Sakala kalendri artiklid (1990–) 1990 Tähtpäevi 1990. aastal, lk. 21 Maria Teiverlaur. Sakala kalendri ajaloost, lk. 25 Ülo Stöör. Viljandi linna kujunemisest kuni 1223. aastani, lk 27 Linda Sarapuu. Mälestusi Viljandimaast ja viljandimaalastest, lk. 34 Linda Sarapuu. „Sakala“ 110 aastat tagasi, lk.41 Heiki Raudla. Mulkide selts, lk. 45 Heiki Raudla. Juhan Kurrik – valgustaja ja entsüklopedist, lk. 47 Eva Ganitševa. Meenutusi baltisakslaste elust Eesti Vabariigi aegses Viljandis, lk. 50 Endel Roosimägi. Richard Werncke – vanahärra Mindenist, lk. 53 Hillar Kattai. Eredaim peatükk Paistu haridusloos, lk. 55 Ilmar Soomere. Põlistammedest eestlaste seas, lk. 60 Elmar Ardma. Arstiabi Viljandis möödunud sajandi lõpul, lk.64 Johannes Kokk. Vanas kultuurikoldes on nüüd muuseum, lk. 67 Ants Salum. Ühe talu päevaraaamat (Märt Männik), lk. 69 Kalju Lillepuu. „Luuletaja hommik algab naeratusega“ (Johannes Vares-Barbarus), lk.73 Vilve Asmer. Viljandi tuntuim fotograaf (Jaan Riet), lk. 80 Raivo Laikre. Meie koori portree (Sakala koor), lk. 84 Lea Moks. Dirigent Paul Krigul, lk. 87 Kalle Tamra. Viljandi Linnakapell ja Tõnu Sepp, lk. 90 Siim Kärner. Kunstiringist kunstiklubini, lk.93 Ülo Kiiler. Kirjud sildid ja sihvakad pudelid, lk. 97 Ülo Võsar. Talv jäi tulemata (Evald Reier), lk. 99 Valda Raud. Kääriku suved (Mart Raud), lk. 104 Mare Osi, Maria Teiverlaur, Elle Eha-Are, Siim Kärner, Ülo Kiiler – Ilukirjanduslik lisa, lk. 111 1991 Tähtpäevi 1991. aastal, lk. 20 Ülo Stöör. Ajaloolisi andmeid Viljandist, lk. 24 August Maramaa. Kahekõne Mulgist, lk. 26 Liina Pihlak. Teatrikunstnik Ingrid Agur, lk. 28 Alli Pilv. Mõisaküla õpetaja (Alma Ilison) lk. 31 Leo Ariva. Põgus pilk „Oma maale“, lk. 34 Heiki Raudla (koost.). Väljavõtteid ajalehtedest „Oma maa“ ja „Sakala“, lk. 38 Heiki Raudla (koost.). Kuu eesti rahvatarkuses, lk. 41 Jaak Salumäe. Viljandi (maa)kirik 125, lk. 42 Maria Teiverlaur. Viljandi ja raudtee, lk. 47 Tiiu Luik, Age Raidsalu. Eesti Vabariigi aegsed Viljandi linnapead, lk. 52 Eva Ganitševa. Meenutusi Viljandi juutidest, lk. 58 Ülo Kiiler. Üks Viljandimaa mees (Tõnis Puu), lk. 61 Kalju Lillepuu. Hendrik Adamson – eesti ja esperanto kirjanik, lk. 65 Kalju Lillepuu. Albert Kivikas ja Viljandimaa, lk. 69 Johannes Jürisson. Teekäija, kes ei visanud käia üle aia (Paul Kondas), lk. 74 Heiki Raudla. Mees, kes joonistas presidente (Edmund Valtman), lk. 82 Heiki Raudla. Kes oli Jok? lk. 87 Hardu Toomet. Ühe maali lugu (C. R. Jakobsoni portreemaal), lk. 93 Johannes Jürisson. „Käed külge, kes selleks seatud“ (Johannes Aavik), lk. 98 Ea Jansen. Jakobsoni pärijad, lk.105 Heiki Raudla (koost.),Viljandimaalt pärit teadlased väljaspool kodumaad, lk 111 Heiki Raudla (koost.)Viljandimaalt pärit kunstnikud välismaal, lk. 113 Heiki Raudla (koost.) Viljandi kaubandus 60 aastat tagasi, lk. 115 Ralph Waldo Emerson. Eneseusaldus (koost. Heiki Raudla), lk.128 Märtsikuu söögisedel, lk. 134 Retsepte, lk. 135 Perenaise köögikavalusi, lk. 138 Raivo Kolka, Mare Osi, Maria Teiverlaur, Ülar Mändmets, Elle Eha-Are, Ülo Kiiler, Siim Kärner, Gert Kiiler. Ilukirjanduslik lisa, lk.139 Heiki Raudla (koost.), Kohvikulood, lk.149 Mis on kultuurifirma? lk.153 Ants Puusild. Viljandi usaldustelefon, lk.154 1992 Tähtpäevi 1992. aastal, lk. 30 Ülo Stöör. Rahvalik kalender, lk. 34 Maria Teiverlaur. Muistendeid Viljandimaast, lk. 36 Viljandi maakonna linnade ja alevite rahvastik rahvaloenduse andmetel, lk. 38 Viljandi linna elanike arv ajavahemikul 1560-1930, lk. 43 Viljandi maakonna Pereseisuameti statistika 1990.a. lk. 43 Heiki Raudla. Viljandi linnavanemad, bürgermeistrid, linnapead ja täitevkomitee esimehed (1728–1991) lk. 44 Märt Möll. Suure-Jaani 1988–1991 lk. 46 Viljandimaal tegutsevad väikeettevõtjad, lk. 51 Heiki Raudla. Märt Raud, lk. 60 Heiki Raudla (koost.), Märt Raua mälestused Viljandimaa koolielust, lk. 61 Heiki Raudla. Ta oli hea karjane (Max Gustav Schmidt), lk.67 Eva Ganitševa. Mälestusi koolist (Viljandi Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasium), lk.72 Ülo Kiiler. Mees ajalooraamatust (Martin Kass), lk.78 Maria Teiverlaur. Viljandimaa tuletõrje ajaloost, lk.81 Arnold Vihmand. Male minevikust, lk. 87 Ants Salum. 30 aastat „Sakalaga“ lk. 90 Oleg Semevsky. Ühest sirgeseljalisest Mulgimaa mehest (Mats Nõges), lk. 94 Heiki Raudla. 174. metsakvartal (Oskar Veldemann), lk. 99 Heiki Raudla. Fr.R. Kreuzwald „Sakala“ kirjasaatjana, lk. 108 Heiki Raudla. Salme Pruuden – eestlane Briti Muuseumi Raamatukogus, lk. 110 Elle Eha-Are. Sammeldunud käsukirjad Salme Ekbaumilt, lk. 113 Heiki Raudla. Austraalia kunstnik Viljandist (Heljo Vanamõis),lk. 118 Hillar Ott. Mõnda Sakalamaa Õhuasjanduse Ühingust ja „Lendavast Mulgist“ lk. 121 Elmar Sahk. Trükitud Viljandis, lk. 124 Ülo Kiiler. Meie mees esimese kolme hulgas, lk. 127 Elmar Ardma. Hobusevargus saja aasta eest, lk. 130 Heiki Raudla. W. Lustibergi nõuanded juhtidele, lk. 134 Heiki Raudla, Salme Ekbaum, Nella Kaup, Ülo Kiiler, Gert Kiiler, Kristiina Marand, Tanel Lihtmaa, Maria Teiverlaur. Ilukirjanduslik lisa, lk. 147 Jaak Sarapuu. Albertus ja Lembitus, lk. 147 Luuleveerud, lk. 151 1993 Tähtpäevi 1993. aastal, lk. 30 Heiki Raudla. Kronoloogilisi andmeid Eesti ajaloost kuni 1944. aastani, lk. 35 Viljandi Maakonna linnapead, valla- ja alevivanemad 1992. a. lk. 40 Viljandi Maakonna Perekonnaseisuameti statistika 1991. a. lk. 41 Elmar Ardma. Viljandi kreis ja linn saja aasta eest, lk. 42 Anne Kivi. Jaani kiriku taassünnini, lk. 47 Maria Teiverlaur. Muistendeid Viljandimaalt, lk. 50 Johannes Jürisson. Koondportree muusikutest Kappidest, lk. 53 Heiki Raudla. Jaak Järv ja tema „Mehised mehed“ lk. 62 Viivi Müür. „Arnold Sepp on spordimees teo ja sõnaga“, lk. 65 Kalju Lillepuu. Juured kodumullas ehk kuidas portreteerida Ants Salumit, lk. 71 Alli Pilv. Mõisaküla arst (Elmar Ester), lk. 77 Maria Teiverlaur. Jämejala haigla ajaloost, lk. 80 Dale Carnegie. Meis endis peituv õnne põhjus on suurem olukordadest johtuvalt, lk. 84 Johannes Vihma. Mulgimaa Torontos, lk. 88 Jaan Lepajõe. Liivimaa üldkasuliku ja ökonoomilise sotsieteedi tegevusest Pärnu- ja Viljandimaal, lk.93 Jaak Jüris. Jaan Jürisson (Lepajõe) – ühe Viljandimaa mehe elukäik, lk.98 Jüri Kuum. Maaparanduse leidurid Viljandimaal, lk. 106 Jüri Kuum. Külvikorra sisseviimisest talupõllul, lk. 110 Looduskaitse arvudes, lk. 114 Heli Grosberg. Viljandi „kotiloost“ Villu keldrini, lk. 118 Ants Salum. Jegor von Sivers ja Heimtali, lk. 121 Elmar Ardma. Viljandi tennise algaastatelt, lk. 127 Heiki Raudla. Viljandi tantsumuusikast sajandivahetuseni kuni neljakümnendate aastateni, lk. 130 Ants Salum. Kust sai alguse „Õllelaul“, lk. 134 Heiki Raudla. Inglise klubidest läbi aegade, lk. 136 Heiki Raudla (koost.) Viljandi omaaegsed tegelased karikaturisti pilgu läbi, lk. 138 Sündmusi Viljandimaal 1991. aastal, lk. 144 Maria Teiverlaur. Luuleveerud, lk. 148 Mõtteteri, lk. 149 Toiduretsepte, lk. 150 Ilukirjanduslik lisa, lk. 153 Nalju, lk. 155 1994 Tähtpäevi 1994. aastal, lk. 30 Statistikat 1992. a. kohta, lk. 35 Maria Teiverlaur. Muistendeid Viljandimaast, lk. 37 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Suure-Jaani kirik, lk. 39 EELK Viljandi praostkond, lk. 42 Tiina Parre. Kindral Laidoneri plats läbi aegade, lk. 48 Maria Teiverlaur. Viljandi Tuletikuvabriku minevikust ja tänapäevast, lk. 51 Jüri Tibar. Laulukuulsused minevikust (Raimund von zur Mühlen), lk.55 Linda Sarapuu. Viiuliga läbi elu (Evi Liivak), lk. 60 Linda Sarapuu. Ühes Mulgimaa talus (Enno Pariku talu), lk. 64 Aleksander Simakov. Biogaasist, lk. 68 Daimar Liiv. Uuest kohtusüsteemist, lk. 74 Daimar Liiv. Kuidas käia kohut, lk. 77 Ants Salum. Millest alustada suguvõsa uurimist, lk.79 Heiki Raudla (koost.). Vähetuntud fakte tuntud inimestest, lk. 82 Maarika Looris; Enn Meiesaar. Varietee, varietee, meie varietee, lk. 87 Heiki Raudla (koost). Millest räägivad ehted?, lk. 88 Heiki Raudla (koost.). Salapärased kalliskivid, lk. 91 Heiki Raudla (tõlk.). Sa igavene nõid, lk. 94 Heiki Raudla (koost.). Killukesi Põltsamaa vanemast minevikust, lk. 97 Ain Vislapuu (koost.). Väljavõtteid vanadest ajalehtedest, lk. 100 Toiduretsepte „Tähtraamatust 1936“ lk. 103 Aare Pilv. Luuleveerud, lk. 106 1995 Tähtpäevi 1995. aastal, lk. 32 Sündmusi Viljandimaal 1993 – 1. juuli 1994, lk. 38 Malle Kuik. 100 aastat Viljandi meteoroloogiajaama sünnist, lk. 46 Siim Kärner. Õhkamisi, lk.47 Aivar Trallman. Viljandi Draamateater „Ugala“ 75 lk. 48 Linda Sarapuu. Ella Ilbaku suurjuubel, lk. 50 Aivar Trallman. Tartu hing, Ugala näitleja Eero Neemre 90 lk.52 Jaak Pihlak. Vabadussambad Viljandimaal, lk. 55 Ain Vislapuu. Viljandimaa piirid läbi aegade I lk. 59 Heiki Raudla. Kes esindasid Viljandimaad Riigikogus aastail 1920–1940?, lk. 66 Alma Ilison. Pilguheit Mõisaküla minevikku, lk. 69 Mati Kallas. Viljandimaa tervishoid aegade keerises, lk. 75 Rasmus Arraste. Rahvatantsupidudest Viljandimaal, lk. 81 Anne Kivi. Allika elujõud ehk Tätta talu lugu, lk. 87 Tiina Parre. Vanad ülesvõtted jutustavad, lk. 90 Johannes Jürisson. Pilt muuseumi seinalt (Jaan Koorti maalist), lk. 95 Ülo Alo Võsar. Legendid loodusest (Eduard Timberman), lk. 99 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Pilistvere kirik, lk. 102 Veikko Kunberg; Hille Lapp. Soomaa kaitseala üldülevaade, lk. 105 Hillar Ott. Ühest Viljandimaa muusikamehest (Eerik Ohtla), lk. 108 Heiki Raudla. Pulitzeri preemia, lk. 112 Alu Külm. August Maramaa nimeline preemia, lk. 115 Elmar Ardma. Viljandi kergejõustiku rekorditest, lk. 119 Elmar Sahk. Viljandis trükitud perioodilised väljaanded, lk. 126 Piret Luik. Nimedest Viljandimaal, lk. 134 Maria Teiverlaur. Kui sõidate kaugele, lk. 137 Heiki Raudla. Vanu Sakalaid lehitsedes, lk.140 Toiduretsepte, lk. 148 Klassikalisi väljendeid, lk. 150 1996 Tähtpäevi 1996. aastal, lk. 32 Sündmusi Viljandimaal 1994 juuli – 1995 juuli, lk. 37 Heino Tusti. Eesti Põllumeeste Selts – 125 lk. 47 Evi Murdla. Viljandi Raamatukogu – 85 lk. 49 Urmas Müür. Viljandi Spordikool – 50 lk. 51 Maret Tomson. Veerandsaja aastane Linnakapell, lk. 55 Linda Sarapuu. Agronoom ja poliitik Tõnis Kint – 100 lk.60 Karl-Johannes Naanuri. Lilli Suburg ja tema kasutütar Anna, lk. 62 Kati Kivja. Leonhard Niilus – Õisu metseen, lk. 65 Maria Teiverlaur. Vana tohtri portree (Leo Kirotar), lk. 68 Heiki Raudla. Leiutaja Papello, lk. 70 Heiki Raudla. Füüsika professor Saarepeedilt, (Villem Koern), lk. 72 Heino Laagus. Kilde Jüri Vilmsi lapse ja koolipõlvest Pilistveres, lk. 74 Jaak Pihlak. Eesti vabadusrist ja Viljandimaa, lk. 78 Marika Loova. Viljandimaa maavanemad, maavalitsuse esimehed, komissarid ja rajooni täitevkomitee esimehed, lk. 83 Ain Vislapuu. Viljandimaa piirid läbi aegade II lk. 86 Tiina Parre. Vanad fotod jutustavad – Aadlipreilide kodu – Stift lk. 93, Varese sild, lk. 95, Võhma rahvamaja, lk. 96 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Kõpu kirik, lk. 98 Siim Kärner. Härra Kadaku kateeder, lk. 101 Tiiu Männiste. Viljandi Kultuurikolledž, lk. 106 Mart Salumäe. Püsivatest ja liikuvatest pühadest, lk. 109 Tanel Lihtmaa. Mis on karate-do? lk. 112 Tõnis Korts. Põder pildiraamatus, lk. 114 Piret Luik. Abielud ja lapsed Viljandimaal, lk. 116 Johannes Jürisson. Oli ütlemisi K.A. Hermanni ja tema mõttekaaslaste aadressil, lk. 118 Heiki Raudla. Lausutud sõna lagub, lk. 125 Maria Teiverlaur. Epigramme ja mõttekilde, lk. 126 Siim Kärner; Enn Ruubel. Luuletusi, lk. 128 Heiki Raudla. Killukesi aastakümnete tagant, lk. 132 Heiki Raudla. Millised me oleme?, lk. 135 Klassikalisi väljendeid, lk. 138 Toiduretsepte, lk 142 Anu Kree. Imevesi, lk. 144 1997 Tähtpäevi 1997. aastal, lk. 32 Sündmusi Viljandimaal juuli 1995 – juuli 1996, lk.36 Jaak Pihlak. Viljandi linna aukodanikud (August Maramaa ja Johannes Laidoner), lk.50 Ants Salum. Eesti Kirjameeste Seltsi kahest koosolekust Viljandis, lk. 55 Maria Teiverlaur. Jämejala Psühhiaatriahaigla – 100. lk. 57 Peeter Olesk. Miks on halb eesti keel „parem” kui hea eesti keel?, lk. 62 Hannes Vallikivi. Teod on inimese elu tõeline sisu (Evald Konno), lk.64 Elle Are. Koolmeister Kalju Kuusk 70, lk 68 Erika Männik. Viljandi elust sajandivahetusel, lk.72 Tiina Parre. Vanad ülesvõtted jutustavad, lk.78 Heino Laagus. Pilistvere seltsielust, lk. 84 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Paistu kirik, lk. 88 Kalju Lillepuu. Talupojast isamaalaulik (Ado Reinvald), lk. 94 Maret Tomson. Sünnipäevajuttu Kalle Tamraga, lk. 101 Mart Laar. Kilde relvastatud vastupanuliikumisest Viljandimaal Teise maailmasõja järel, lk. 111. Heiki Raudla. Kes annaks vastu kõrvu?, lk. 115 Ülo Kiiler. Viljandimaa ametimärke, lk. 117 Janne Kask. Kokkuvõte uurimistööst „Väikemõisa minevikust ja olevikust”, lk. 119 Kristi Joasoo. Johannes Västrik 85, lk.124 Heino Laiapea. Talupidamine nõuab visadust (Parika talu lugu) lk. 127 Heiki Raudla. Oli igasuguseid nimesid!, lk. 130 Heiki Raudla. Tuntud tegelased kõverpeeglis, lk. 133 Heiki Raudla. Nalju neljakümnendatest aastatest, lk. 136 Heiki Raudla (koost.).Ütlusi poliitikast ja mõtteteri, lk.137 Toiduretsepte, lk. 142 1998 Tähtpäevi 1998. aastal, lk. 32 Sündmusi Viljandimaal juuli 1996 – juuli 1997, lk. 42 Küllo Arjakas. Mälestusväärsed muinsuskaitsepäevad Tarvastus, lk.56 Kadri Vollmann. 100 aastat Herman Everti sünnist, lk. 64 Ene Riet. Mulgist kaugesõidukapten (Jaan Evert), lk. 67 Heiki Raudla. 120 aastat Sakalat, lk.69 Ain Vislapuu. Viljandi Muuseum 1878–1940 ehk kaks algust, lk. 76 Ants Salum. Õpetatud Eesti Seltsi 160. aastapäevaks, lk. 79 Mendi Pääru. Viljandi Kesklinna Apteek 1928–1998 lk. 83 Heiki Raudla. Ülemerekuradi vanaema soolika venitamise terad, lk. 86 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Kolga-Jaani kirik, lk. 89 Airi Hallik. Nüüd on olemas ka sporditalu (Holger Peeli sporditalu), lk.93 Jaanika Kressa. Pilk 1996/97 teatriaastale, lk. 96 Heiki Raudla. Kalendrimats ja filosoof (Mats Tõnisson), lk. 100 Endel Vingissaar. Jaan Lepajõe 70 lk. 108 Külvinädalad, lk. 111 Omavalitsuste tähtpäevi, lk.112 Liikuvate pühade tabel 1900–1999, lk.115 Tiina Parre. Vanad fotod jutustavad – Fotograaf Jakob Jobso-Livenström, lk. 116 – Tarvastu Linnamäest, lk. 118 – Vana kohtu- ja vangimaja, lk. 120 Heiki Raudla. Kui Viljandil oli oma elekter, lk. 122 Paul Johansen. Linnade vappidest ja nende tarvitamisest, lk.126 Ülo Kiiler. Jumalaemaga linnavapp Viljandis, lk. 129 Ene Raudla. Kui pere vajab abi, lk. 131 Jüri Mirka. Õnnestunud kinnisvaratehing, lk. 132 Linnapead, vallavanemad, volikogude esimehed, linna- ja vallasekretärid 1997. aastal, lk. 133 Perekonnaseisuameti statistika, lk 143 Mihhail Žoštšenko. Mõistus võidab surma (tõlk. Heiki Raudla), lk. 145 Heiki Raudla (koost.). Õpetlikke lugusid, ütlusi, mõtteteri, lk. 147 1999 Tähtpäevi 1999. aastal, lk. 32 Sündmusi Viljandimaal juuli 1997 – juuli 1998, lk. 38 Saja aastased, lk. 55 Andres Marand. Koidu selts 130, lk. 56 Anne Kivi. Maavaimu tugevus (Johann Köler), lk. 58 Esta Mets. Johannes Märtson – esimene eestlasest linnapea, lk. 61 Heiki Raudla. Hea õpetaja on hea näitleja (Endel Meidla), lk. 63 Heiki Raudla. „Abi“ aitab neid, kes vajavad abi, lk.66 Heiki Raudla. Heliis võiks olla alkoholijumalanna, lk. 68 Jaan Vask. Viljandi kooliõpilaste vandeselts, lk. 72 Tiit Tamm (Heiki Raudla pseud.). Viljandi koolipoiste vabadusvõitlusest N. Liidu okupatsiooni ajal, lk. 75 Kalju Lillepuu. Viljandimaa mees andis malele nime (Ado Grenzstein), lk. 77 Tiina Parre. Vanad fotod jutustavad – Viljandi haigekass 1913–1939, lk 81; Liplapi majanduskool, lk 84; Tapamaja Viljandisse, lk 87 Ain Varrak (Heiki Raudla pseud.). Viljandis tehti piipe, lk. 89 Ülo Kiiler. Viljandi roosivapp, lk. 90 Ülo Kiiler. Viljandi spordimärke 1891–1942, lk.94 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Miks inimesed kannavad ehteid?, lk. 97 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Tarvastu kirik, lk. 100 Heiki Raudla. Paar pilti Jaan Lattikust, lk. 104 Mati Roosalu. Millist fotoaparaati osta? lk. 107 Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Kõrtsid ja politsei keskajal, lk. 110 Heiki Raudla. Raamatukaupmehe Martin Varese vabasurm, lk. 112 Hillar Ott. Viljandi linna riieture 1936.a. lk. 118 Heiki Raudla. F. B. Dörbeck – saksa rahvaliku karikatuuri rajaja, lk. 121 Heiki Raudla. Viljandi karikaturist Taanis (Henn Arvo), lk. 127 Heiki Raudla. Kes oli Have?, lk. 129 Aforismid, lk. 136 2000 Tähtpäevi 2000. a. lk. 32 Sündmusi juuli 1998 – juuli 1999, lk. 39 Ain Vislapuu. Jooni kultuurielust ja meelelahutusest Viljandis II maailmasõja päevil, lk. 53 Heiki Raudla. Mis ajast on Viljandi Hansalinn, lk. 58 Mall Noormets. Ida Urbeli Viljandi aastad, lk. 60 Tiina Parre. Tõnis Parri – 120 aastat sünnist, lk. 65 Heiki Raudla. Ta pühendas oma elutöö Viljandile (Otto von Engelhardt), lk. 70 Heiki Raudla. Mu meelen….(väljavõtted Arnold Sepa raamatust) lk. 71 Kersti Taal. Õpetatud Eesti Selts tegutseb, lk.72 Kalle Gaston. Mulgi Kultuuri Instituut tegutseb, lk. 74 Marika Veidenberg. Iga haiguse jaoks on looduses rohi, lk. 75 Heiki Raudla. Ainuke füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluv optikakauplus, lk.80 Tavi Nirk. Sillaehitaja Ilmari Arvo Kolsi, lk. 81 Edmund Valtman. Saatus, lk. 84 Viktor Merila. Pool sajandit ühest hulljulgest tembust, lk. 88 Heli Grosberg. Tornikell minu külas- Halliste kirik, lk. 91 Heiki Raudla. Fakte Viljandimaa posti ajaloost, lk.98 Heiki Raudla, Viljandi postiülemad 1918–1940 lk. 104 Heiki Raudla. Sõjaeelsed linnapead karikaturisti pilgu läbi, lk. 107 Heiki Raudla. Kuidas nägi välja Gustav Max Schmidt? lk. 111 Wolf Dietmar von Stryck: Mõningaid seiku von Strykide perekonnaloost, lk. 113 Heiki Raudla (tõlk.). Sirp, vasar ja rist sümboolikas, lk. 117 Heiki Raudla. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev, lk. 120 Heiki Raudla. Ilu on vaataja silmades, lk. 122 Mart Saar. Viljandimaa missid ja koolimissid 1989–1999 lk. 124 Ülo Kiiler. Üks vana dokument, lk. 133 Ülo Kiiler. Go Viljandis, lk. 135 Endel Vingissaar. Eksliibristest ja ekslibristidest, lk. 136 Mati Roosalu. Mida teha piltidega?, lk. 139 Aforisme, lk. 143 Siim Kärner; Maria Teiverlaur. Luulet, lk. 149 2001 Tähtpäevi 2001. a. lk. 19 Sündmusi Viljandimaal 1999–2000. a. lk. 25 Ain Varrak (Heiki Raudla pseud.). Kuidas iseseisvusmanifest Viljandisse jõudis?, lk. 34 Jaanika Kressa. Igaüks võib luua oma „Ugala“ lk. 35 Mihkel Link. Viljandi linnapea Mihkel Link, lk. 38 Heiki Raudla. Viljandi linnaisad 1918–1940 lk. 45 Heiki Raudla. Viljandimaalt pärit EV ministrid 1918–1940 lk. 56 Heiki Raudla. Riigikogu rekordkõnelejad Puiatust (Johannes Reesen ja Märt Martinson), lk. 61 Tiina Parre. 160 aastat Friedrich Kuhlbarsi sünnist, lk. 69 Asta Jaaksoo. August Kitzberg 145 lk. 74 Heiki Raudla. Viljandi vanad ürikud Halinga pargis, lk. 76 Heiki Raudla. Meie mees Indianapolises (Aleksander Sangernebo), lk. 83 Jaak Pihlak. Viljandimaa Jeanne d`Arc (Anna Kukk), lk. 87 Heiki Raudla. Theodore A. Wiel – meremees ja õigusteadlane Holstrest, lk. 88 Leana Kingisepp. Anton Suurkask – grafomaan või kirjanik, lk. 91 Heiki Raudla. Vana Tepperi raamat, lk. 95 Heiki Raudla. Kolm „Sakala“ karikaturisti 1918–1940 (Julius Gentalen, Roman Koolmar ja Juhan Kanglilaski), lk. 97 Tiina Parre. Kadunud hiilgus – hobupostijaam Klinke, lk. 106 Heiki Raudla. Kohvik on samuti traditsioon, lk. 109 Ülo Kiiler. Ühe medali lugu, lk. 111 Jaan Tammsalu. 10 aastat Jaani kiriku taaskasutuselevõtust, lk. 113 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Karksi kirik, lk. 115 Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Kuidas nad surid? lk. 123 Mati Roosalu. Digitaalne fotograafia, lk. 127 Marika Veidenberg. Vana apteek annab nõu, lk. 131 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Suurmehed, nende isad ja emad, lk. 133 Mõtteteri, lk. 135 2002 Tähtpäevi 2002. aastal, lk. 19 Sündmusi Viljandimaal juuli 2000 – juuli 2001 lk. 25 Liina Smolina. Esimesed Viljandimaa kalendrid, lk. 35 Heiki Raudla. Kahest vanast raamatust, lk. 39 Ain Vislapuu. Museaale Viljandi muuseumi ekspositsioonist, lk. 44 Hans Salm. Võõra nime all kodumaa mulda (Jaan Veisberg), lk. 49 Stuve Võsu; Ruve Võsu. Vanaisa küüditamise lugu (Jaan Luhaäär), lk. 53 Jaak Pihlak. Kaks kanget Helme kihelkonna kindralit (Paul-Adolf Lill ja Aleksander Jaakson), lk. 59 Heiki Raudla. Vend Vahindra ja tema jünger, lk. 63 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Laidoneri parem käsi – Sõjamees ja poliitik kindral Jaan Soots, lk. 74 Wolf- Dietmar von Stryk. Poolkuu von Stryk`i suguvõsa vapil, lk. 81 Heiki Raudla. Kolmekesi süstaga Berliini olümpiamängudele (Ferdinand Jehpe, Aleksander Schmidt ja Elmar Kuuskler), lk. 85 Tiina Naber. Siberi rong, lk. 101 Heiki Raudla. Propaganda ehk „kui sõna ei löö, siis ei löö ka kaigas“ lk. 108 Rudolf Hämar. Sportlane ja miljonär Viljandist (Kenneth Gorshkow), lk. 122 Kalle Pullmann; Malle Toomiste. Ootamatud sugulased arvutis, lk. 126 Tiina Parre. Kaks algust ja üks lõpp. Kantreküla ja Ridaküla apteek, lk. 132 Signe Susi. Ainult idioot laenutab tuttavatele raamatuid (Roland Aabel), lk. 136 Heiki Raudla. Taevere poisi kiri Poola presidendile (Paul Kees), lk. 140 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Mõisaküla kirik, lk. 145 Tiiu Männiste. Kunstis, „Sakalast“ ja muust, lk. 153 Heiki Raudla. Eestlane, kes töötas NASA heaks (Aleksander Juhkam), lk. 156 Mati Roosalu. Digitaalne fotoalbum, lk. 160 Heiki Raudla (koost.),Viimased sõnad, lk. 167 Heiki Raudla (koost.),Väikseid noppeid ajaloost, lk. 168 Heiki Raudla (koost.), Suured vead, lk. 172 Aforisme, lk. 175 2003 Tähtpäevi 2003. aastal, lk. 19 Sündmusi Viljandimaal juuli 2001– juuli 2002 lk. 27 Surnuaiapühad Viljandi praostkonnas 2003. aastal, lk. 41 Heiki Raudla. Viljandimaa poeg Harald Raudsepp, VMG vilistlane 1922 lk. 42 Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Esimene eesti soost mõisnik oli Viljandimaalt (Mats Erdell), lk. 46 Andres Ehapalu. Vabadusel pole hinda, lk. 52 Heiki Raudla. Elmar Kuuskler jõudis Aafrikasse, lk. 56 Ülo Kiiler. Kolm Eesti märki, lk. 60 Heiki Raudla. Rahvas kuulas surmavaikuses Iseseisvuse manifesti ettelugemist, lk. 63 Tarvo Nurk (Heiki Raudla pseud.). Juba ammu enne Juhan Liivi (Andres Tiido), lk. 67 Heiki Raudla. Vastuhakku oli mitmel moel, lk.74 Heiki Raudla. See on Eva Peron, aga ta ainult ei räägi (Rudolf Lepvalts), lk. 84 Tiina Parre. Kadunud pühakoda – Risti kirik, lk. 88 Ain Varrak (Heiki Raudla pseud.). Märt Märtik, kõige vanema Eesti jalanõude kaubamaja omanik, lk. 91 Tiina Parre. Proviisor Juhan Luik ja tema apteek, lk. 94 Vello Salum. Nurmekunna keskuse kirik, lk. 98 Elmar Ardma (materjalide põhjal). Maagümnaasiumi park ja selle osa spordis, lk. 101 Heli Grosberg. Tornikell minu külas. Viljandi linna kirikud, lk. 108 Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Dixi –Tischler Kabalast (Albert Tischler), lk. 126 Janis Tobreluts. EELK Viljandi Pauluse kirikus asuvast arhiivist, lk. 128 Erki Jeedas. Kiriküüt oli, on ja jääb, lk. 135 Heiki Raudla. Edu on taganud julgus riskida (Jaak Sulg), lk. 142 Viljandimaa omavalitsuse juhid 1991–2002 lk. 146 Heiki Raudla. Sammulis asus Rosenbergi tellisevabrik (Aleksander Rosenberg), lk. 149 Heiki Raudla. Lugu Pikast Jukust (Juhan Riiman), lk. 154 Paul Kees. On igasugust „demokraatiat“ lk. 159 Heiki Raudla. Karikatuuri pärast kohtus (Jüri Kõll ja Eduard Viilup), lk. 162 Heiki Raudla. Mida kõike eestlased teinud ei ole, lk. 166 Mati Roosalu. Fotograafiks mõne päevaga, lk. 171 Viljandi kunstiklubi liikmete luuletusi, lk. 176 Aforismid, lk. 181 2004 Tähtpäevi 2004. aastal, lk. 20 Sündmusi Viljandimaal juuli 2002 – juuli 2003, lk. 28 Heiki Raudla. Omariikluse kolm vaala, lk. 43 Annika Printsmann; Kati Rimmel. Anton Härma – pedagoog ja humanist, lk. 54 Heiki Raudla. Mulkide invasioon kestab edasi, lk. 63 Heiki Raudla. Viskame vette – las ujub (Imre Michalsky), lk.74 Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Linnapea Karl Theodor Grau, lk. 80 Tiiu Männiste. Kunstinäituse paikadest Viljandis läbi aegade, lk. 85 Tiina Parre. Eesti jonn ehk Viljandi Uue Teatri sünd ja surm, lk. 92 Heiki Raudla. Kolm Gustavit (Gustav Seen ja kaks Gustav Taltsi), lk. 99 Heiki Raudla. Ramsi fotoklubi tähelend, lk. 112 Viljandi vaateid Aigi Märtini kogust, lk. 118 Silja Saar. Tarvastu Guinnessi rekordite raamatusse, lk. 120 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Välejalgne täheteadlane Viljandist (Heino Potter), lk.126 Ain Varrak (Heiki Raudla pseud.). Viljandi linnapea Michel Jordan, lk. 130 Heiki Raudla. Alati on süüdi rööpaseadjad (Vello Agori), lk. 132 Ille Urva. Henriku lugu (Henrik Laos), lk. 139 Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Kaupmees Jüri Kodres, lk. 147 Eha Remmel. Baptismi sünd maailmas, Eestis ja Viljandis, lk. 149 Heli Grosberg. Tornikell minu külas (Helme, Taagepera ja Põltsamaa kirikud), lk. 152 Vaike Rajaste; Maie Tammemäe. Tantsuõpetaja Leida Männigo, lk. 164 Jüri Viigand (Heiki Raudla pseud.). Tükikunsti leiutas tegelikult naine, 169 Ülo Kiiler. Minevikku piiludes, lk. 171 Siim Kärner. Tagasivaatepeegel, lk. 173 Heiki Raudla. Lisandusi 2003. aasta kalendrile, lk. 177 Pille Voll (Heiki Raudla pseud.). Kuulsate meeste viimased sõnad, lk. 180 Heiki Raudla. Välk teeb vahel nalja, lk. 181 Jaan Viik (Heiki Raudla pseud.). Veidrad testamendid, lk. 182 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Ennustamise tänulik ja tänamatu töö, lk. 183 Piret Viik (Heiki Raudla pseud.). Kuidas vanasti koolis matemaatikat õpetati? lk. 185 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Kaebaja avaldus, lk. 187 Viljandi kirjameeste lood ja luuletused, lk. 188 Aforismid, lk. 195 2005 Tähtpäevi 2005. aastal, lk. 20 Sündmusi Viljandimaal juuli 2003 – juuli 2004 lk. 30 Heiki Raudla. Kui ei istu, siis pole tarvis ka püsti tõusta (August Westrén-Doll), lk. 49 Vello Kask (Heiki Raudla pseud.). Albert Vilms – linnapea kahe võimu ajal, lk. 60 Jaak Tamera (Heiki Raudla pseud.). Pankur ja linnpea Reinhold Simon, lk. 66 Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Arst ja linnapea Jaan Vares, lk. 69 Heiki Raudla. Äris pole kunagi igavest rahu (Mati Roosalu), lk. 72 Heiki Raudla. Riukamees ja geniaalne elektrik Voldemar Jaakson, lk. 78 Mait Talts. Eduard Paenasti-Schönberg – 120, lk. 83 Tiiu Männiste. Juhan Muksi lähedased meenutavad, lk. 87 Heiki Raudla. Edu pole kunagi finaal (Imre Michalsky), lk. 95 Jakob Historicus. Kuidas Laidoner endale ratsamonumendi sai, lk. 101 Heiki Raudla. Johan Larm ja tema omapärane harrastus, lk. 105 Heiki Raudla. Eevaldi kõrtsi lahkumine (Evald Palli), lk.108 Tiina Parre. Ajalugu pildis ja sõnas, lk. 112 Tiina Parre. 120 a. fotograaf Anna Kuke sünnist, lk. 115 Heiki Raudla. Eesti iseseisvus jäi Viljandis seekord välja kuulutamata, lk. 119 Heli Grosberg. Tornikell minu külas (Olustvere ja Suure-Jaani kirikud), lk. 121 Heiki Raudla. Täitevkomitee esimehest sai poliitvang (Ralf Paukner), lk. 131 Heiki Raudla. Kahtlen, järelikult olen olemas (Raiu Mullari ja Rünno Mullari), lk. 137 Heiki Raudla. Sinna, kus olen mina, tuled ükskord ka sina! lk. 153 Heiki Raudla. Katkendeid Viljandi lõbuelust ja muust taolisest, lk. 164 Olav Renno. Millest lugeda kooli algust? lk. 170 Asta Jaaksoo. Üitskõrd saja aasta sehen, lk. 175 Tiit Tamm (Heiki Raudla pseud.). Villem Ormissonist lõbusama külje pealt, lk. 177 Tiit Tamm (Heiki Raudla pseud.). Viljandi Maagümnaasiumi õpetaja ja keiser Wilhelm II sõber Theodor Schiemann, lk. 180 Heiki Raudla, Eia oli üks veart mees (Evald Reier), lk. 185 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Perspektiiv joonistajale on sama tähtis kui tüürimehele kompass (Gustav Mootse), lk. 191 Mall Eltermaa; Lüüli Allas; Lauri Nassar. Kuhu suundud, tuleviku Eesti, lk. 198 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Huvitavad lood läbi aegade, lk. 204 Olav Renno. Tähelepanuväärne kasekäsn, lk. 211 Olav Renno. Piibujutt, lk. 212 Aforismid, lk.213 2006 Tähtpäevi 2006. aastal, lk. 20 Sündmusi Viljandimaal, juuli 2004 – juuli 2005, lk. 29 Heiki Raudla. Eesti esimese naislenduri Elvy Kalepi tormiline elu, lk. 47 Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Kahe riigi minister (Juhan Kartau), lk. 63 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Sõjaeelse Eesti rikkaim mees on pärit Viljandist, (Joakim Puhk), lk.65 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Saja-aastane kirikumees Londonis (Jaak Taul), lk. 70 Heiki Raudla. Selles albumis olevad karikatuurid on joonistatud minu poolt (Helmut Valtman), lk.74 Ando Kiviberg. Nii arenes ja sündis Viljandi pärimusmuusika festival, lk. 78 Riina Trumm. Viljandi noortekoorist kammerkoorini, lk. 93 Riina Trummi luulet, lk. 99 Viljar Ansko. Elmar Janimägi – ameerikalikku tüüpi nobenäpp, lk.102 Heiki Raudla. Rahaminister ja ärimees Karl August Baars, lk. 110 Heiki Raudla. Üks Eesti elektroonikatööstuse looja Viljandis (Valdar Tamera), lk. 116 Mati Roosalu. Vanadest fotoaparaatidest ja muust, lk. 119 Heiki Raudla. Mihkel Varrik ja tema portree, lk. 123 Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Mõisaküla mark maksab 150 000 krooni, lk. 128 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Esimene eesti rahvusest naisskulptor (Hilda Orgussaar), lk. 131 Tiit Tamm (Heiki Raudla pseud.). Paar kildu Viljandi Ühispangast, lk. 133 Heiki Raudla. Peetri karjamõisas keeb taas elu, lk. 135 Imbi-Sirje Torm. Pihlakate pere – Mulgimaa kamatööstuse algus (Juhan Pihlak jt.), lk. 138 Tiit Siitam (Heiki Raudla pseud.). Linnanõunik, kes hüppas kaugele (Elmar Reisenberg), lk. 147 Olav Renno. Üht-teist G. M. Schmidti kasvandike elukäigust, lk. 149 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Viljandi Ristija Johannese kirik, lk. 159 Heiki Raudla. Me oleme andekas rahvas (Imre Michalsky), lk. 167 Heiki Raudla. Kui sa tead, kuhu sa lähed, annavad kõik sulle teed (Margus Keerutaja), lk. 171 Epp Välba. Mulgid ja võrokesed, lk. 176 Heiki Raudla. Kuidas eestlane olla oleks uhke ja hää, lk. 178 Tiina Parre. Fotograaf Jaan Rieti õppereis Saksamaale 1903. a. lk. 183 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Isamaata süda ei jää kunagi rahule (Eduard Simson-Kallas), lk. 187 Heiki Raudla. Loteriivõit pani aluse Viljandi Tervisekeskuse hoonele (Nikolai Snamensky), lk. 191 Ain Vislapuu; Arvi Haak. Kas õnnevise või ettemääratus? Täringutest ja täringumängudest muinas- ja keskajal, lk. 193 Jaanus Mägi. Tema nimi on surnuaia väraval (Georg Alexander Reisner), lk. 206 Kadi Sassi. Viljandi Vana kalmistu kuulsused, lk. 209 Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Võimu paradoksid, lk. 213 Ülo Kiiler. Kümme aastat punaste tule all, lk. 221 Juhan Varep (Heiki Raudla pseud.) (koostaja). Tõsist, naljakat ja kasulikku läbi aegade, lk. 223 Ülo Kiiler. Krokodilli jälgedes Võrtsjärvel, lk. 230 Kuulsuste viimased sõnad, lk. 232 Aforisme, lk. 234 2007 Tähtpäevi 2007. aastal, lk. 21 Sündmusi Viljandimaal juuli 2005 – juuli 2006 Heiki Raudla. Theodor Andreas Käärik – Viljandist pärit esimene Eesti Vabariigi riigisekretär, lk. 48 Heiki Raudla. Noore Ado Reinvaldi kohtulugu, lk. 54 Heiki Raudla. Eesti Blond Tiiger Erwin Klausner, lk. 57 Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Artur Piller – lendur ja laulumees, lk. 65 Kalju Varangu. Mälestused, lk. 69 Ain Vislapuu. Vahva pois, lk. 74 Heiki Raudla. Viljandi laulja La Scalas (Anna Grünberg), lk.76 Heiki Raudla. Johannes Anni – Viljandi linna aednik, lk. 79 A.Kaup. Kiri EK (b)P Keskkomitee sekretärile Nikolai Karotammele, lk. 81 Harri Jaaku. Hetk praost Jaan Lattiku viimastest Viljandi päevadest, lk. 83 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Arussaare Issanda Taevaminemise Kirik, lk. 85 Tiina Parre. Vanimatest vaatepostkaartidest meil ja mujal, kl. 93 Heiki Raudla. Omapärane kunstnik Abel Lee, lk. 98 Epp Välba. Viis aastat Viljandimaa Kammerkoori, lk. 101 Wolf – Dietmar von Stryk. Johann (Hans) ja tema abikaasa Brita Skytte hauakabelis asuva kirjatahvli tekst Rittersholmi kirikus Stokholmis, lk. 109 Viljar Ansko. Ivo Lillioja – Viljandiga seotud leiutaja, lk. 114 Viljar Ansko. Oli kord NAKS, lk. 122 Vaike Birk. Eestile pühendatud elu (Mihkel Kampmaa), lk. 135 Jaan Voll (Heiki Raudla pseud.). Katkendeid politsei ja karistamise ajaloost, lk. 141 Heiki Raudla. Ühe ettevõtte lugu (Peeter Kuusk), lk. 144 Heiki Raudla. Päevad täis valu ja rõõmu (Reelika Karu), lk. 148 Heiki Raudla. Edu on teekond, mitte eesmärk (Imre Michalsky), lk. 154 Aivar Trallmann. Lugu sellest, kuidas Viljandis viis korda on karikatuurivõistlust korraldatud, lk. 157 Viljandimaa linnapead ja vallavanemad, lk. 163 Viljandimaa volikogude esimehed, lk. 163 Heiki Raudla. Uued fotod lisaks vanadele lugudele, lk. 165 In memoriam Enno Piir, lk. 169 Liis Kalmet; Maria Alesma; Jane Kruusmäe; Kaile Kasepuu. Kuhu lähed, eesti keel? lk. 171 Olav Renno. Kui maa end kohendab, lk. 179 Kalle Teetsov (Heiki Raudla pseud.). Noppeid siit ja sealt, lk. 183 Heiki Raudla. Lugusid vanast Viljandist, lk. 185 Aster Muinaste. Sakala kalendri kirjakast, lk. 187 Andres Marand. Luuletusi, lk. 188 Heiki Raudla. Me oleme aja külalised, lk. 190 Heiki Raudla (tõlk.) Armastuse kümme saladust, lk. 194 Aforisme, lk. 219 2008 Tähtpäevi 2008. aastal, lk. 20 Sündmusi Viljandimaal juuli 2006 – juuli 2007 lk. 30 Heiki Raudla. Salapärane Albert Tischler Kabalast, lk. 49 Heiki Raudla. Kaks meest ja üks maal (Martin Kass ja Georg Eduard Rosenthal), lk. 59 Viljar Ansko. Dr. Andres Alver – mees Viljandimaalt, keda ootas suur tulevik, lk. 67 Andres Käärik. Andres Kääriku kõne oma vanaisa haual, lk. 78 Kerli Soolinnu uurimistöö põhjal. Võhma fotograaf August Must, lk. 80 Eva Ganitševa. Meenutused saja-aastasest koolist, lk. 86 Tiina Parre. Hilja Riet – Viljandi tuntuim naisfotograaf, lk. 91 Heiki Raudla. Hariduselt jurist, elukutselt raamatupidaja, kuid hingelt kunstnik (Julius Gentalen), lk. 97 Heli Grosberg. Kolga-Jaani Imetegija Nikolai kirik, lk. 107 Aire Arumäe uurimistöö põhjal. Viljandi Maagümnaasiumi Eneseharimise Rühma tegevus 1920.-1930. aastatel, lk. 116 Heiki Raudla. Meie eelised on madal palk ja uued masinad (Imre Michalsky), lk. 122 Ülo Mallene. Poisid tüdrukute juures, lk. 125 Ülo Mallene. Viljandi oma väeüksus, lk. 131 Heiki Raudla. Mats Nõgese doktoritöö rahvastiku koosseisu liikumisest Viljandimaal, lk. 135 Tiiu Männiste (intervjuu). Peeter Ora: „Viljandimaa on üks ilusamaid piirkondi läbikäidud riikide ja maakohtade seas“ lk. 140 Neeme Punder. Ühest huvitavast sümpoosionist, lk. 147 Mati Roosalu. Päevavalguse vastu ei saa keegi, lk, 152 Heiki Raudla. Koolitädi Salme Ots ja tema lugu, lk. 155 Heiki Raudla. Ühest unustatud nimest (Arnold Tonska), lk. 158 Heiki Raudla. Sepikoda pakub miljööd ja usaldust (intervjuu Urmas Tuuleveskiga), lk. 164 Ain Varrak (Heiki Raudla pseud.). Traditsiooni sünd ehk viimane koolikell aastal 1921 lk. 171 Harri Jaaku. Viljandi aiad, lk. 173 Uued fotod lisaks vanadele lugudele, lk. 177 Karl Kurro. Tehnikateadlane Friedrich Dreyer puhkab Vanal kalmistul, lk. 180 Raili Kukk. Perekonnanimed Holstre Põhikoolis, lk. 183 Liis Kalmet. Tütarlapse salmiku sõnumist, lk. 188 Maria Alesma. Emod ja gootid, lk. 195 Heiki Raudla. Sina, sots, pea suu kinni! lk. 199 Heiki Raudla. Õige söömisviis, lk. 201 Leenu Nigu. Brasiilia – siiruviiruline ja kullakarvaline, lk. 205 Heiki Raudla (tõlk.). Tervise kümme saladust, lk. 213 Heiki Raudla (tõlk). Lugusid on alati räägitud, lk. 241 Aforismid, lk. 250 2009 Tähtpäevi 2009. aastal, lk 20 Sündmusi Viljandimaal juuli 2007 – juuni 2008, lk 29 Jaak Pihlak. Viljandi maavanemad 1917–1940, lk 49 Heiki Raudla. Ta ei unustanud kunagi, et ta on eestlane (Märt Martinson), lk 66 Ülo Stöör. Peaarhitekti lugu, lk 72 Ülo Mallene. Jaan Tõnisson 140, lk 80 Ülo Mallene. Unustatud mulk(Martin Mitt), lk 87 Viljar Ansko. Johannes Vares (Barbarus), lk 91 Heiki Raudla. Langus jätkub ka 2009. aastal (intervjuu Imre Michalskyga), lk 104 Heiki Raudla. Elmar Ojaste alias Wanna Matz, lk 107 Katrin Sikka. Tölli kooli foto lugu (August Järvekülg), lk 116 Heiki Raudla. Üks poeg oli komponist, teine aga kommunist (Artur Kapp), lk 124 Kadi Sikka. August Järvekülje fotod – aken minevikku, lk 131 Linda Sarapuu, Maire Killar jt. Viljandi Linnaraamatukogu – 95, lk 140 Ain-Andris Vislapuu. Museaale Viljandi Muuseumi ekspositsioonist – foto Uno Pohrti mootorsaanist, lk 154 Tiina Parre. Viljandi Mehhaniseeritud Ehituskolonn 1944–1953, lk 159 Tiina Parre. Rätsepmeister August Mikk – 120 aastat sünnist, lk 168 100 aastat näitusest, mis äratas huvi kujutava kunsti vastu Viljandis (Tiiu Männiste intervjuu Rein Loodusega), lk 172 Jaak Kõdar. Talu mõne sammu kaugusel Lätimaast, lk 176 Heiki Raudla. Vallavanem Hans Ulk, lk 185 Heli Grosberg. Tornikell minu külas. Tuhalaane Jumalaema Uinumise kirik, lk 194 Heino Laagus. Kõo vallakohtu protokollid pajatavad, lk 205 Luuletaja ning vetelpääste madrus (Benno Palts), lk 213 Heiki Raudla. Aleksander Lellep – olen turninud elu ja surma piiril, lk 214 Heiki Raudla. Tänavu toimub ümber Viljandi järve jooks 80. korda, lk 239 Heiki Raudla. Jalgrattaspordist ja mootorrattaspordi ajaloost Viljandimaal, lk 244 Heiki Raudla. Montekristo-püstolist kuul pähe (Evald Arder, August Eduard Rosenfeld), lk 260 Olav Renno. Sakala kalendritest statistiku pilguga, lk 268 Vanad fotod ja karikatuurid, lk 270 Muutused eesti keeles, lk 276 Kalambuur, lk 282 Kreedo, lk 283 Elu on imeline, lk 283 Huvitavad lood läbi aegade, lk 284 Kätlin Palatu. Mürgised toidulisandid. E-ainete sisaldus kohukestes ja mahlades, lk 295 Veel kuldseid lugusid, lk 298 Õnne kümme saladust, lk 308 Sakala Kalendrites avaldatud artiklite register (1990–2008), lk 344 2010 Heiki Raudla (koostaja). Sellised nad olid. (Riigikogu tegelaste kemplemised 1921–1940), lk. 55 Heiki Raudla (koostaja). Kandle Oti maailm, lk. 72 Mari Vallikivi. Paul Kondas – veidi lõpust ja alguses, lk.82 Heiki Raudla. Sie sind ein Asiat. (Ungari karikaturist Stefan Strobl) lk. 87 Jaak Pihlak. Muljeid Vabadussõja Võidusamba avamiselt, lk. 93 Gustav Mootse. Kuidas minust sai karikaturist, lk.99 Heiki Raudla. Kes leiutas kamašokolaadi ehk kamariinist kamašokolaadini, lk.106 Ain Vislapuu. Suplusoludest Viljandis, lk. 113 Jüri Schvede. Viljandi Maagümnaasium – kolmekordne juubilar, lk. 123 Leenu Nigu. Mangomaitseline vägivald ja rõõmsarütmiline vaesus – killukesi portugalikeelsest Aafrikast, lk. 133 Heiki Raudla (koostaja). Kirjanduslik leid Viljandi kohta Raplast (jaapani stiilis maja Raplas, Viljandi kirjanik Jüri Loigu, Loigo), lk. 139 Ülo Mallene. Viljandi Tarbijate Ühistu 100 (VEPS), lk. 147 Heiki Raudla (koostaja). Viljandimaa omavalitsuste aukodanikud, preemiad, stipendiumid... lk. 152 Heiki Raudla (koostaja). Riik peaks käituma nagu peatöövõtja. Intervjuu Imre Michalskyga, KEK Trading International juhataja, lk. 174 Ebe-Triin Arros. Kogumistöö Viljandi Muuseumis 2008–2009, lk. 177 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Tänassilma Vaga Arseni kirik, lk. 183 Hilma Karu. Andres Eichenbaum ehk Valla Andres, lk. 194 Viljar Ansko. Loodi jaamaülema töökarjäärist läbi kolme riigikorra (Bernhard Piilberg Pärni), lk. 200 Heiki Raudla. Viljandi kunstiklubi 50, lk. 212 Tiina Parre. Isa ees, tütred järel, väimehed takka (õpetaja Georg Kõrtsmik) lk. 218 Teet Lindma. Haikud, lk. 225 Heiki Raudla . Metsakalmistule hakati matma 1944. aastal, lk. 228 Jaanus Gross. Teel Grosside-Krosside sugupuu juurde, lk. 231 Alli Lunter. Millest räägib tänapäeva eesti kirjandus, VMG õpilaste uurimuste põhjal, lk. 237 Harri Jaaku. Viljandi vene kool 1944–2004, lk. 243 Heiki Raudla (koostaja). Täiendusi vanadele lugudele (Aleksander Lellep, Erwin Klausner) lk. 246 Heiki Raudla (koostaja). Mõned Viljandi legendid: Seasaare kõrts, Viljandi elukas, Stift, Vajunud kirikud, Kuld lossikeldris, lk. 250 Heiki Raudla (koostaja). Huvitavaid fakte ajakirjandusest: Viljandimaast saab Sakalamaa, värviline purskkaev, tegelinski, Kõpu tuletikuvabrik Etna, Soa Ann, Helene Johanson – esimene naisadvokaat, Ilma Saarepera – esimene naisnotar, Viljandi järv suuremaks) lk. 254 Tiina Parre, vahendaja. Veletsi talust leitud kirjad (Viiratsi vald, Loime küla, Jaan ja Juuli Ulk.) lk. 260 Miili laulud, lk. 264 Alli Lunter. Keeletaju ääremaadel, lk. 268 2011 Kui vana on Viljandi Kultuurimaja? (koost. H. Raudla) lk. 48 Aivar Trallmann. Seasaare Näitemängu Selts tuli, et olla, lk.52 Tiiu Männiste. Viljandi kunstisaali lühikroonika 1991–2009, lk.56 Heiki Raudla. Huvitavate Kohtumiste Klubi aastad (Huviko), lk.60 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Penuja Kõikide Pühakute Kirik, lk.62 Venda Paulus. Ühe autobaasi kroonika (Viljandi Autobaas nr 8), lk.74 Ärimeeste elust Eestimaa Sahhalinil, (koost. H. Raudla) lk. 87 Kihnu, vapsid Viljandi maletaja Ilmar Raua tähelend, (koost. H. Raudla) lk. 98 Malle Raus – kinesioloogia maaletooja Eestis, (interv. H. Raudla) lk.108 Minevikku kogumas. Leili Närska (interv. Maria Teiverlaur) lk.113 Just praegu on õige aeg alustada mõne uue ettevõttega. Imre Michalsky, (interv. H.Raudla) lk. 117 Valgevene võiks tulevikus olla omalaadne sild lääne ja ida vahel. Helir Valdor Seeder. (interv. H. Raudla) lk.120 Tiina Parre. Endel Veliste – Viljandimaa fotokroonik, lk. 126 Juhan Tedre kannatuste rada, Juhan Teder, vabadusvõitleja (Koost. H. Raudla) lk. 137 Heiki Raudla. Karikatuurid pööningult, Olav Nõmm. lk. 142 Aime Nipper. Ehitusmeister Jaan Rotberg. lk.146 Heiki Raudla. Eesti vanim mees elas Viljandis. Juhan Kallaste, lk. 155 Intervjuu kadumaläinud linnapeaga, Ahto Ani, (H. Raudla) lk. 161 Jaanus Mägi. Inge Minckwitzist ehk ühe sõjapõgeniku elust. lk. 168 Elmar Ojaste. Viljandi, Põltsamaa ja Suure-Jaani hobu-postijaamad XIX ja XX sajandil. lk. 170 Vaike Tisler. Elas kord mees ehk Johann Köleri „Tütarlaps allikal“ Viljandis. Eduard Kont, lk. 187 Helmi Reise – kunstnik ja meedium. (koost. H. Raudla) lk. 191 Ebe-Triin Arros. Kogumisaktsioon ja näitus „Mees nagu muiste“ Viljandi Muuseumis 2010. aastal, lk.195 Harri Jaaku. Muusika mõju. August Agudant, lk. 201 Mari Vallikivi. Kuke elutarkus. Tõnu Kukk, kuksiimid, lk. 203 Olav Renno. Meenutusi kohtumistest „pühal maal“, nõukogude piirivalve mererannas, lk. 206 Kuldsed lood. (koost. H. Raudla) lk. 211 Ülo Stöör. Pool minutit sõjas. Gagarini kosmoselend 1961, lk.216 Kummalised kihlveod Viljandimaal, lk. 218 Mõndasugust. (koost. Mart Voll) lk. 222 Olav Renno. Piibujutud. lk. 225 2012 Tähtpäevi 2012. aastal. lk. 20 Sündmusi Viljandimaal juuli 2010 - juuni 2011. (koost. Marge Liivakivi) lk. 28 Millist Eestit me tahame? Küsimused president T. H. Ilvesele. lk. 50 Jaak Allik: "Esimene sekretär oli kunagi täisvõimuga vürst." (küsitles H. Raudla) lk.55 Viljandimaa Omavalitsuste Liit (VOL) – 20. (koost. H. Raudla) lk.64 Kultuurikoolist kõrgkooliks kasvamise teest. Intervjuu Mai Sarnetiga. (küsitles Tiiu Männiste) lk. 74 Mihkel Servinski. Viljandi Rotary Klubi – 20. lk.80 Riina Lukksepp. Naisvõimlemisest Viljandis aastail 1934–1991. lk. 90 Endel Mallene. Endel Mallese lõpetamata memuaarid. lk.99 Erna-Elise Neimann. Mulgi keel minu elus. lk. 115 Viljar Ansko. Kas esimene eestlasest karikaturist ja koomiksijoonistaja? Eduard Brunberg (Bornhöhe) lk. 119 Heiki Raudla. Liivast, tulest ja veest saab alguse klaas. Klaasikunstnik Vello Soa. lk. 128 Heiki Raudla. Trepimäe sünd ja elu. lk. 136 Heiki Raudla. Viiskümmend aastat kiviraidurina. Hans Kivistik. lk. 144 Ernst von Mensenkampff. Mu koolilinn Viljandi. (tõlkis Sigrid Reili) lk. 152 Heiki Raudla. Viljandi Vanast surnuaiast pidi kunagi sama noortepark. Elfride Saks (Piip) lk. 158 Mari Vallikivi. Rennit, Rosenberg ja Reiman – Viljandimaa kolm eesti soost pastorit. lk.164 Mart Salumäe. Me kõik asume teele. Kanada, Toronto. lk.170 Heiki Raudla. Lendur Anatol Rebane. lk. 183 Hellar Luik. Raadioamatörismi ajalugu Viljandimaal. lk.191 Aime Nipper. Jüri Nipperi tsirkus, kino ja elu. lk. 200 Heiki Raudla. Juhan Vilms ja tema revolutsioonilised ideed. lk. 207 Meie tootmise efektiivsus peab veelgi tõusma. Intervjuu Imre Michalskyga. (H. Raudla) lk.216 Paul Firnhaberi maailm. (intrv. H. Raudla) lk. 219 Heiki Raudla, Ülo Stöör. Karikaturist Evald Reier. lk. 224 Heiki Raudla, Ülo Stöör. Kes oli Karl-Hanto Selmet? Mälestused ja faktid. lk. 233 Karl Luht. Kuidas ma oma poe tegin. lk. 240 Tiina Parre. Piilume postkaardi tagaküljele. Perekond Leoke. lk. 244 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Suislepa Suurkannataja Katariina kirik. lk.254 Ants Voll. Erma talu rehnungi raamatu (Peeter Rebane, Vana-Kariste) väljavõtted. lk. 269 Riina Trumm. Nagu sees, nõnda on ka väljas. Häälejooga. lk. 272 Konstantin Tsiolkovski. Inimkond ei jää igaveseks Maale. (tõlkis H. Raudla) lk.275 Viljandi väljavaated. (koost. H. Raudla) lk. 279 Harri Jaaku. Was ist das – ubornaja? Lugu 1941 a. sõjasuvest. lk. 284 Lihtsad lood. (koost. H. Raudla) lk. 286 2013 Tähtpäevi 2013. aastal. lk. 20 Sündmusi Viljandimaal. Juuli 2011 – juuni 2012. lk. 28 Alli Lunter. Viljandi Maagümnaasiumi koht Viljandi hariduses. lk. 47 Tee asju, mida sulle meeldib teha. Intervjuu Enn Onniga. (intrv. H. Raudla) lk. 54 Mari Vallikivi. Viljandi-Toronto kunstnik Erich Pehap. lk. 61 Priit Silla. Jaak Kärner väärib mälestamist. (laskesportlane) lk. 72 Viljar Ansko.Veel ühest karikatuurimeistrist Viljandimaal. (Ott Kirotar) lk. 75 Heli Grosberg. Tornikell minu külas - Mõisaküla Pühavaimu kirik. lk. 78 Alli Lunter. Tiina Jürgeni aastakümned Viljandi Muuseumis. lk. 92 Alli Lunter. Pulmanäitus Viljandi Muuseumis. lk. 95 Alli Lunter. Viljandi pensionäride kirjandus-ja keelehuvist. (Viljandi Pensionäride Liidu kirjandusring) lk. 98 Heiki Raudla. Linnapeade pildid. lk. 105 Tiina Parre. Sõnumeid postkaartidelt II. lk. 108 Vanad fotod Olev Malini kogust. lk. 120 Päevapilditöökodade nimestik Viljandimaal. lk. 123 Jaan Tõnissoni mõtteid ja ütlemisi. (koost. Ülo Mallene) lk. 124 Kevadel külas neljas riigis. Põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi visiidid. (intrv. H. Raudla) lk. 130 Eesti ettevõtjad peaksid keskenduma kitsamale valdkonnale 137 Ülo Mallene. Endel Mallene 80. (kirjandusteadlane) lk. 140 Endel Mallese „Lõpetamata memuaaride“ järg. lk. 147 Heiki Raudla. Soa Ann ning tema tõde ja õigus. lk. 172 Ülo Mallene. Põllumehest ühistegelane Artur Ekbaum. lk. 180 Ülo Stöör. Puusepp ja poliitik Valev Kaska. lk. 185 Ülo Stöör. Viljandi kohviku akadeemia. lk. 187 Ülo Stöör. Rändtöökojad ratastel. lk. 190 Evald Põdra. Nõrissaare papa. (traktorist) lk. 193 Siis, kui hing laulab ja mõistus hõõrub käsi. (kokkuvõte H. Raudla) lk. 196 Heiki Raudla. Delo nr 9824. Koolinoorte nõukogude võimu vastane organisatsioon Triumviraat ja Tasuja. Olav Kivistik. lk. 199 Heino Stern. Meenutusi Saksa ajast. lk. 206 Oskar Gustavson. Lenin Viljandis. lk. 212 Mihkel Servinski. Tillukesed lood. lk. 219 Oskar Sagari monoloog. lk. 232 Karl Luht. Minu lugu. lk. 237 Liina Järvekülg. Memme lugu. lk. 243 Siimu värviline must-valge maailm. Siim Kärner. (koost. H. Raudla) lk. 250 Punane värv. (tõlk. H. Raudla) lk. 262 Kirevat lugemist vanadest ajalehtedest. lk. 265 Veel kuldseid lugusid. lk. 267 Aforismid. lk. 274 2014 Tähtpäevi 2014. aastal. lk 21 Sündmusi Viljandimaal juuli 2012 – juuni 2013. lk 29 Ene Saar. Sakala Kalender on viljandimaalaste jaoks suur väärtus. lk 51 Alli Lunter. Pärimusaasta Mulgimaal. lk 53 President Arnold Rüütel: „Iga reformi väljatöötamisel on vaja ette näha selle tagajärgi.“ (intrv. H. Raudla) lk 61 Reet Espe. Viljandi Pedagoogiline Kool asutati 1949. aastal. lk 68 Heiki Raudla. Viljandi Inseneride Klubi 40 aastat. lk 75 Aavo Soopa 35 koolidirektori aastat. (intrv. A. Lunter) lk 82 Ülo Mallene. Viljandimaa krediidiühistud. lk 88 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Karksi Püha Aleksei kirik. lk 94 Jaan Tammsalu. Jaan Tammsalu kaksteist ilusat Viljandi aastat. lk 107 Reet Espe. Kilde Adele Blossfeldti erakoolist. lk 117 Jaak Pihlak. Lugusid Vabaduse Risti kavaleridest. lk 123 Imbi-Sirje Torm. Kingu Jaani päevaraamatutest. lk 129 Karl Luht. Elu Eestimaa taludes 1941. aasta kevadel. lk 136 Uno Hermann. Viljandi aedadest ja aednikest. lk 138 Valeri Luukka: „Kino sai 30 aastat tagasi igas maanurgas näha.“ (H. Raudla) lk 144 Valdur Mikita: „Lõuna-Eestis asub sild eri maailmade vahel.“ (intrv. H. Raudla) lk 151 Imre Michalsky: „Kui meie naabritel läheb hästi, läheb ka meil paremini.“ (intrv. H. Raudla) lk 159 Ära muretse, tee nii nagu mina! (H. Raudla) lk 163 Arhitekt Ülo Stöör – 75. Jack Londoni jälgedes Viljandisse. (intrv. H. Raudla) lk 171 Ülo Stöör. Puude istutamine Valuoja orus sügisel 1970. lk 176 Ülo Stöör. Paala järv ja dokumendid linnavalitsuse arhiivis. lk 179 Ülo Stöör. Kes oli Trepimäe tänava projekti autor? lk 181 Ülo Stöör. Ugala uue teatrimaja kavandamine Eesti ajal. lk 183 Ülo Stöör. Naelad taskus ja kohviku jäätis. lk 186 Reet Lubi. Hingelt kodu-uurija – Evi Eilonen. lk 190 Enn Kose meenutab. (H. Raudla) lk 193 Heiki Raudla. Fabergé munade looja vanaisa abiellus Hallistes. lk 202 Heiki Raudla. Mõisakülalane Robert Arro – isesüttiva sigareti leiutaja. lk 206 Vanad fotod Olev Malini kogust. lk 211 Jaak Põldma: „Jänkid, kasige Peipsi taha!“ (H. Raudla) lk 214 Kaarel Leetma: „Vana pigi palja jalu püüab Volga ääres kalu.“ (H. Raudla) lk 219 Heiki Raudla. Iluduskuninganna Lilly Silberg – Miss Estonia 1931. lk 226 Korralik ahi peab olema mitme funktsiooniga tähtis sisekujunduselement. (H. Raudla) lk 263 Reet Espe. Johannes Teetamm – saepillimängija. lk 268 Leeni Nigu. Kümme kuud Indoneesias. lk 273 Huvitavat vanadest ajalehtedest. (H. Raudla) lk 292 Kaks vemmalvärssi. lk 298 Aforismid. lk 299 2015 Saateks. lk 3 Tabelkalender. lk 4 Tähtpäevi 2015. aastal. lk 20 Sündmusi Viljandimaal juuli 2013 – juuni 2014. lk 31 Riik ei tohiks müüa kuldmune munevaid kanu. H. Raudla intrv. Imre Michalskyga. lk 57 Nad on õnnelikud, et saavad koolis käia. H. Raudla intrv. Mart Kuurmega, (Ghana Vabariik). lk 61 Reet Espe.Viljandi kroonualgkooli pikk teekond. lk 70 Heiki Raudla. Direktor Robert Meister. lk 77 Heiki Raudla. Lugu koolimehest, kes tõlkis Onu Remuse jutte. (Eduard Tasa). lk 85 Otto Seesemann (tõlk. Olav Renno). Mälestusi Viljandi Maagümnaasiumist. lk 91 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Helme-Tõrva Kristuse sündimise kirik. lk 99 Ernst v. Mensenkampff (tõlk. Olav Renno). Üks traagiline kangelaskuju. (ordumeister Wilhelm von Fürstenberg). lk 110 Katrin Ülesoo. Viljandi Eesti Naisselts dokumendis ja pildis aastatel 1917–1940. lk 116 Sunda Naanuri. Meenutusi Viljandi ajast. lk 134 Johan Ainson. Mälestusi aastaist 1940–1945. lk 138 Kadri Tael. Vana-Põltsamaa vald 1920. aastatel. lk 143 Liili-Maie Krahe. Helikunstnik Aino Kõrbi tähelend. lk 147 Ülo Mallene. Kunagised Viljandimaa põllumehed. lk 152 Heiki Raudla. Lugu Kõo mehest Otto Meosest. lk 156 Valdeko Kalma. Maadlusklubi Tulevik juubel – 25 aastat. lk 158 Kui asutati Viljandi rattaklubi. Statuten des Felliner Radfahrer-Vereins. Fellin, 1891, tõlkis Ringa Raudla. lk 166 Heiki Raudla. Henn Arvo – sportlane ja karikaturist. lk 168 Peeter Lossmanni mälestused. (kirja pani Kadri Speek) lk 179 Liili-Maie Krahe. Unistused ja saatus. (Marie Ulk [Krahe] õpetaja, näitleja, tantsija). lk 192 Karl Luht. Lugu kaevumeister Suur-Aadust. (Aadu Riiman) lk 195 Heiki Raudla. Kolga krahvi Eduard Kronströmi surmasõit. lk 197 Heiki Raudla. Seikleja, kirjaniku ja katoliku preestri John Robert Lepa uskumatu elu. lk 204 Valdur Mikita. Johan Lagose mõistatus. (Kalevipoja kaasautor). lk 236 Heiki Raudla. Jaan Lattik uurimise all. lk 245 Heiki Raudla. Viljandi tikuvabriku juhid ja vapside liikumine. (John Hallam ja Gustav-Mihkel Oiderma). lk 249 Heiki Raudla. Viljandis elas Nõukogude Liidu kangelane. (Eduard Tähe). lk 258 Heiki Raudla. GRU eriotstarbeline 4. brigaad Viljandis. (sõjaväeosa). lk 264 Heiki Raudla. Huvitav eeskiri. Viljandi II Keskkooli õpilaste sisekorra eeskiri. lk 283 Heiki Raudla. Oli selline plaan. (Viiratsi keskkool ja spordikompleks). lk 284 Heiki Raudla. Juba 11. Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus. lk 285 Heiki Raudla. Ühest 100 aastat tagasi ilmunud raamatust. Forseliuse raamat „Eestlaste ebausu kombed, viisid ja harjumused“ lk 288 Heiki Raudla. Turvo Turviste sõnaraamat. (Arnold Eduard Veber, itaalia-eesti sõnar.) lk 292 Heiki Raudla. Ühe keelatud raamatu lugu. (Eduard Koppel. 120 anekdooti, 4 tundi nalja ja naeru) lk 296 Heiki Raudla. Hans Pöögelmann heitlik ja kirev elukäik. lk 299 Heiki Raudla. Stifti lugu. (aadlipreilide pansionaat) lk 315 Viljandi fotodel 1944. aastal. lk 323 Ülo Stöör. Restoran Viljandi. (Georg Bulgakov) lk 327 Heiki Raudla tõlgitud. Huvitavat lugemist. lk 332 Aforismid. lk 336 2016 Saateks. lk 3 Tabelkalender. lk 4 Tähtpäevi 2016. aastal. lk 20 Sündmusi Viljandimaal juuli 2014 – juuni 2015. lk 29 H. Raudla intrv. Eesti tegelik elu on maaelu. lk 55 Imre Mihalsky H. Raudla intrv. Linna haljastus on pidev ja järjekindel töö. lk 61 Margus London Mari Vallikivi. Kondase Keskusest. lk 66 H. Raudla intrv. Anzori Barkalaja – mees nagu orkester. lk 76 H. Raudla intrv. Mitmekülgne mees Ülo Mallene 80. lk 91 H. Raudla intrv. Mark Soosaar: „Ma loodan, et mu sünnilinna mahub rohkem kui vaid folk ja teater“. lk 96 H. Raudla. Peeter Sink – usumees, luuletaja ja kunstnik. lk 100 Viljar Ansko. Arnold Sirkel – teatritegelane ja viljakas karikaturist. lk 106 H. Raudla Laia haardega ärimees Johan Luts. lk 118 Alli Lunter. Maagümnaasiumi ajalugu alates 1917. aastast. lk 124 Turvo Turviste päevaraamatust ja mälestustest. lk 131 Heli Grosberg. Tornikell minu külas – Põltsamaa Pühavaimu kirik. lk 139 H. Raudla intrv. Kui kodu on koht. lk 150 K. Linda Kivi, Kanada kirjanik Ülo Stöör. Laupäevak ja külvitöö. lk 159 Ülo Mallene. Kaks tiiru ümber Euroopa. lk 161 Musta mere madrus Hans Lainas. Pikk tee Siberisse ja koju. lk 167 H. Raudla Lugusid Viljandist. lk 180 Benno Sild. Mälestusi Koertekasvatajate Klubi tegevusest Viljandis 1981–1997. lk 184 Lugusid mõisakoolidest. lk 196 H. Raudla. Sorge kaastöötaja veetis vanaduspäevad Viljandis. lk 198 Ljubov Rimm H. Raudla intrv. Pika Eedo lugu. lk 203 Edo Jõesaar Silvi Nurmoja. Sepaõpilasest töösturiks. lk 212 Toomas Pihlak, Rosenbergi tellisetehas Sammulis, Valtu tellisetehas Raplas. Enn Tõruvere. Killukesi Ramsist. lk 222 Voldemar ja Jaan Kangur. Rein Lillemets. Kahe Holstre meremehe lugu. lk 228 Jaak Jõgevest, Jacob Cudequest, Edward Jõgevest, väljarändajad USA-sse 1905. H. Raudla. Juhuse kaudu Nõukogude Liidu kangelaseks. lk 234 Eduard Tähe. Karl Luht. Minu lapsepõlve suurkujud. lk 236 Võhma, autojuht Grauberg, Lohvi talu, Kivisäkk. Väga lühikesed lood. lk 239 Aforismid. lk 241 2017 Tähtpäevi 2017. aastal. lk 20 Sündmusi Viljandimaal. Juuli 2015 – juuni 2016. lk 29 H. Raudla. Hea klient on selline, kes teab, mida tahab. (Foori juuksur, intervjuu Lumme Padar, Jane Jõulu, Ludmilla Žurihhina, Erika Lehes) lk 56 Küllo Arjakas. Õpetajana Viljandis aastatel 1983–1986. lk 61 H. Raudla.Igal pool olid loosungid „Ivan, idi domoi!“ (intervjuu Bruno Koppeliga, motosportlane, nõuk. armees teenis Tšehhoslovakkias 1968. a. Praha rahutused). lk 90 Rahvajutt Halliste pastor Uckist. (Johann Ucke 1689–1774, Karksi ja Halliste pastor) lk 96 H. Raudla. Viljandis elanud kunstnik elas ja maalis Belgias. (Vergine Liiv-Hillep) lk 98 Kaja Härm-Susi. Härmade lood. (Jüri Härm, Anu Härm, Oskar Härm, Endel Härm, August Härm, Lembit Härm, Olev Härm, Raivo Härm, Kaja Härm- Susi) lk 102 H. Raudla. Eesti Vabadussõja tulemust ei otsustanud mitte ainult relvad. (intervjuu Toivo Kitveliga. Max A. Rabinoff, ameerika kaupade vahendaja eestile vabadussõja ajal, Jaan Sibul, Leo Orgusaar) lk 125 H. Raudla.Tuleb koos tegutseda ja edusse uskuda. (intervjuu Imre Michalskyga) lk 132 Ülo Stöör. Madisepäeva lahingu 800. aastapäev. lk 139 Mait Talts. Jaan Vanakamar – varjujäänud kunstnik ja teatritegelane. lk 147 Tõnu Kukk. Köler ja Krimm. lk 156 Rutt Tänav. Põltsamaa Muuseum – 20. lk 159 H. Raudla. Salapärane Aleksander Strekavin. (Miitavi (Jelgava) reaalkool, joonistamisõpetaja Kaitseliidu I pealik Viljandimaal) lk 173 Ami Sild, Ilve Tobreluts. Eesti esivõistlused naisekandmises. lk 178 Ülo Stöör. Jüri Tibar rääkis lugusid möödunud aegadest. lk 187 Enn Tõruvere. Kokkusattumisi seoses Ramsiga. lk 194 August Põldaru. Teeninduskombinaadi Leola kroonika aastail 1953‒1974. lk 201 Märt Moll. Omavalitsuste reformist. lk 211 Mati Roosalu. Kõik on fotograafid? lk 220 H. Raudla. Kõik teed viivad Viljandi antikvariaati. (intervjuu Mai Palo ja Epp Treufeldtiga) lk 223 H. Raudla. Raadiost Vaba Euroopa Mulgi Kukusse. (Riho Mesilane) lk 234 H. Raudla. Ove Lainas: „Käbini lemmiknaps oli Armeenia Otbornõi konjak.“ (intervjuu, Viljandi kohvik, restoran, Tartu Kommertspanga Viljandi filiaal) lk 250 Karl Luht. Raadio minevikust maal ja linnas. lk 259 H. Raudla. Kuivsaapa talu uhke minevik, pärimused ja saatused. (Silvi Väljal) lk 264 H. Raudla. Karkudega läbi Euroopa. (Leon Pikker, Tallinn – Monte Carlo) lk 270 Lugusid Viljandimaalt. lk 275 Huvitavad küsimused ja vastused seoses Viljandimaaga. lk 282 Tuleb tuttav ette vanades ajalehtedes. lk 285 Vanad pildid ja fotod. lk 295 Aforismid. lk 296 2018 Tähtpäevi 2018. aastal. lk 20 Sündmusi Viljandimaal juuli 2016 – juuni 2017. lk 28 Arthur Schopenhauer ja tema teos „Elutarkus“. lk 59 Viljandi vanadel fotodel 1944. aasta novembris. lk 63 Jaak Reevits – Viljandi raamatukaupmees, kes kohtus Leniniga. lk 65 Metsakalmistu Riias ja Võnnu lahingu kangelased. lk 74 (kapral Karl Kruuse) Maagümnaasiumi ja hotelli päästmine sügisel 1944. lk 77 (Jüri Tibari mälestused) Artur Sirk põgenes sügisel 1934 läbi Viljandimaa. lk 80 Võhma kool. lk 82 (Karl Luhti mälestused 1936) Unustatud duumasaadik Tõnis Jürine. lk 86 Jaan Tõnissoni kolm olulist tegu meie vabariigi loomisel. lk 88 Viljandimaa Naisliit Wiljandi Eesti Naisseltsi tegevuse jätkajana. lk 93 (Maire Killar) Robert Natuse tööstus Viljandis aastatel 1883–1941. lk 101 (Liisi Joala magistrtöö TÜVKA) Olen seda enne kuulnud. lk 110 (Heli Grosbergi lood ajalehtedest) Viljandi piiblirahvast. lk 116 (Tõnu Kukk juutidest) Lossikambri lugu. lk 125 (kauplus Lossi ja Munga nurgal, tsepeliin, Adam Koppel - kaupmees, majaomanik, Heinrich (Henrik) Koppel - arst) Ta tuli Viljandisse, sest oli kuulnud, et see on ilus linn. lk 135 (Eduard Pertman - ajakirjanik) Ja rumal on see, kes on tark. lk 138 (Arnold Mändla (Tammermann) luuletaja, Rootsi pagulane) Lambada tähelend kestis viis aastat. lk 140 (Arvi Rätsep, Mihhail Ojakäär, Urmas Loik, Ilmar Puu, Võidu kolhoosi laut, Krati baar, Mudiste Kratt, mustlane Alfredo ) Üks lühike meenutus. lk 146 (Otto Tief, Heinaste (Ainaži)) Lootsikumeister Jaan Rahumaa. lk 147 (Andres Ehapalu-Eckbaum) Kalmer Tennosaare kiri Siim Kärnerile. lk 156 Male ja bridž olid Lembit Rootsi suur kirg. lk 158 (füüsika õppejõud) Imre Michalsky: „Vaatan tulevikku, kuid pean meeles minevikku!“. lk 167 Inimene võikski olla kogu aeg 30-aastane. lk 173 (Leida Karpa 99-aastane) See oli nagu väike tuumasõda. lk 175 (Tšernobõl, Lembit Lahesalu) Tarvastu vallast võrsunud kunstnik Tõnis Grenzstein. lk 183 (Mari Vallikivi) Õllepurkidest komöödiasaateni „ENSV“. lk 188 (Gert Kiiler) Kaks kildu ühest mehest. lk 197 (Heiki Raudla) Kaljula Saare ‒ direktor ja filatelist. lk 202 Ajaleht Tee Kommunismile hinnaga 1 tšervoonets. lk 204 (Elmo Riig, trükimasina proovinumber, KGB) Kakssada ja rohkem kella on kõik ühes majas ja töökorras. lk 207 (Toivo Lõhmus, Viljandi linna majandusameti juhataja, kollektsionäär) Kaasaegse ühiskonna mõned veidrused. lk 214 (Anu Raud, vastus Veterinaar- ja Toiduameti Viljandimaa Veterinaariakeskusele 2013, lambad, Karupoeg Puhh, Lumivalgeke) Kuuvalguses on võimalik lennata. lk 217 (Jüri Müürisepp - kunstnik, dekoraator, Arnold Karu) Aforismid. lk 225
2019
Tähtpäevi 2019. aastal, lk. 20
Sündmusi Viljandimaal juuli 2017 ‒ juuni 2018, lk. 29
H. Raudla (interv.)Ühe Viljandi pagari poja elu läbi 90 aasta (Lepik Ants), lk. 57
Tiina Parre. Pedagoog, looduse- ja fotomees August Kiisla 120, lk.63
Mait Talts. Valgest värvist Enn Võrgu lipulaulus, lk. 73
H. Raudla. Lisandusi (Pilvi Üllaste, Mats Tõnisson, Ustus Toomendi), lk. 75
H. Raudla (koost.) Jaan Nurk ja tema järeltulijad (Hilda Nurk, Voldemar Nurk, Eduard Nurk, Teet Lindma), lk. 78
H. Raudla. Kilde ja pilte Jakobsoni koolist (Anti Kikas, Veljo Aava, Rein Grünbach Jaak Tamm, Endel Meidla, Aavo Soopa, Elmo Paju), lk. 87
H. Raudla (interv.) Kahe hüppega üle kuristiku ei hüpata (Imre Michalsky), lk.98
H. Raudla. Puukirikust käärkambrisse ja sealt edasi endisesse surnukuuri (Viljandi vene kirik, Aleksander Ridiger-Aleksius II), lk. 103
H. Raudla. Ta tegi kõiki asju hingega (Viljar Ansko), lk. 109
Marko Oksa. Ühest vanast Rootsi surnuaiast (Pinska, Ritsu tammik), lk. 119
Sirje Vihma-Normet. Mikk Sarvele mõeldes, lk. 121
Eduard Viira ja Enno Kross. Enno Kross (1935‒2018) (neuroloog), lk.124
Karl Luht. Meie Peedu tehtud masinad (Peedu Kulp, mehaanik), lk. 135
Helmut Mõtsnik. Raadio kodutalus, lk. 138
H. Raudla. Sakalamaa talutütrest Saksa riigiteatri näitlejaks ja filmitäheks (Hilda Anso, Hilda Heister), lk. 139
H. Raudla. Esimesel Eesti üldlaulupeol laulsid ainult mehed, lk. 150
H. Raudla. Kaamelivillast kampsun (Juhan Toomsoo, astronoom), lk. 162
Ülo Mallene. Langenud lahingusse asumata (Peeter Mallene, vabadussõda), lk. 167
H. Raudla. Majaraamatute huvitav maailm (Lossi 4, Lossi 6, Rudolf Tramm, Alfred Tramm, Jüri Oert), lk. 169
H. Raudla. Kolmest Linnase-nimelisest mehest (Martin Linnas – kolhoosi esimees, Karl Linnas – kommunist, Karl Linnas – Tartu Koonduslaagri ülem), lk. 176
H. Raudla. Viktor Brin in memoriam, lk. 187
H. Raudla. Mõned Karksi kandi vanad dokumendid (August Pottar, Karl Ruubel, Altasi saekaater), lk. 189
Ülo Stöör. Antikvariaadi lood, lk. 199
H. Raudla. Eesti juurtega mees, kes ei karda kohut ega islami äärmuslasi (Lars Vilks), lk. 203
H. Raudla. Maailma kummalised mikroriigid, lk. 224
Viljar Ansko. Bioeetiline filosofeering, lk. 233
H. Raudla (interv.) Raamatute lugemine ei lõpe (Leo Ariva, raamatuvahetus), lk. 235
H. Raudla. Huvitavat lugemist, lk. 240
H. Raudla. Ühes vanast leitud laulikust (Hilda salmik 1925–1937), lk. 246
H. Raudla. Jaak Joala esimene elukoht Viljandis teada (Kunderi 9), lk. 248
H. Raudla. Killuke Viljandi vangilaagri ajaloost, lk. 250
H. Raudla, Leida Seeder. Minu elu ja sattumine Viljandisse, lk. 252
Alli Lunter. Lapsepõlv on lapsepõlv, lk. 262
Ülo Mallene. President Konstantin Pätsi viibimisest Jämejala Psühhoneoroloogilises Haiglas ja sellega seonduvad mõtted, lk. 268
H. Raudla. Metsiku Clara päev (Clara Zetkin, 8. märts), lk. 271
Tiiu Mägi (intrv.) Silotornist tähetornini (Jaska tähetorn Orion, Oskar Noorkõiv), lk. 275
Ülo Stöör. Lennart Meri Viljandis (1976), lk. 279
H. Raudla (interv.) Üks küsimus juubilarile (Ülo Stöör 2019, 80), lk. 282
Helmut Mõtsnik. Minu mälestusi Paul Kondasest, lk.284
H. Raudla. Doktor Hans Männiku huvitav ja raske elu, lk.286
Ülo Stöör. Mikk Sarv ja paleoastronoomia, lk. 301
H. Raudla. Tema Majesteedi peakondiiter Uue-Karistest (Ernst Kollist, Inglise kuningas Georg VI), lk. 303
Harald Tammer, H. Raudla. Baaside leping ja sellele järgnenud juhtumitest Eestis, lk. 308
Heli Grosberg. Tuleb tuttav ette (lood vanadest lehtedest), lk. 315
Helmut Mõtsnik. Jaan Adamson (1824–1879), lk. 325
Aforismid, lk. 326
2020
Tähtpäevi 2020. aastal, lk. 20
Sündmusi Viljandimaal juuli 2018 – juuni 2019, lk. 28
Isa Vello Salo: „Saagem inimesteks – siis võime kasvõi eestlasteks hakata.“ (koost. H. Raudla), lk. 59
H. Raudla. Lugu mehest, kelle kabinetiks oli Jakob Hurda töötuba, ja muust huvitavast temaga seoses (Jaan Kangilaski, Hans Männik, Arvo Kopp, Marta Herodes, Erik Tender), lk. 66
H. Raudla. Lihtsalt üks suurepärane ettevõte (AS Viljandi Aken ja Uks, VAU), lk. 81
H. Raudla. Viljandi tänavatest läbi aegade, lk. 90
Karl Luht. Ühistegevusest Pilistveres ja Võhmas XX sajandi esimesel kolmandikul, lk. 113
Imbi-Sirje Torm. Kui Peetri algkooli juhatajaks oli soomepoiss Johannes Veltson (Heinrich-Rudolf Malk), lk. 117
Siiri Merila-Hubbard. Kuningata kuningriik Iiri meres ‒ Mani saar, lk. 126
Andres Rõigas ; H. Raudla. Jaan Masingu teguderikas elu (arst, asutava kogu liige), lk. 136
H. Raudla. Tõnis Sanderi lühike ja tähendusrikas elu (ajakirjanik, luuletaja), lk. 141
H. Raudla. Jakob Karu suur seiklus, lk. 153
Kilde Agu Lalli lugemispäevikutest (kokku seadnud H. Raudla), lk. 158
H. Raudla. Kilde Jaan Lattikust, lk. 162
H. Raudla. Oli aeg! (ELKNÜ Viljandi linna TSN TK algorg, koosolek 1951, protokoll), lk. 165
Liisi Seil. Vana veetorn sai toitu järveäärsest pumbajaamast, lk. 167
H. Raudla. Unistuste Altona (Julius Schneider), lk. 171
Kalle Küttise 10 aastat asekantslerina (H. Raudla interv.), lk. 179
H. Raudla. Arheoloogist helilooja (Jüri Selirand), lk. 186
H. Raudla. Tsepeliiniga Tokio olümpiamängudele, lk. 189
H. Raudla. Viljandi rajooni maakoolid 1960/1961. õppeaastal, lk. 190
H. Raudla. Viljandi Vanal surnuaial puhkab ka Valga linnapea Jaan Soo, lk. 191
H. Raudla. Erich Joonase seiklusrikas elu (Asutava kogu liige, riigikogu liige, sotsialist, poeg Ilmar-Erik Joonas, Hauka grupp), lk. 206
Ülo Mallene. Täiesti salajane (kommunismi ohvrid, Solženitsõn), lk. 220
Mati Tomson ; Ilmar Kütt. Laste Paala järve jooks, lk. 228
Priscilla Õmblus ; Anna-Liisa Villmann. Üks ilmumata intervjuu (Ringa Raudla), lk. 233
Ülo Stöör. Viljandi linna insenervõrgud (kanalisatsioon), lk. 237
Kaie Kulper. Mustriku Antsu lood (Hans Adolf Kutsar), lk. 243
H. Raudla ; Elmar Loorits. Kaks Anton Starkopfi mälestussammast Viljandi Vanal surnuaial, lk. 250
Ülo Stöör. Elmar Kitse maalid „Viljandi“ 1957 ja „Viljandi“ 1961, lk. 254
Heli Grosberg. Palju õnne, Eesti, palju õnne, head naabrid!, lk. 257
Jacob Historicus (Jaak Pihlak). Viljandi Eesti riigimeeste tahvli lugu (Laidoneri pl. 5 Johan Laidoner, Jaan Tõnisson, Friedrich Karl Akel, Theodor Andreas Käärik), lk. 268
Andres Marand. Viljandi Kultuuriselts Koit 150, hetki ajaloost 1869–2019, lk. 274
Alli Lunter. Viljandi Maagümnaasiumi koloriitne õpetaja Reet Sinimaa, lk. 285
Olav Renno. Vabaduspäev Viljandis 75 aasta eest, lk. 296
Helmut Mõtsnik. Mälestusi Eesti Vabariigi aastapäevade tähistamisest, lk. 298
Helmut Mõtsnik in memoriam, lk. 299 (kirikuõpetaja)
Lõbusad lood, lk. 300
Internetist ja ajakirjandusest leitud ning rahva suust kuuldud naljad, lk. 303
Sisukord, lk. 306
Varjunimed Sakala Kalendris Jaak Pihlak – Jakob Historicus Heiki Raudla: - Vello Kask
- Ain Varrak
- Kalle Teetsov
- Tiit Tamm
- Piret Viik
- Tavi Nurk
- Jaak Tamera
- Tarvo Nurk
- Jaan Voll
- Jüri Viigand
- Pille Voll
- Jaan Viik
- Juhan Varep
- Tiit Siitam
|