Poola-Eesti koostöö näitus

Alates 12. veebruarist on Viljandi muuseumis avatud näitus „Poola-Eesti suhted 1918–1939: kajastusi Eesti arhiivivaramus”. Poola iseseisvuse taastamise ja Eesti iseseisvuse saavutamise 100. aastapäeva tähistuseks loodud näitus valmis Rahvusarhiivis Eestis säilinud allikmaterjalide alusel Poola suursaatkonna tellimusel.

Näitus kajastab stendide ja kroonikafilmide programmi vahendusel Poola ja Eesti vaheliste suhete aspekte aastatel 1918–1939. Sarnaselt kaasajaga ühendasid toona mõlemat riiki lähedased diplomaatilised, sõjalised, kultuuri- ja isikutevahelised sidemed. Nende musternäiteks on Maria Laidoner-Kruszewska ja kindral Johan Laidoneri abielu.

Viljandi aukodanik Kindral Johan Laidoner ja Maria Laidoner-Kruszewska 1930. aastatel.
Viljandi aukodanik kindral Johan Laidoner ja Maria Laidoner-Kruszewska 1930. aastatel. VMF 495: 1

Näitus teeb kokkuvõtte ühisest minevikust säilinud jälgedest. Kohtumine nende sidemete loojatega fotode ja kroonikafilmide vahendusel võimaldab vaatajail näha nende sidemete juuri ja näitab koostööperspektiive juba mahamärgitud radadel.

Näitus on muuseumi näitusemaja teise korruse saalis avatud kuni 30. märtsini teisipäevast laupäevani kell 10–17.

21. märtsil kell 13.20 peab Poola Vabariigi Suursaatkonna suursaadik Grzegorz Kozłowski Viljandi gümnaasiumis ingliskeelse avaliku loengu teemal „Poola-Eesti suhted: võtmemomendid ühises ajaloos ja poliitiline olukord Euroopas“.

 

Mälestuste kogumine

Viljandi muuseum ja Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond kuulutavad välja Viljandimaa teemaliste mälestuste kogumise. Oodatud on mälestused teie majast, tänavast või külast ning seal elanud ja töötanud inimestest kõikidel ajastutel. Võimaluse korral lisage tööle ka fotosid, mis soovi korral tagastatakse pärast koopia tegemist.

Mõned suunavad teemad:
– maja kirjeldus;
– minu seos majaga;
– maja (ümber)ehitamine;
– majaga seotud isikud (elanikud, töötajad);
– tegemised, toimetamised;
– naljakad lood;
– kui ma piilusin üle aia;
– minu naabrid;
– elust tagahoovis;
– minu tänav ja selle elanikud;
– minu küla talud ja rahvas;

Ootame kirja pandud mälestusi 1. aprilliks 2019. Juurde lisage oma nimi, vanus ja kontaktandmed.

Mälestused võib tuua muuseumi lugemissaali või kassasse, saata postiga Viljandi muuseumile, Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi, või e-posti aadressil info@muuseum.viljandimaa.ee.

Lisateavet saab muuseumi lugemissaalist: Ebe-Triin Arros, telefon 433 3316.

Kalvi tn ridaelamud 1980. aastatel. F: E. Veliste
Kalvi tänava ridaelamud 1980. aastatel. Foto: E. Veliste

Ettekandeõhtu

Hea muuseumisõber!

Viljandi muuseumi sõprade seltsi järgmine ettekandeõhtu peetakse 30. jaanuaril kell 16.

Kava

  • Vabadussõda Viljandimaal – Jaak Pihlak
  • Neli riigitegelast, kes õppisid Viljandi linnakoolis – Heiki Raudla
  • Viljandi tänavad ja nende nimed („Meie maja“). Kunderi tänava loost – Tiina Tafenau
  • Muu teave.

Ettekandeõhtu peetakse muuseumi lugemissaalis, kuhu pääseb hoovi kaudu. Kõik huvilised on oodatud.

Lisateave: Heiki Raudla, seltsi esimees, tel 528 4149, heikiraudla(ä)gmail.com

Viljandi linnakoolis õppinud riigitegelaste tahvel
Viljandi linnakoolis õppinud riigitegelaste tahvli paigaldamine endisele koolihoonele detsembris 2018

Muuseumi toimetiste VII osa esitlus

21. detsembril kell 13 esitleb Viljandi Muuseum näitusemajas oma toimetiste sarja seitsmendat väljaannet „Viljandi 1918–2018 sõnas ja pildis. I osa. Eesti Vabariik ja okupatsioonid 1918–1987“. Järjekorras üheksateistkümnes muuseumi jätkväljaanne on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.

Raamat annab kronoloogilise ülevaate Viljandi ajaloost alates Eesti Vabariigi loomisest kuni Nõukogude võimu lagunemise alguseni. Samuti on antud lühikokkuvõte linna varasemast ajaloost. Teos lõpeb kasutatud kirjanduse, saja aasta vältel linna juhtinud inimeste ja Viljandi sõpruslinnade loeteluga.

Raamatu teksti koostas muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu, fotovaliku ja küljenduse tegi tehnikaspetsialist Herki Helves, fotokogu kuraator Tiina Parre aitas fotode leidmisel ning keeletoimetaja töö tegi Maarja Möldre.

Raamatu 256 leheküljel sisalduvad enam kui 600 fotot on pärit Viljandi Muuseumi, Rahvusarhiivi filmiarhiivi, ajalehe Sakala ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi fotokogust ning Ado Tomsoni ja Aleks Kivinuki erakollektsioonist.

Trükise väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp ja Viljandi Linnavalitsus. Muuseum tänab kõiki abilisi ja toetajaid, kes albumi valmimisel kaasa lõid.

Viljandi Muuseumi toimetised VII kaas
Raamatu kaanepilt

Raamatu sisu valitud lehekülgedega saab tutvuda alljärgnevalt.

ISBN 978-9949-9286-5-1

Raamatut saab osta näitusemaja kassast hinnaga 25 €.
Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17.

Graafikanäitus „Lõikejõud“

6. detsembril kell 17 avatakse muuseumis Viljandi Kunstikoolis 2018. aastal valminud graafiliste tööde näitus. Linoollõikes ja sügavtrükitehnikates tehtud tööd on valminud kunstikooli gümnaasiumirühma ja 4. kursuse õpilaste käe all. Õpilased katsetasid erinevate värvide ja paberitega ja nautisid nende tööde valmimisprotsessi väga.

Graafika ehk trükikunst on teistest kunstiliikidest noorem ja seostub paberi kasutuselevõtmisega piltide trükkimiseks. Selle areng algas XIV–XV sajandi vahetusel renessansi ajal, mil teadus, kirjandus ja kunst olid tõusuteel. Aegamööda võitis graafika omaette kunstiharuna üha suurema eluõiguse ja seostus tihedalt ka maalikunstnike tegevusega. Paljud maalijad, nagu Dürer, Rembrandt, Goya jt, on võrdse eduga töötanud nii maalikunsti kui ka graafika alal.

Näitusel „Lõikejõud“ on eksponeeritud kuivnõela sügavtrükitehnikas ja linoollõike kõrgtrükitehnikas loodud tööd. Kõrgtrüki puhul lõigatakse kujutis trükkivale plaadile reljeefselt, kusjuures värvi võtavad vastu plaadi kõrgemad osad ja need jäävad ka plaadi trükkivateks pindadeks. Süvendid annavad pildi valged pinnad. Tõmmise saamiseks kaetakse plaat rulli abil trükivärviga, asetatakse plaadile paber ja trükitakse spetsiaalse pressi all, mis surub kogu plaadile ühtlase tugevusega. XIX sajandi lõpus võeti kasutusele uus materjal linoleum, mida saab edukalt rakendada kõrgtrükis. Linoollõike levikule aitas kaasa materjali odavus, tõmmiste küllaltki suur arv ja kiire töödeldavus. Linooliga töötamisel kasutatakse spetsiaalseid lõikenuge.

Sügavtrüki puhul võtavad värvi vastu ja kannavad paberile plaadisse graveeritud või söövitatud jooned. Trükkimisel kaetakse kogu plaat värviga ja pühitakse seejärel uuesti puhtaks. Plaadi poleeritud pind annab pildi valged osad, süvenditesse jääb värv püsima ja annab jälje vastavalt pealekantud sügavtrükivärvi toonile. Trükkimiseks nõuab sügavtrükk tugevat survet. Värviga kaetud plaadile asetatakse niiske paber ja selle peale vilt. See elastne vahekiht soodustab plaadi metallvaltsidest läbilaskmisel paberi surumist süvenditesse, kust värv kandub paberile. Kuivnõela tehnika nimetus iseloomustab tööprotsessi, metallplaadi töötlemine toimub vahetult nõelaga. See tehnika võeti kasutusele XV sajandi lõpus. Nõelaga töötades võib tekitada peenemaid ja jämedamaid jooni sõltuvalt käe survest ja tööriistade jämedusest. Kuivnõela tehnika on oma olemuselt lihtne ning võimaldab kiiresti ja kergesti oma mõtteid kujutisena fikseerida. Suurepäraseid näiteid tunneme Rembrandtilt ja Dürerilt.

Kutsume teid vaatama ja nautima Viljandi Kunstikooli õpilaste töid, mis on tehtud püüdlikult ja suure rõõmuga!

Õpilasi juhendas Lemmi Paul. Plakatil on õpilase Roosi Mändmaa graafiline leht.

Graafikanäituse plakat

Näitus jääb avatuks 9. veebruarini 2019.