Posted on

Munadepühad muuseumis

Muuseum on lihavõttepühade nädalal avatud teisipäevast neljapäevani kella 10–17, reedel suletud, laupäeval avatud kella 10–17 ja pühapäeval suletud.

Neljapäeval ja laupäeval on muuseumikülastajad palutud otsimismängust osa saama. Kassast saadaval mängulehel saab püsinäitusel munadepühade teemaliste vihjete abil lahendada küsimusi looduse, vanasõnade ja esemete kohta. Kuni 9-aastastele lastele pakume võimalust lahendada lihavõttepühadega seotud sõnade otsimise mängu.

Laupäeval, 30. märtsil tasub terve perega muuseumisse tulla, sest kõik otsimismängus osalenud saavad siis kaasa vana traditsiooni kohaselt värvitud muna:

  • Küsi kassast mänguleht
  • Otsi muuseumi näitustelt küsimustele vastused
  • Vastuste leidmisel on abiks vihjed
  • Kirjuta vastused mängulehele
  • Vii täidetud mänguleht tagasi ja saad selle eest värvilise muna.

Munadepühade avastusretk ootab teid, et pakkuda rõõmu, teadmisi ja põnevust kogu perele.

Osalemine muuseumipääsmega.

Posted on

Ettekandeõhtu

Kolmapäeval, 27. märtsil kell 16 peetakse taas muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu järgmiste esinejate ja teemadega:

  • Kaitseliidu Sakala malev täna ja homme – malevapealik kolonelleitnant Andres Lapp
  • Toimekas Tõrukoda – muuseumi tegevusjuht Eda Kivisild
  • Põnevad lood Sakala Kalendris 2025 – sõprade seltsi esimees Heiki Raudla

Osalemine muuseumipileti või muuseumikaardiga.

Olete oodatud!

Kaitseliidu Sakala maleva saal 1930ndad
Kaitseliidu Sakala maleva kaunistatud saal 1930. aastatel (Jakobsoni tn 16).
Posted on

Mulgi tikandi töötuba

Laupäeval, 16. märtsil kella 11–17 saab muuseumi Tõrukojas osaleda taimeainelise Mulgi tikandi töötoas. Mulgi tikandit tutvustab Tiina Jürgen, tikkimist juhendab Eda Kivisild. Osalustasu on 18 eurot sisaldab materjali ja töövahendeid.

Taimeainelist Mulgi tikandit leiab sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurrättidel.  Tikkimiseks on kasutatud taimedega värvitud ja kodus kedratud lõnga. Tikkimiseks kasutatakse vars-, sämp-, ahel-, rist-, ristik-, madal- ja mähkpistet.

Värvigamma põhitoonid on kollane, punane, sinine ja roheline. Roheline sümboliseeris maad, kasvavaid taimi, aga ka surma. Sinine tähistas taevast ja mõtlemist. Punane maad, verd, tuld ja armastust. Kollane tähistas päikesevalgust. Värvilised motiivid on tavaliselt piiratud tumesinise lõngaga.

Lisateave: Tõrukoja tegevusjuht Eda Kivisild, telefon 528 3840,
e-post eda.kivisild(ä)muuseum.viljandimaa.ee

Tarvastu puusapõll

Tarvastu puusapõlle katke, VM 6452 E 297.

Posted on

Loenguõhtu Mati Lauriga

Viljandi muuseum kutsub kolmapäeval, 13. märtsil kell 16 Tartu Ülikooli uusaja professori Mati Lauri loengule „Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal“ .

Hiljuti ilmus Mati Lauri samanimeline monograafia, mis heidab valgust toonasele elule ja paarisuhetele, tuues kohtudokumentide põhjal esile 18. sajandi eestlaste privaatsfääri nende moraali ja tavasid ilmestama. Uurimus vaatleb siinse talurahva kommete kõrval ka lähipiirkondade seksuaalkäitumise tavasid ja kõrvutab neid Euroopa kombestikuga.

Raamatu kaas

Rahvusarhiivi väljaanne on praegu kahjuks läbi müüdud.

Tutvustamisele tuleb ka teine raamat, koos Eesti ajaloo professori Tõnu Tannbergiga koostatud „Rajoonide aeg 1950–1962“, mis käsitleb väikerajoonide perioodi Eestis. 1950. aasta haldusreformiga loodi 11 maakonna asemele 39 rajooni. Need jäid püsima vaid tosinaks aastaks, kuid jätsid meile siiani märgatava jälje. Raamatust saame teada, miks selline haldusjaotus tekitati ja miks see läbi põrus. Kõik Eesti NSV väikerajoonid on raamatus tutvustatud ja ilmestatud fotodega tõelisest nõukogude elust.

Raamatu kaas
EÜS Kirjastuse väljaanne tuleb muuseumis müügile.

Sissepääs muuseumipiletiga 4 €/ 2 €.
Kõik huvilised on oodatud!