Helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares Viimati muudetud: 21-02-2018 |
1. oktoobril 2017 avas renoveeritud muuseum taas uksed Mart Saare 135. sünniaastapäevale pühendatud muusikapäevaga. Kultuuriministeeriumi toetusel läbis Mart Saare majamuuseum äsja põhjaliku remondi ja senise nõukogudeaegse siseviimistluse asemel rõõmustab külastajaid nüüd värskema ilmega. Avalikku kasutusse on võetud hoone kogu esimene korrus ja teisel korrusel valmib peatselt külalistuba. Hüpassaare talu, Karjasoo küla, 71408 Põhja-Sakala vald, Viljandimaa Muuseum on avatud K–P 10–17, võimalusel palume ette teatada: tel 435 7141, gsm 521 6675. Lisateavet saab ka Viljandi muuseumist (vt kontaktid lehe allosas). Pääse 2 €, õpilastele 1 €, perepilet 4 €.* * Õpilaste hulka loetakse ka tudengid. Vaata ka: Hüpassaare õpperada (sisaldab kohalesõitmise õpetust)
Mart Saar (28.09.1882 – 28.10.1963) ja Hüpassaare Helilooja esivanemad asusid siia sooservale elama 19. sajandi algul. 1830. a. paiku anti neile perekonnanimeks Saar. Koht oli kehva – osalt soine ja vesine, osalt kividerohke. Riigimaal tunti end siiski vabamalt, eemal mõisnikust ja mõisaorjusest, lisaks veel tulutoov metsavahiamet. Muusikaliselt oli poegadele eeskujuks ja innustajaks isa Mihkel, kes musitseeris koduorelil ning andis poegadele algõpetust. Hariduse omandas ta Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetaja oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. a suri isa. Vanem poeg Mart, kellest oleks pidanud saama järgmine metsavaht, müüs selle õiguse õemehele Mart Tomsonile. Saadud rahaga alustas Mart Saar õpinguid Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassis. Talupidamine jäi õemehe õlgadele, kes ehitas 1911. a. teiste hoonete seas ka uue elumaja – praeguse muuseumihoone. 1908. a. lõpetas Mart Peterburi konservatooriumi oreli erialal ja asus elama Tartusse. Ta jätkas konservatooriumi kaugõppes kompositsiooniõpet, viibides igal aastal mõne kuu Peterburis, kus tema õpetajaks oli N. Rimski-Korsakov. Elades Tartus koos J. Aaviku, J. Simmi, L. Neumanni ja A. Lätega viisid nad sealse muusikaelu uuele kõrgusele. 1921.a. hävis kahjutules elamu, milles olid M. Saare, J. Aaviku ja C. Kreegi korterid. Tuleroaks sai ka Saare arvukas looming. Seejärel siirdus ta elama Tallinnasse. 1920ndate alguses tekkis Hüpassaare metsavahil Mart Tomsonil arusaamatusi ülemustega ning ta vallandati. Kuigi hooned olid M. Tomsoni kuludega ehitatud, nõuti ruumide vabastamist uue metsavahi tarbeks. Olukorra lahendas Mardi noorem vend Hans, kes oli nõus uueks metsavahiks hakkama. Et isakodu siiski kaotsi ei läheks, hakkas M. Saar taotlema talu endale. Põhjenduseks oli, et siin on sündinud suur osa tema loomingust ja et ainult siin, metsade keskel on ta võimeline looma Eesti kultuuri rikastavat muusikat. Taotlust toetasid mitmed organisatsioonid ja seltsid. Pärast paljusid palvekirju ja sekeldusi asi õnnestuski. Helilooja sai Kultuurkapitalilt ka igakuist 100-kroonist toetust. 1932. a. asuski M. Saar alaliselt elama oma isatallu. Metsavahi jaoks ehitati kilomeetri kaugusele uued hooned, kuhu asus oma perekonnaga elama vend Hans. Aastad 1932–1943 olid helilooja loomingus kõige viljakamad, sel ajal on sündinud tema loomingu paremik. Mart ja Eliise Saar juunis 1922 Hüpassaares. Ees istuvad õetütar Helmi Tomson ja tütar Heli
Majamuuseum eesti heliloomingu suurkujule asutati 1964. aastal, pärast helilooja surma. Järgnenud ümberehitused ei säilitanud kahjuks hoone algset välimust. Mart Saare õetütar Hilda Tomson elas talus kuni surmani 1990ndate lõpul. Sestpeale hoiab talu palgatud järelevaataja. |
Viited:
|