Posted on

Johann Köleri juubeliaasta toob kunstniku elutöö taas rahva ette

Tänavu täitub 200 aastat esimese eesti rahvusest professionaalse kunstniku Johann Köleri sünnist. Sel puhul avavad Kondase keskus, Viljandi muuseum ja Rüki galerii märtsis kolmiknäituse „Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“, mida saadab mitmekülgne lisaprogramm.

Viljandi muuseumi juhi Anu Rannu sõnul on kodukandimehe mälestuse hoidmine kultuuriasutuste koostöös auasi ja veidi ka päästeoperatsioon. „Johann Köleri nime küll veel teatakse, aga sageli palju enamat mitte,“ sõnas Rannu. „Meie missioon on tuua kunstniku looming taas rahva ette ja meenutada, kuidas suure töö, tahtejõu ning ande toel võib jõuda tippu hoolimata nigelast stardipositsioonist.“

 Juubeliaasta keskse sündmusena avatakse 8. märtsil näitus, mis heidab pilgu Köleri elule, loomingule ja mõjule kaasaegsele kunstile. Viljandi muuseumis saab näha pea täielikku komplekti Köleri tuntud ja tundmatute kunstitööde reprodest ning tutvuda kunstniku seiklusliku elulooga. Kondase keskuses pannakse välja erinevas tehnikas ja valmimisjärgus Köleri originaalteosed, mida seni on vähe näidatud. Rüki galeriis esitlevad oma Köleri-tõlgendusi kaasaja kunstnikud Tõnis Saadoja, Marge Monko, Jass Kaselaan, Johanna Ulfsak ja Mihkel Ilus.

Lisaks näitusele on plaanis korraldada Köleri konverents, rahvapidu, raamatunäitus, kölerliku maalimise võistlus jpm. Avatakse Köleriga seotud kohtade matkatee, toimuvad loomekonkursid ja haridusprogrammid lastele ning noortele. Raimo Jõerand on alustanud kunstnikust dokumentaalfilmi tegemist. Köleri aasta tegemised koondatakse lehele koler200.ee, mis käivitub märtsis. Oma ideid väärika kultuuritegelase mälestuse au sees hoidmiseks on oodatud esitama kõik soovijad aadressile info@koler200.ee.

Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Juba 9-aastaselt kodust lahkunud noormees õppis aastaid Lätis ning leidis siis vastu ootusi tee Peterburi, kus temast sai akadeemik ja toonase Vene keisririigi üks esikunstnikke. Seejuures ei unustanud eesti rahvusliku maalikunsti rajaja kunagi sünnimaad, vaid kasutas oma tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köler identifitseeris end elu lõpuni Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler–Wiliandi).

Näituse “Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“ korraldajad tänavad toetuse ja koostöö eest: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Viinistu Kunstimuuseum, Kultuuriministeerium, Viljandi linn, Põhja-Sakala vald, Eesti Ajaloomuuseum jt. 

Projekti tutvustus (PDF).

Lisainfo:
info@koler200.ee
www.facebook.com/Koler200

Posted on

Kuraatorituuride laupäev 31. jaanuaril

Laupäeval, 31. jaanuaril saab Viljandis osa võtta kahe omavahel seotud näituse kuraatorituuridest.

Kell 11.00 algab Viljandi Muuseumis näituse „Kuldaeg“ kuraatorituur, kus väljapanekut tutvustab kuraator Kristjan Mändmaa. Näitus avab 1920.–1930. aastate Viljandi kui elava ja mitmekesise kultuurilinna, tuues vaatajani kunstiteoseid, ajaloolisi fotosid, trükiseid ja arhiivimaterjale, mis käsitlevad kohaliku kunstielu kujunemist, loojate omavahelisi sidemeid ning linna rolli toonases kultuuriruumis. Näitus loob olulise tausta Eduard Timbermanni loomingule ja ajastu vaimsusele, milles Viljandi kunstielu õitses.

Kell 12.30 jätkub programm Kondase Keskuses näituse „Eduard Timbermann“ kuraatorituuriga, kus Mari Vallikivi annab ülevaate kunstnik Eduard Timbermanni (1905–1935) elust ja loomingust. Väljapanek koondab kunstiteoseid, joonistusi ning dokumentaalset materjali, mis avavad Timbermanni kunstilist kujunemist, tema loomepüüdlusi ja rolli Viljandi kunstielu arendajana ning asetavad tema tegevuse 1930. aastate Eesti kunstikonteksti.

Mõlemale kuraatorituurile pääseb muuseumipileti või muuseumikaardiga.

Viljandi Muuseumi näitusi „Kuldaeg“ ja „Nõiakivi“ saab külastada kuni 7. veebruarini.

Kaksiknäituse kuraatorituur

Posted on

Pühade aeg

Muuseum on 23. detsembril avatud kuni kl 14;
27. ja 30. detsembril tavapäraselt kella 10–17.

Muuseum on suletud 24.–26. ja 31. detsembril ning 1. jaanuaril.

Ilusaid pühi ja kohtumiseni muuseumis!

Joonistatud jõulukaart

Posted on

Nõiakivi loengusari jätkub

Muuseum on populaarse näituse „Nõiakivi“ kestust pikendanud jaanuari lõpuni ja ühes sellega jätkub ka põnevaid kohtumisi pakkuv loengusari.

17. jaanuaril kell 14 kõneleb Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu „Madisepäeva lahingust ja selle toimumispaiga otsimisest“.

Näituse keskmes olev ketas leiti Rattama talust, mis asub oletatava Madisepäeva lahingupaiga lähistel. Arheoloogid on sadade detektoriste abiga kaheksas paigas otsinud Madisepäeva lahingu toimumiskohta. Saadud on mitmesuguseid leide, kuid lahingupaik on ikka leidmata. Mida on teada saadud ja mis on veel teadmata, sellele ettekanne valgust heidabki.

24. jaanuar kell 14 esineb arheoloog Marge Konsa ettekandega „Nõiakivi leiukoht – kas tavapärasest müstilisem paik?“.

Nõiakivi on leitud Viljandimaalt Vanamõisa külast – paigast, millel on väga pikk ja põnev ajalugu, mis ulatub kiviaega välja. Tuntud objektidest asuvad seal Tammemäe hiis, Risti kirikuase ja Madi kivikalme ning külast on leitud viikingiaegne hõbeaare. Ometi ei asunud Vanamõisa toonaste keskuste vahetus läheduses. Ettekanne vaatab tagasi küla ajaloole ja arutleb, mis on inimesi selles paigas läbi aegade paelunud. Lähemalt vaadeldakse nõiakivi leidmise asjaolusid ja esitatakse alternatiivne tõlgendus, kuidas selline eriline ese võis Vanamõisa külla jõuda.

Posted on

„Eduard Timbermann“ ja „Kuldaeg“ – kaksiknäitus Viljandis

Laupäeval, 15. novembril avati Viljandis kaks omavahel seotud väljapanekut, mis toovad esile 1920.–1930. aastate Viljandi kunstielu ning kunstnik Eduard Timbermanni (1905–1935) loomingu.

Viljandi Muuseumi satelliitnäitus „Kuldaeg“ keskendub Timbermanni tegevusajale ja toonasele loomekeskkonnale Viljandis. Näitus avab 20. sajandi esimese kolmandiku vaimset ja kultuurilist õhustikku – perioodi, mil väikelinna kunstielu tärkas ning noored loojad hakkasid mõtlema oma kunstimuuseumi rajamisele.

Väljapanekus on eksponeeritud Viljandi Muuseumi kogusse kuuluvad teosed kunstnikelt Lydia Nirk-Soosaar, Gustav Mootse, Juhan Kangilaski, Peeter Akerberg-Põldmaa ja Ants Murakin, kes kuulusid Timbermanni algatatud Viljandi esimesse kunstiklubisse. Lisaks tutvustatakse ajastule iseloomulikku tausta laiemalt – kiirelt arenev linn, muutused mõtteviisis ning uued kunstilised ideaalid, mis andsid hoogu kohalikule kultuurielule.

Näitusega kaasnevad avalikud loengud Viljandi Muuseumis:

Avamisega samal päeval, 15. novembril kell 15.00 esineb Heiki Raudla loenguga „Pöörased 1930ndad Viljandis“, mis toob kuulajateni ajastu majandusliku õitsengu ja sotsiaalsed vastuolud – kiire arengu kõrval andsid tooni pankrotid, vekslipettused ja muud toonased seiklused.

29. novembril kell 17.00 peab kunstiteadlane Mari Vallikivi loengu „Eduard Timbermann – avastamata kunstigeenius“, kus ta avab Timbermanni eluloo ja loomingulise pärandi seni vähem tuntud tahke.

Mõlema loengu pilet on 5 eurot.

Samaaegselt Viljandi Muuseumis väljas oleva „Kuldajaga“ saab Kondase Keskuses vaadata näitust „Eduard Timbermann“, mis tutvustab kunstniku elulugu ja loomingut.

Kondase Keskuse näituse Eduard Timbermannist on kureerinud Mari Vallikivi ning see sündis koostöös Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumiga. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Viljandi Muuseumi näituse kuraator on Kristjan Mändmaa.

Kaksiknäitus „Eduard Timbermann“ ja „Kuldaeg“ pakub terviklikku sissevaadet Viljandi 1930. aastate kunstimaastikku – ajastusse, mil noored loojad uskusid siiralt, et kunstil on jõud maailma muuta. Mõlemad näitused jäävad avatuks 2026. aasta jaanuari lõpuni.

Ajakava 15. novembril Viljandis:

  • Kell 13 Kondase Keskuses: näitus „Eduard Timbermann. 1905–1935“
  • Kell 14 Viljandi Muuseumis: näitus „Kuldaeg. Elu/kunst Viljandis 1920.–1930. aastatel“
  • Kell 15 Viljandi Muuseumis: Heiki Raudla loeng „Pöörased 1930ndad Viljandis“

 

Reklaampilt