Näitus „Nõiakivi“

Viljandi muuseum avab 23. oktoobril kell 17 näituse, mis keskendub kaitsemaagiale ja maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias.

Väljapaneku fookuses on 1942. aastal Viljandi muuseumisse toodud kummaline auguga kiviketas, mille ühele küljele on graveeritud ristimärgid, teisele aga salapärased sümbolid, mille tähendust ajaloolased veel tänagi ammendavalt tõlgendada ei mõista. Nõiamärkidega ketas leiti Rattama talust, mis asub müütilise Risti kabeli ja oletatava Madisepäeva lahingupaiga lähistel. Sellest, juba kõige vanemates kirjalikes allikates mainitud piirkonnast vestavad ka paljud kohalikud legendid-rahvajutud.

Tutvustame kivikettaga arvatavalt seostuvat ajaperioodi, 16.–17. sajandit, mil Eestit rüüstasid sõjakäigud, mis tõid siia palgasõdureid ja rahvast nii idast kui läänest. Käsitleme selleaegseid uskumusi ja nõiaprotsesse. Räägime ka muistsete rahvauskumuste paralleelsest eksistentsist sissetoodud ristiusu kõrval.

Muuseumi mahukast etnograafiakogust toome näiteid kaitsemaagia ilmingute kohta rahvarõivastel ja tarbeesemetel. Selgitame kasutatud sümboolika tähendust ja arengut tänase päevani välja.

Olete oodatud!

Näituse „Nõiakivi“ reklaam

Näitus „Valik“ jutustab Viljandi kohalike valimiste lugu

Reedel, 19. septembril kell 17 avatakse muuseumis näitus „Valik“, mis teeb tagasivaate valimistele Viljandis viimase 100 aasta jooksul.

Kiirekskursioon läbi XX sajandi viib külastaja väljapaneku peateema juurde: tuletame meelde paari viimase kümnendi kohalike omavalitsuste valimisi. Kes kandideerisid, millal kandideerisid, palju hääli said? Mida lubati ja kas mõnd lubadused ka tänaseks täidetud on?

Näituse kuraatori Kristjan Mändmaa sõnul on valimiste vahele jääv neli aastat piisavalt pikk aeg, et eelmise korra muljed ja mõtted ära ununeks. „Äkki see ongi nimelt nii tehtud, sest nagu ütleb maailmakuulus kauboi-filosoof Will Rogers: „Poliitikut peab ametis rahva lühike mälu.““ Viljandi Muuseum kui mäluasutus on võtnud vaatluse alla paarikümneaastase perioodi ehk viimased viis kohalikku valimist. Külastaja saab meelde tuletada, kes selle ajavahemiku jooksul kandideerinud on, missugune oli nende häälesaak, millise partei või valimisliidu koosseisus end üles seati.

Lugemiseks on välja pandud ka valimisprogrammid, mis on õnnestunud arhiivist ja netiavarustest üles leida. Valik ei ole seejuures kaugeltki täielik – taoline info ei ole ilmselgelt säilitamiseks mõeldud. Loodetavasti saavad valijad näituselt kasulikku mõtlemisainet uute otsuste langetamiseks.

Teise osa näitusest moodustab 2007. aastal muuseumis väljas olnud sümpaatne väljapanek XX sajandi valimistrükistest, mis tõestavad –  ka 100 aastat tagasi olid sõnumid ja lubadused üsna sarnased.

Näitust saab külastada 18. oktoobrini, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituseruumi vaade

Loeng Viljandi kunstielust ühiskonna pöördeaegadel

Viljandi kunstielu on viimase poole sajandi jooksul kujunenud ja arenenud suurte ühiskondlike muutuste taustal – alates nõukogude okupatsiooni varjatud piirangutest kuni 1990. aastate tormilise vabanemise ja uute võimalusteni.

Neljapäeval, 25. septembril kell 16 Viljandi muuseumis algaval loengul avab kunstiteadlane Tiiu Männiste Viljandi kunstielu mitmekülgse loo, tutvustades selle eestvedajaid, silmapaistvaid loovisikuid ja nende loomingut. Koos kuulajatega meenutatakse ka legendaarseid kunstifestivale, mis on kujundanud Viljandi kultuuripilti.

Tiiu Männiste on 2024. aastal ilmunud raamatu „Viljandi kunstielu 20. sajandi teisel poolel“ koostaja.

Pilet hinnaga 6 € on saadaval eelmüügist https://sviby.com/et/e/zo0t2j  ja muuseumi kassas.

Olete väga oodatud!

Loengu reklaam

Maramaa maja avamine

1927. aastal ehitas Viljandi legendaarne linnapea August Maramaa oma perele uhke maja aadressil Uueveski tee 8. Arhitekt Johannes Fuksi projekteeritud villa ehitust rahastas Maramaa populaarsete matemaatikaõpikute väljaandmisega, neid ilmus tema käe alt ligi 50. Lisaks Augustile elasid majas veel abikaasa Anna ja viis last. Aeg-ajalt andis pere peavarju üürnikele. Majja mahtus ka klaveristuudio, kus sai võtta eratunde.

Maramaade pere kolis 1940. aastal Tallinnasse. Järgnenud okupatsiooniperioodil jagati villa väikesteks korteriteks, kuhu mahutati kümmekond peret. 1990. aastatel lõpul läks maja erakätesse ning seisis pikalt kasutuseta. 2025. aasta sügiseks on aga uhke villa uue omaniku käe all täielikult renoveeritud ning valmis taas majutust pakkuma. Renoveerimisprojekti teostas Maakivist OÜ.

Maakivist OÜ juhatuse liige Hardi-Sander Luik sõnab: „Olgugi et sedasorti hoonetel on olnud erinevaid otstarbeid ning need on ehitatud just mingi kindla eesmärgi täitmiseks, vajavad need vanakesed tänapäeval uut hingamist ja kaasaegsemat käsitlust kasutusele võtmisel.“

Tema sõnul on taastatud mitmed olulised detailid: lubikrohvfassaad, tellisest kivivooder, püstpalkvälisseinad ja katusekonstruktsioon, pottahjud koos korstendega, sisseehitatud tammepuidust kabinetimööbel, täispuidust siseuksed ja palju muud. Nagu Luik rõhutab: „Mina usun, et hoonetele, nagu ka inimestele, jääb nende aura ja iseloom, millega nüüd järgmine pererahvas peab toime tulema ning teineteist mõistma õppima.“

Maramaa maja pidulik avamine linnarahvale toimub Euroopa muinsuskaitsepäevade raames pühapäeval, 14. septembril kell 14.

Ettekannetega astuvad üles Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm ja koduloolane Heiki Raudla. Toimuvad giidituurid, mille käigus saavad huvilised tutvuda maja interjööri ning Viljandi Muuseumi koostatud fotonäitusega.

Maramaa maja foto tekstiga

Vestlusring vabaduse tagasitulekust

Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil kell 15 kutsub Viljandi Muuseum oma hoovi osalema vestlusringis „Vabaduse tagasitulek“. Meenutame 1991. aasta ärevaid augustipäevi ja läbirääkimisi Viljandis paiknenud nõukogude dessantväelastega ning räägime sellest, kuidas okupatsiooni all elanud rahva arglikest unistustest sai mõne tormilise aastaga iseseisev ja toimiv riik.

Oma mõtteid ja mälestusi jagavad omaaegsed linnajuhid Jaak Allik, Arnold Kimber, Heiki Raudla, Andres Soosaar ja Rein Triisa. Kuulajaid tulevad tervitama Viljandi Linnavolikogu esinaine Helmen Kütt ja linnapea Johan-Kristjan Konovalov.

Muusikaline vahepala toob Viljandi Muusikakool.

NB! Vestlusringi ajal saavad lapsed avastada Viljandi vanalinna otsimismängus, kus kaardi ja/või Navicupi telefoniäpi abil tuleb leida põnevaid paiku ja vastata küsimustele. Mäng algab ja lõpeb muuseumi kassas. Kõik tublid osalejad saavad väikese magusa preemia.

Muuseum on 20. augustil külastajatele avatud tavapäraselt kella 10–17.

Eesti lipp