KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus

Johann Köleri juubeliaastal avavad esimese eesti kunstniku eluteed, loomingut ja mõju tänapäeva kunstnikele kolm omavahel seotud näitust. Viljandi muuseumis on väljas 100 täissuuruses reproduktsiooni, Kondase keskuses näeb Köleri originaalteoseid ja Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud.

Viljandi Muuseumi näituse eesmärgiks on heita võimalikult ülevaatlik pilk kogu Johann Köleri teadaolevale maaliloomingule. Hindamatu väärtusega originaaltööd asuvad maailma erinevates muuseumides ja erakogudes. Ainus võimalus neid üheskoos näidata on seda teha reproduktsioonide kaudu: täismõõdus ning ilma segavate raskete kuldraamideta. Lihtsalt pildid – nii, nagu autor neid omal ajal lõuendile kandes nägi.

Köleri looming on esitatud kronoloogilises järjekorras, alustades tema esimesest eksamitööst kuni portreeni, mida maalides kunstnik siitilmast lahkus. Selgelt joonistub välja kunstnikukäekirja areng ning erinevad perioodid.

Näituse saatetekstides antakse ülevaate suurmehe pikast seiklusrikkast elust. Vähe on neid, kes oma maisel teekonnal nii palju näha, kuulda ja korda saata suudavad. Pea tervet 19. sajandit hõlmav teekond on otsekui kontsentratsioon eesti rahva arengust: soode ja metsade rüpest, madalast tarest laia maailma, vaimuvalguse ja kultuuri poole pürgimine, eneseteadlikkuse kasv, küpsemine ja oma koha leidmine parimate hulgas.

Kõnekas on fakt, et just siis, kui noor Köler oli Itaalias end kunstnikuna tõestanud ning esimest rahvusvahelist edu maitsta saanud, hakkas ta oma töid signeerima nimega „Köler-Wiliandi”. Kunstnik ei unustanud oma sünnimaad ja kodukanti kunagi.

Johann Köler 200 – juubelinäituse visuaal romantilise maastikumaali taustal

Näitus Viljandi Muuseumis

8.03–1.11.2026

Kuraator: Kristjan Mändmaa

Tekstid ja uurimistöö: Kristjan Mändmaa, Erki Tammiksaar

Konsultant: Mai Levin

Näituse tekstides on kasutatud Mai Levini koostatud monograafiat „Johann Köler“ (Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2019).

Töörühm: Mari Vallikivi, Herki Helves, Katre Ratassepp, Inge Tõnisson, Signe Susi, Liina Roht, Kertu Karu, Anu Rannu, Elisabeth Leppik, Eva Laantee-Reintamm, Kaarel Narro, Elina Randoja, Mihkel Jürgenson, Justin Petrone

Täname:

Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Viinistu Kunstisadam, Eesti Ajaloomuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, Johann Köleri majamuuseum, Kultuuriministeerium, Viljandi linn, Põhja-Sakala vald, Eesti Kunstiakadeemia, Kondase Keskus, Rüki Galerii

Mai Levin, Sirje Helme, Kadi Polli, Johanna Jolen Kuzmenko, Tiiu Saadoja, Renita Raudsepp, Madis Rannu, Kalle Pank, Martin Helinurm, Annika Mändmaa, Roosi Mändmaa, Aate-Heli Õun

Rändnäitus „Arheoloogilised välitööd Eestis 2024“

Alates 10. veebruarist saab Viljandi Muuseumis näha Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitust „Arheoloogilised välitööd Eestis 2024“.

Stendid "Arheoloogilised välitööd Eestis 2024"

Tunamullu esitasid arheoloogid muinsuskaitseametile 243 uuringuteatist. Enamik töödest olid väiksemat sorti päästekaevamised, mille tähendus mineviku uurimises avaldub pikema aja jooksul. Suuremate tööde puhul saab esmaseid tulemusi seevastu tutvustada peatselt pärast uuringute lõppu ja leidude korrastamist. Näitusel on esitletud uuringud muinaslinnustel, samuti tehakse väike sissevaade ajaloolise aja linna ja maa uurimisse. Teise suurema teemana on näitusel eri ajastutest pärinevate matmispaikade uurimine. Külastaja saab teada ka kahest aardeleiust, millest üks tuli välja talumaja renoveerimisel ning teine aitas Hiiumaa viikingiaega. Viimasel kümnendil on arheoloogiliselt uuritud ka 20. sajandi keskpaiga metsavendade elupaiku ning need uuringud on tõestuseks, et arheoloogial on pakkuda olulist täiendust lähimineviku uurimisse.

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2026.

Näituse meeskond:
Korraldaja: Eesti Arheoloogide Liit
Autorid: uuringuid juhatanud arheoloogid
Sisutoimetajad: Arvi Haak (Tartu Linnamuuseum), Ulla Kadakas (Eesti Ajaloomuuseum) ja Monika Reppo (Tallinna Ülikool)
Kujundaja: Mare Kõrtsini

Toetajad:
Eesti Kultuurkapital
Arheograator OÜ
Arheoloogiakeskus MTÜ
Arheox OÜ
Muinasprojekt OÜ

 

Johann Köleri juubeliaasta toob kunstniku elutöö taas rahva ette

Tänavu täitub 200 aastat esimese eesti rahvusest professionaalse kunstniku Johann Köleri sünnist. Sel puhul avavad Kondase keskus, Viljandi muuseum ja Rüki galerii märtsis kolmiknäituse „Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“, mida saadab mitmekülgne lisaprogramm.

Viljandi muuseumi juhi Anu Rannu sõnul on kodukandimehe mälestuse hoidmine kultuuriasutuste koostöös auasi ja veidi ka päästeoperatsioon. „Johann Köleri nime küll veel teatakse, aga sageli palju enamat mitte,“ sõnas Rannu. „Meie missioon on tuua kunstniku looming taas rahva ette ja meenutada, kuidas suure töö, tahtejõu ning ande toel võib jõuda tippu hoolimata nigelast stardipositsioonist.“

 Juubeliaasta keskse sündmusena avatakse 8. märtsil näitus, mis heidab pilgu Köleri elule, loomingule ja mõjule kaasaegsele kunstile. Viljandi muuseumis saab näha pea täielikku komplekti Köleri tuntud ja tundmatute kunstitööde reprodest ning tutvuda kunstniku seiklusliku elulooga. Kondase keskuses pannakse välja erinevas tehnikas ja valmimisjärgus Köleri originaalteosed, mida seni on vähe näidatud. Rüki galeriis esitlevad oma Köleri-tõlgendusi kaasaja kunstnikud Tõnis Saadoja, Marge Monko, Jass Kaselaan, Johanna Ulfsak ja Mihkel Ilus.

Lisaks näitusele on plaanis korraldada Köleri konverents, rahvapidu, raamatunäitus, kölerliku maalimise võistlus jpm. Avatakse Köleriga seotud kohtade matkatee, toimuvad loomekonkursid ja haridusprogrammid lastele ning noortele. Raimo Jõerand on alustanud kunstnikust dokumentaalfilmi tegemist. Köleri aasta tegemised koondatakse lehele koler200.ee, mis käivitub märtsis. Oma ideid väärika kultuuritegelase mälestuse au sees hoidmiseks on oodatud esitama kõik soovijad aadressile info@koler200.ee.

Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Juba 9-aastaselt kodust lahkunud noormees õppis aastaid Lätis ning leidis siis vastu ootusi tee Peterburi, kus temast sai akadeemik ja toonase Vene keisririigi üks esikunstnikke. Seejuures ei unustanud eesti rahvusliku maalikunsti rajaja kunagi sünnimaad, vaid kasutas oma tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köler identifitseeris end elu lõpuni Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler–Wiliandi).

Näituse “Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“ korraldajad tänavad toetuse ja koostöö eest: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Viinistu Kunstimuuseum, Kultuuriministeerium, Viljandi linn, Põhja-Sakala vald, Eesti Ajaloomuuseum jt. 

Projekti tutvustus (PDF).

Lisainfo:
info@koler200.ee
www.facebook.com/Koler200

„Eduard Timbermann“ ja „Kuldaeg“ – kaksiknäitus Viljandis

Laupäeval, 15. novembril avati Viljandis kaks omavahel seotud väljapanekut, mis toovad esile 1920.–1930. aastate Viljandi kunstielu ning kunstnik Eduard Timbermanni (1905–1935) loomingu.

Viljandi Muuseumi satelliitnäitus „Kuldaeg“ keskendub Timbermanni tegevusajale ja toonasele loomekeskkonnale Viljandis. Näitus avab 20. sajandi esimese kolmandiku vaimset ja kultuurilist õhustikku – perioodi, mil väikelinna kunstielu tärkas ning noored loojad hakkasid mõtlema oma kunstimuuseumi rajamisele.

Väljapanekus on eksponeeritud Viljandi Muuseumi kogusse kuuluvad teosed kunstnikelt Lydia Nirk-Soosaar, Gustav Mootse, Juhan Kangilaski, Peeter Akerberg-Põldmaa ja Ants Murakin, kes kuulusid Timbermanni algatatud Viljandi esimesse kunstiklubisse. Lisaks tutvustatakse ajastule iseloomulikku tausta laiemalt – kiirelt arenev linn, muutused mõtteviisis ning uued kunstilised ideaalid, mis andsid hoogu kohalikule kultuurielule.

Näitusega kaasnevad avalikud loengud Viljandi Muuseumis:

Avamisega samal päeval, 15. novembril kell 15.00 esineb Heiki Raudla loenguga „Pöörased 1930ndad Viljandis“, mis toob kuulajateni ajastu majandusliku õitsengu ja sotsiaalsed vastuolud – kiire arengu kõrval andsid tooni pankrotid, vekslipettused ja muud toonased seiklused.

29. novembril kell 17.00 peab kunstiteadlane Mari Vallikivi loengu „Eduard Timbermann – avastamata kunstigeenius“, kus ta avab Timbermanni eluloo ja loomingulise pärandi seni vähem tuntud tahke.

Mõlema loengu pilet on 5 eurot.

Samaaegselt Viljandi Muuseumis väljas oleva „Kuldajaga“ saab Kondase Keskuses vaadata näitust „Eduard Timbermann“, mis tutvustab kunstniku elulugu ja loomingut.

Kondase Keskuse näituse Eduard Timbermannist on kureerinud Mari Vallikivi ning see sündis koostöös Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumiga. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Viljandi Muuseumi näituse kuraator on Kristjan Mändmaa.

Kaksiknäitus „Eduard Timbermann“ ja „Kuldaeg“ pakub terviklikku sissevaadet Viljandi 1930. aastate kunstimaastikku – ajastusse, mil noored loojad uskusid siiralt, et kunstil on jõud maailma muuta. Mõlemad näitused jäävad avatuks 2026. aasta jaanuari lõpuni.

Ajakava 15. novembril Viljandis:

  • Kell 13 Kondase Keskuses: näitus „Eduard Timbermann. 1905–1935“
  • Kell 14 Viljandi Muuseumis: näitus „Kuldaeg. Elu/kunst Viljandis 1920.–1930. aastatel“
  • Kell 15 Viljandi Muuseumis: Heiki Raudla loeng „Pöörased 1930ndad Viljandis“

 

Reklaampilt

Näitus „Nõiakivi“

Viljandi muuseum avas 23. oktoobril pimeda aja näituse „Nõiakivi“.

Näitus keskendub kaitsemaagiale ning maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias. Väljapaneku keskmes on 1942. aastal muuseumisse toodud auguga kiviketas – kummaline ese, mille ühele küljele on graveeritud ristimärgid ning teisele salapärased sümbolid, mille tähendust ei ole ajaloolased tänaseni lõplikult tõlgendanud. Ketas leiti Rattama talust, mis asub müütilise Risti kabeli ja oletatava Madisepäeva lahingupaiga lähistel. Sellest, juba kõige vanemates kirjalikes allikates mainitud piirkonnast vestavad ka paljud kohalikud legendid-rahvajutud.

Näitusel avatakse kivikettaga tõenäoliselt seotud ajaperioodi, 16.–17. sajandit, mil Eestit rüüstasid mitmed sõjakäigud. Need tõi siia palgasõdureid ja muud rahvast nii idast kui läänest ning kujundasid paratamatult ka uskumuste maastikku. Tutvustatakse toonaseid nõiaprotsesse ja muistsete rahvauskumuste kooseksisteerimist sissetoodud ristiusuga.

Viljandi Muuseumi ulatuslikust etnograafiakogust tuuakse näiteid kaitsemaagia ilmingute kohta rahvarõivastel ja tarbeesemetel. Vaatajatele selgitatakse kasutatud sümboolika tähendust ja arengut kuni tänase päevani välja.

Näitusega käib kaasas loengusari. 1. novembril kell 14 räägib Tõnno Jonuks näituse keskmeks olevast märkidega kivikettast, 22. novembril käsitleb Inna Jürjo Eesti nõiaprotsesse ning 6. detsembril Meelis Friedenthal, kes kõneleb nõidumisest ja lepingust kuradiga 1644. aastal Viljandi linnas.

2026. aasta algul loengusari jätkub.  17. jaanuaril kõneleb arheoloog Ain Mäesalu Madisepäeva lahingust ja selle toimumispaiga otsimisest ning 24. jaanuaril esineb arheoloog Marge Konsa ettekandega „Nõiakivi leiukoht – kas tavapärasest müstilisem paik?“.

Kuraator Kristjan Mändmaa hinnangul on hingedeaeg eriti sobiv sellise väljapaneku esitlemiseks: „Pikkadel pimedatel õhtutel liigub inimeste mõte kergesti üleloomulike teemade juurde. Kaasaegne tehnoloogia ja tõekspidamised ei ole müstikat meie elust peletada suutnud – nõidus ja maagia koguvad hoopis populaarsust.“

Mändmaa sõnul on ka näituse keskmes olev objekt kandnud endas varjatud kihti: „ENSV-aegses muuseumis üritati seda aspekti maha vaikida – nõiamärkidega kettapool oli vaatajate eest peidetud ja objektist räägiti kui lihtsast metallivaluvormist. Tänapäeva uurijad on salapärasele küljele taas päevavalgele toonud – Viljandi Muuseumi kivikettast on ilmunud artikleid ja teaduslikke uurimusi. Lõpliku tõeni ei ole siiski suudetud jõuda. Tulgu ja andku iga vaataja asjale oma hinnang!“

Kõigil külastajatel on võimalus nähtu valguses oma tõlgendus kujundada.

Näituse kestust on pikendatud 2026. aasta jaanuari lõpuni.

Olete oodatud!

Näituse „Nõiakivi“ reklaam

Lisateave: Kristjan Mändmaa, SA Viljandi Muuseum loovjuht

kristjan.mandmaa@muuseum.viljandimaa.ee

tel +372 525 1954