Autor: vilmus

Laupäeval, 15. novembril avatakse Viljandis kaks omavahel seotud väljapanekut, mis toovad esile 1920.–1930. aastate Viljandi kunstielu ning kunstnik Eduard Timbermanni (1905–1935) loomingu.

Viljandi Muuseumi satelliitnäitus „Kuldaeg“ keskendub Timbermanni tegevusajale ja toonasele loomekeskkonnale Viljandis. Näitus avab 20. sajandi esimese kolmandiku vaimset ja kultuurilist õhustikku – perioodi, mil väikelinna kunstielu tärkas ning noored loojad hakkasid mõtlema oma kunstimuuseumi rajamisele.

Väljapanekus on eksponeeritud Viljandi Muuseumi kogusse kuuluvad teosed kunstnikelt Lydia Nirk-Soosaar, Gustav Mootse, Juhan Kangilaski, Peeter Akerberg-Põldmaa ja Ants Murakin, kes kuulusid Timbermanni algatatud Viljandi esimesse kunstiklubisse. Lisaks tutvustatakse ajastule iseloomulikku tausta laiemalt – kiirelt arenev linn, muutused mõtteviisis ning uued kunstilised ideaalid, mis andsid hoogu kohalikule kultuurielule.

Näitusega kaasnevad avalikud loengud Viljandi Muuseumis:

Avamisega samal päeval, 15. novembril kell 15.00 esineb Heiki Raudla loenguga „Pöörased 1930ndad Viljandis“, mis toob kuulajateni ajastu majandusliku õitsengu ja sotsiaalsed vastuolud – kiire arengu kõrval andsid tooni pankrotid, vekslipettused ja muud toonased seiklused.

29. novembril kell 17.00 peab kunstiteadlane Mari Vallikivi loengu „Eduard Timbermann – avastamata kunstigeenius“, kus ta avab Timbermanni eluloo ja loomingulise pärandi seni vähem tuntud tahke.

Mõlema loengu pilet on 5 eurot.

Samaaegselt Viljandi Muuseumis väljas oleva „Kuldajaga“ saab Kondase Keskuses vaadata näitust „Eduard Timbermann“, mis tutvustab kunstniku elulugu ja loomingut.

Kondase Keskuse näituse Eduard Timbermannist on kureerinud Mari Vallikivi ning see sündis koostöös Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumiga. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Viljandi Muuseumi näituse kuraator on Kristjan Mändmaa.

Kaksiknäitus „Eduard Timbermann“ ja „Kuldaeg“ pakub terviklikku sissevaadet Viljandi 1930. aastate kunstimaastikku – ajastusse, mil noored loojad uskusid siiralt, et kunstil on jõud maailma muuta. Mõlemad näitused jäävad avatuks 2026. aasta jaanuari lõpuni.

Ajakava 15. novembril Viljandis:

• Kell 13 Kondase Keskuses: näitus „Eduard Timbermann. 1905–1935“
• Kell 14 Viljandi Muuseumis: näitus „Kuldaeg. Elu/kunst Viljandis 1920.–1930. aastatel“
• Kell 15 Viljandi Muuseumis: Heiki Raudla loeng „Pöörased 1930ndad Viljandis“

 

Viljandi muuseum avab 23. oktoobril kell 17 pimeda aja näituse „Nõiakivi“.

Näitus keskendub kaitsemaagiale ning maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias. Väljapaneku keskmes on 1942. aastal muuseumisse toodud auguga kiviketas – kummaline ese, mille ühele küljele on graveeritud ristimärgid ning teisele salapärased sümbolid, mille tähendust ei ole ajaloolased tänaseni lõplikult tõlgendanud. Ketas leiti Rattama talust, mis asub müütilise Risti kabeli ja oletatava Madisepäeva lahingupaiga lähistel. Sellest, juba kõige vanemates kirjalikes allikates mainitud piirkonnast vestavad ka paljud kohalikud legendid-rahvajutud.

Näitusel avatakse kivikettaga tõenäoliselt seotud ajaperioodi, 16.–17. sajandit, mil Eestit rüüstasid mitmed sõjakäigud. Need tõi siia palgasõdureid ja muud rahvast nii idast kui läänest ning kujundasid paratamatult ka uskumuste maastikku. Tutvustatakse toonaseid nõiaprotsesse ja muistsete rahvauskumuste kooseksisteerimist sissetoodud ristiusuga.

Viljandi Muuseumi ulatuslikust etnograafiakogust tuuakse näiteid kaitsemaagia ilmingute kohta rahvarõivastel ja tarbeesemetel. Vaatajatele selgitatakse kasutatud sümboolika tähendust ja arengut kuni tänase päevani välja.

Näitusega käib kaasas loengusari. 1. novembril kell 14 räägib Tõnno Jonuks näituse keskmeks olevast märkidega kivikettast, 22. novembril käsitleb Inna Jürjo Eesti nõiaprotsesse ning sarja lõpetab 6. detsembril Meelis Friedenthal, kes kõneleb nõidumisest ja lepingust kuradiga 1644. aastal Viljandi linnas.

Kuraator Kristjan Mändmaa hinnangul on hingedeaeg eriti sobiv sellise väljapaneku esitlemiseks: „Pikkadel pimedatel õhtutel liigub inimeste mõte kergesti üleloomulike teemade juurde. Kaasaegne tehnoloogia ja tõekspidamised ei ole müstikat meie elust peletada suutnud – nõidus ja maagia koguvad hoopis populaarsust.“

Mändmaa sõnul on ka näituse keskmes olev objekt kandnud endas varjatud kihti: „ENSV-aegses muuseumis üritati seda aspekti maha vaikida – nõiamärkidega kettapool oli vaatajate eest peidetud ja objektist räägiti kui lihtsast metallivaluvormist. Tänapäeva uurijad on salapärasele küljele taas päevavalgele toonud – Viljandi Muuseumi kivikettast on ilmunud artikleid ja teaduslikke uurimusi. Lõpliku tõeni ei ole siiski suudetud jõuda. Tulgu ja andku iga vaataja asjale oma hinnang!“

Kõigil külastajatel on võimalus nähtu valguses oma tõlgendus kujundada.

Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Olete oodatud!

Lisateave: Kristjan Mändmaa, SA Viljandi Muuseum loovjuht

kristjan.mandmaa@muuseum.viljandimaa.ee

tel +372 525 1954