Helilooja Mart Saare muuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 10–17.
Võimalusel palume külastusest ette teatada: tel 435 7141, gsm 5807 9338.
Lisateavet saab ka Viljandi muuseumist.
Pääse 4 €, õpilastele 2 €, perepilet 8 €*.
Grupipääse (kuni 20 inimest) 40 €; õpilastele 20 €.
Giiditeenus 20 € tund; õpilasgrupile 10 € tund.
Kohapeal saab kahjuks tasuda vaid sularahas.
* Õpilaste hulka loetakse ka tudengid.
Perepääsme saavad osta kuni kaks täiskasvanut koos alaealiste lastega.
Tasuta sissepääs: kaheksa-aastased ja nooremad lapsed, erivajadusega inimesed koos saatjaga, lasterohked pered, ajateenijad (üksikkülastajad), represseeritud (tõendi alusel), Ukraina kodanikud, muuseumitöötajad.
Hüpassaare ootab matkajaid, ekskursante, laagerdajaid ja loomeinimesi.
Kevadine aeg sobib klassi või muu seltskonnaga viibimiseks looduskaunis ajaloolises Hüpassaares.
Looduse keskel asuv helilooja Mart Saare majamuuseum paelub vaikuse, linnulaulu, uduste päikesetõusudega. Mart Saarele oli see paik muinasjuttude ja lapsepõlvemälestuste, laanehaldjate ning metsa salapära maa. Siit on ta oma laulud võtnud ja leelod leidnud.
Kauge ja eraklik paik sobib hästi linnakärast väsinud inimesele puhkuseks, loomeinimestele inspiratsiooni ammutamiseks, õpilastele teadmiste kinnitamiseks või lihtsalt mõnusaks äraolemiseks.
Muuseumis saab tutvuda Mart Saare elu ja loominguga kas iseseisvalt või juhendatud ringkäigul. Lisaks saab matkata 4,4 km pikkusel rabarajal või pidada piknikku. Avar õueala pakub häid võimalusi mängudeks ja teatevõistlusteks.
Toitlustamiseks saab eelneval kokkuleppel kasutada muuseumis asuvat kööki, kuid toidud tuleb endal kaasa võtta.
Ööbimisvõimalus kokkuleppel. Olemas pesemisvõimalus, tualettruum, köögis on vajalikud abinõud ja tehnika.
Puhka linnakärast, tule loodusesse!
Lisainfo ja broneerimine info@muuseum.viljandimaa.ee, tel 501 5069.
Asukoht
Mart Saare majamuuseum, Karjasoo küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond
Sihtnumber: 71408
Asukoht kaardil: kaart.delfi.ee, maps.google.com.
Koordinaadid: 58°31΄40˝N 25°16΄16˝E
Samas asub RMK Hüpassaare õpperada (vt ka kohalesõitmise õpetust).
Matkarajal saab tellida RMK õppeprogrammi „Mart Saar ja Kuresoo“.
1. oktoobril 2017 avas renoveeritud muuseum taas uksed Mart Saare 135. sünniaastapäevale pühendatud muusikapäevaga. Kultuuriministeeriumi toetusel läbis Mart Saare majamuuseum põhjaliku remondi ja senise nõukogudeaegse siseviimistluse asemel rõõmustab külastajaid nüüd värskema ilmega. Avalikku kasutusse on võetud hoone kogu esimene korrus ja teisel korrusel on sisustatud külalistuba.
Mart Saar (28.09.1882 – 28.10.1963)
ja Hüpassaare
Helilooja esivanemad asusid siia sooservale elama 19. sajandi algul. 1830. aasta paiku anti neile perekonnanimeks Saar. Koht oli kehva – osalt soine ja vesine, osalt kividerohke. Riigimaal tunti end siiski vabamalt, eemal mõisnikust ja mõisaorjusest, lisaks veel tulutoov metsavahiamet. Muusikaliselt oli poegadele eeskujuks ja innustajaks isa Mihkel, kes musitseeris koduorelil ning andis poegadele algõpetust.
Hariduse omandas Mart Saar Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetaja oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. a suri isa. Vanem poeg Mart, kellest oleks pidanud saama järgmine metsavaht, müüs selle õiguse õemehele Mart Tomsonile. Saadud rahaga alustas Saar õpinguid Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassis. Talupidamine jäi õemehe õlgadele, kes ehitas 1911. a teiste hoonete seas ka uue elumaja – praeguse muuseumihoone.
1908. a lõpetas helilooja Peterburi konservatooriumi oreli erialal ja asus elama Tartusse. Ta jätkas konservatooriumi kaugõppes kompositsiooniõpet, viibides igal aastal mõne kuu Peterburis, kus tema õpetajaks oli N. Rimski-Korsakov. Elades Tartus koos J. Aaviku, J. Simmi, L. Neumanni ja A. Lätega viisid nad sealse muusikaelu uuele kõrgusele. 1921. a hävis kahjutules elamu, milles olid M. Saare, J. Aaviku ja C. Kreegi korterid. Tuleroaks sai ka Saare arvukas looming. Seejärel siirdus ta elama Tallinnasse.
1920. aastate alguses tekkis Hüpassaare metsavahil Mart Tomsonil arusaamatusi ülemustega ning ta vallandati. Kuigi hooned olid Tomsoni kuludega ehitatud, nõuti ruumide vabastamist. Olukorra lahendas Mardi noorem vend Hans, kes oli nõus uueks metsavahiks hakkama. Et isakodu siiski kaotsi ei läheks, hakkas helilooja talu endale taotlema. Põhjenduseks oli, et siin on sündinud suur osa tema loomingust ja et ainult siin, metsade keskel, on ta võimeline looma Eesti kultuuri rikastavat muusikat. Taotlust toetasid mitmed organisatsioonid ja seltsid. Pärast paljusid palvekirju ja sekeldusi asi õnnestuski. Helilooja sai Kultuurkapitalilt ka igakuist 100-kroonist toetust.
1932. a asuski helilooja alaliselt elama oma isatallu. Metsavahi jaoks ehitati kilomeetri kaugusele uued hooned, kuhu asus oma perekonnaga elama vend Hans. Aastad 1932–1943 olid Saare loomingus kõige viljakamad, sel ajal on sündinud tema loomingu paremik.
1943. a siirdus Saar Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Talu töötegijatel – õel ja õemehel – oli uute võimude koormiste täitmine vanaduse tõttu üsna raske. Edasi tahtis kommunistlik valitsus majast teha metsatööliste ühiselamu ja kõrvalhoonetest hobusetallid. Tänu Saare sidemetele Tallinna ametimeeste, eriti aga võimuredelil seisva Eugen Kapiga, suudeti need plaanid nurjata. Kuigi Saare alaliseks elukohaks jäi Tallinn, veetis ta kõik suved Hüpassaares. Seda tegi ta igal aastal alates üliõpilaspäevadest Peterburis. Siin on ta inspiratsiooniallikas ja loominguline kodu.
Majamuuseum eesti heliloomingu suurkujule asutati 1964. aastal, varsti pärast helilooja surma. Järgnenud ümberehitused ei säilitanud kahjuks hoone algset välimust. Mart Saare õetütar Hilda Tomson elas talus kuni oma surmani 1990. aastate lõpul. Sestpeale hoiab talu palgatud järelevaataja.
Muuseumi sisevaated
Viited
Eesti Muusika Infokeskus – Mart Saar
Kultuurimälestiste register – maja, kus elas ja töötas Mart Saar