu lahingu kangelased. lk 74 (kapral Karl Kruuse)

Maagümnaasiumi ja hotelli päästmine sügisel 1944. lk 77 (Jüri Tibari mälestused)

Artur Sirk põgenes sügisel 1934 läbi Viljandimaa. lk 80

Võhma kool. lk 82 (Karl Luhti mälestused 1936)

Unustatud duumasaadik Tõnis Jürine. lk 86

Jaan Tõnissoni kolm olulist tegu meie vabariigi loomisel. lk 88

Viljandimaa Naisliit Wiljandi Eesti Naisseltsi tegevuse jätkajana. lk 93 (Maire Killar)

Robert Natuse tööstus Viljandis aastatel 1883–1941. lk 101 (Liisi Joala magistrtöö TÜVKA)

Olen seda enne kuulnud. lk 110 (Heli Grosbergi lood ajalehtedest)

Viljandi piiblirahvast. lk 116 (Tõnu Kukk juutidest)

Lossikambri lugu. lk 125 (kauplus Lossi ja Munga nurgal, tsepeliin, Adam Koppel - kaupmees, majaomanik, Heinrich (Henrik) Koppel - arst)

Ta tuli Viljandisse, sest oli kuulnud, et see on ilus linn. lk 135 (Eduard Pertman - ajakirjanik)

Ja rumal on see, kes on tark. lk 138 (Arnold Mändla (Tammermann) luuletaja, Rootsi pagulane)

Lambada tähelend kestis viis aastat. lk 140 (Arvi Rätsep, Mihhail Ojakäär, Urmas Loik, Ilmar Puu,  Võidu kolhoosi laut, Krati baar, Mudiste Kratt, mustlane Alfredo )

Üks lühike meenutus. lk 146 (Otto Tief, Heinaste (Ainaži))

Lootsikumeister Jaan Rahumaa. lk 147 (Andres Ehapalu-Eckbaum)

Kalmer Tennosaare kiri Siim Kärnerile. lk 156

Male ja bridž olid Lembit Rootsi suur kirg. lk 158 (füüsika õppejõud)

Imre Michalsky: „Vaatan tulevikku, kuid pean meeles minevikku!“.  lk 167

Inimene võikski olla kogu aeg 30-aastane. lk 173 (Leida Karpa 99-aastane)

See oli nagu väike tuumasõda. lk 175 (Tšernobõl, Lembit Lahesalu)

Tarvastu vallast võrsunud kunstnik Tõnis Grenzstein. lk 183 (Mari Vallikivi)

Õllepurkidest komöödiasaateni „ENSV“. lk 188 (Gert Kiiler)

Kaks kildu ühest mehest. lk 197 (Heiki Raudla)

Kaljula Saare ‒ direktor ja filatelist. lk 202

Ajaleht Tee Kommunismile hinnaga 1 tšervoonets. lk 204 (Elmo Riig, trükimasina proovinumber, KGB)

Kakssada ja rohkem kella on kõik ühes majas ja töökorras. lk 207 (Toivo Lõhmus, Viljandi linna majandusameti juhataja, kollektsionäär)

Kaasaegse ühiskonna mõned veidrused. lk 214 (Anu Raud, vastus Veterinaar- ja Toiduameti Viljandimaa Veterinaariakeskusele 2013, lambad, Karupoeg Puhh, Lumivalgeke)

Kuuvalguses on võimalik lennata. lk 217 (Jüri Müürisepp - kunstnik, dekoraator, Arnold Karu)

Aforismid. lk 225

2019

Tähtpäevi 2019. aastal, lk. 20

Sündmusi Viljandimaal juuli 2017 ‒ juuni 2018, lk. 29

H. Raudla (interv.)Ühe Viljandi pagari poja elu läbi 90 aasta (Lepik Ants), lk. 57

Tiina Parre. Pedagoog, looduse- ja fotomees August Kiisla 120, lk.63

Mait Talts. Valgest värvist Enn Võrgu lipulaulus, lk. 73

H. Raudla. Lisandusi (Pilvi Üllaste, Mats Tõnisson, Ustus Toomendi), lk. 75

H. Raudla (koost.) Jaan Nurk ja tema järeltulijad (Hilda Nurk, Voldemar Nurk, Eduard Nurk, Teet Lindma), lk. 78

H. Raudla. Kilde ja pilte Jakobsoni koolist (Anti Kikas, Veljo Aava, Rein Grünbach Jaak Tamm, Endel Meidla, Aavo Soopa, Elmo Paju), lk. 87

H. Raudla (interv.) Kahe hüppega üle kuristiku ei hüpata (Imre Michalsky), lk.98

H. Raudla. Puukirikust käärkambrisse ja sealt edasi endisesse surnukuuri (Viljandi vene kirik, Aleksander Ridiger-Aleksius II), lk. 103

H. Raudla. Ta tegi kõiki asju hingega (Viljar Ansko), lk. 109

Marko Oksa. Ühest vanast Rootsi surnuaiast (Pinska, Ritsu tammik), lk. 119

Sirje Vihma-Normet. Mikk Sarvele mõeldes, lk. 121

Eduard Viira ja Enno Kross. Enno Kross (1935‒2018) (neuroloog), lk.124

Karl Luht. Meie Peedu tehtud masinad (Peedu Kulp, mehaanik), lk. 135

Helmut Mõtsnik. Raadio kodutalus, lk. 138

H. Raudla. Sakalamaa talutütrest Saksa riigiteatri näitlejaks ja filmitäheks (Hilda Anso, Hilda Heister), lk. 139

H. Raudla. Esimesel Eesti üldlaulupeol laulsid ainult mehed, lk. 150

H. Raudla. Kaamelivillast kampsun (Juhan Toomsoo, astronoom), lk. 162

Ülo Mallene. Langenud lahingusse asumata (Peeter Mallene, vabadussõda), lk. 167

H. Raudla. Majaraamatute huvitav maailm (Lossi 4, Lossi 6, Rudolf Tramm, Alfred Tramm, Jüri Oert), lk. 169

H. Raudla. Kolmest Linnase-nimelisest mehest (Martin Linnas – kolhoosi esimees, Karl Linnas – kommunist, Karl Linnas – Tartu Koonduslaagri ülem), lk. 176

H. Raudla. Viktor Brin in memoriam, lk. 187

H. Raudla. Mõned Karksi kandi vanad dokumendid (August Pottar, Karl Ruubel, Altasi saekaater), lk. 189

Ülo Stöör. Antikvariaadi lood, lk. 199

H. Raudla. Eesti juurtega mees, kes ei karda kohut ega islami äärmuslasi (Lars Vilks), lk. 203

H. Raudla. Maailma kummalised mikroriigid, lk. 224

Viljar Ansko. Bioeetiline filosofeering, lk. 233

H. Raudla (interv.) Raamatute lugemine ei lõpe (Leo Ariva, raamatuvahetus), lk. 235

H. Raudla. Huvitavat lugemist, lk. 240

H. Raudla. Ühes vanast leitud laulikust (Hilda salmik 1925–1937), lk. 246 

H. Raudla. Jaak Joala esimene elukoht Viljandis teada (Kunderi 9), lk. 248

H. Raudla. Killuke Viljandi vangilaagri ajaloost, lk. 250

H. Raudla, Leida Seeder. Minu elu ja sattumine Viljandisse, lk. 252

Alli Lunter. Lapsepõlv on lapsepõlv, lk. 262

Ülo Mallene. President Konstantin Pätsi viibimisest Jämejala Psühhoneoroloogilises Haiglas ja sellega seonduvad mõtted, lk. 268

H. Raudla. Metsiku Clara päev (Clara Zetkin, 8. märts), lk. 271

Tiiu Mägi (intrv.) Silotornist tähetornini (Jaska tähetorn Orion, Oskar Noorkõiv), lk. 275

Ülo Stöör. Lennart Meri Viljandis (1976), lk. 279

H. Raudla (interv.) Üks küsimus juubilarile (Ülo Stöör 2019, 80), lk. 282

Helmut Mõtsnik. Minu mälestusi Paul Kondasest, lk.284

H. Raudla. Doktor Hans Männiku huvitav ja raske elu, lk.286

Ülo Stöör. Mikk Sarv ja paleoastronoomia, lk. 301

H. Raudla. Tema Majesteedi peakondiiter Uue-Karistest (Ernst Kollist, Inglise kuningas Georg VI), lk. 303

Harald Tammer, H. Raudla. Baaside leping ja sellele järgnenud juhtumitest Eestis, lk. 308

Heli Grosberg. Tuleb tuttav ette (lood vanadest lehtedest), lk. 315

Helmut Mõtsnik. Jaan Adamson (1824–1879), lk. 325

Aforismid, lk. 326

2020

Tähtpäevi 2020. aastal, lk. 20

Sündmusi Viljandimaal juuli 2018 – juuni 2019, lk. 28

Isa Vello Salo: „Saagem inimesteks – siis võime kasvõi eestlasteks hakata.“ (koost. H. Raudla), lk. 59

H. Raudla. Lugu mehest, kelle kabinetiks oli Jakob Hurda töötuba, ja muust huvitavast temaga seoses (Jaan Kangilaski, Hans Männik, Arvo Kopp, Marta Herodes, Erik Tender), lk. 66

H. Raudla. Lihtsalt üks suurepärane ettevõte (AS Viljandi Aken ja Uks, VAU), lk. 81

H. Raudla. Viljandi tänavatest läbi aegade, lk. 90

Karl Luht. Ühistegevusest Pilistveres ja Võhmas XX sajandi esimesel kolmandikul, lk. 113

Imbi-Sirje Torm. Kui Peetri algkooli juhatajaks oli soomepoiss Johannes Veltson (Heinrich-Rudolf Malk), lk. 117

Siiri Merila-Hubbard. Kuningata kuningriik Iiri meres ‒ Mani saar, lk. 126

Andres Rõigas ; H. Raudla. Jaan Masingu teguderikas elu (arst, asutava kogu liige), lk. 136

H. Raudla. Tõnis Sanderi lühike ja tähendusrikas elu (ajakirjanik, luuletaja), lk. 141

H. Raudla. Jakob Karu suur seiklus, lk. 153

Kilde Agu Lalli lugemispäevikutest (kokku seadnud H. Raudla), lk. 158

H. Raudla. Kilde Jaan Lattikust, lk. 162

H. Raudla. Oli aeg! (ELKNÜ Viljandi linna TSN TK algorg, koosolek 1951, protokoll), lk. 165

Liisi Seil. Vana veetorn sai toitu järveäärsest pumbajaamast, lk. 167

H. Raudla. Unistuste Altona (Julius Schneider), lk. 171

Kalle Küttise 10 aastat asekantslerina (H. Raudla interv.), lk. 179

H. Raudla. Arheoloogist helilooja (Jüri Selirand), lk. 186

H. Raudla. Tsepeliiniga Tokio olümpiamängudele, lk. 189

H. Raudla. Viljandi rajooni maakoolid 1960/1961. õppeaastal, lk. 190

H. Raudla. Viljandi Vanal surnuaial puhkab ka Valga linnapea Jaan Soo, lk. 191

H. Raudla. Erich Joonase seiklusrikas elu (Asutava kogu liige, riigikogu liige, sotsialist, poeg Ilmar-Erik Joonas, Hauka grupp), lk. 206

Ülo Mallene. Täiesti salajane (kommunismi ohvrid, Solženitsõn), lk. 220

Mati Tomson ; Ilmar Kütt. Laste Paala järve jooks, lk. 228

Priscilla Õmblus ; Anna-Liisa Villmann. Üks ilmumata intervjuu (Ringa Raudla), lk. 233

Ülo Stöör. Viljandi linna insenervõrgud (kanalisatsioon), lk. 237

Kaie Kulper. Mustriku Antsu lood (Hans Adolf Kutsar), lk. 243

H. Raudla ; Elmar Loorits. Kaks Anton Starkopfi mälestussammast Viljandi Vanal surnuaial, lk. 250

Ülo Stöör. Elmar Kitse maalid „Viljandi“ 1957 ja „Viljandi“ 1961, lk. 254

Heli Grosberg. Palju õnne, Eesti, palju õnne, head naabrid!, lk. 257

Jacob Historicus (Jaak Pihlak). Viljandi Eesti riigimeeste tahvli lugu (Laidoneri pl. 5 Johan Laidoner, Jaan Tõnisson, Friedrich Karl Akel, Theodor Andreas Käärik), lk. 268

Andres Marand. Viljandi Kultuuriselts Koit 150, hetki ajaloost 1869–2019, lk. 274

Alli Lunter. Viljandi Maagümnaasiumi koloriitne õpetaja Reet Sinimaa, lk. 285

Olav Renno. Vabaduspäev Viljandis 75 aasta eest, lk. 296

Helmut Mõtsnik. Mälestusi Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamisest, lk. 298

Helmut Mõtsnik in memoriam,  lk. 299 (kirikuõpetaja)

Lõbusad lood, lk. 300

Internetist ja ajakirjandusest leitud ning rahva suust kuuldud naljad, lk. 303

Sisukord, lk. 306

Varjunimed Sakala Kalendris

Jaak Pihlak – Jakob Historicus

Heiki Raudla:

1. Vello Kask
2. Ain Varrak
3. Kalle Teetsov
4. Tiit Tamm
5. Piret Viik
6. Tavi Nurk
7. Jaak Tamera
8. Tarvo Nurk
9. Jaan Voll
10. Jüri Viigand
11. Pille Voll
12. Jaan Viik
13. Juhan Varep
14. Tiit Siitam