Viljandi muuseum kutsub kolmapäeval, 13. märtsil kell 16 Tartu Ülikooli uusaja professori Mati Lauri loengule „Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal“ .
Hiljuti ilmus Mati Lauri samanimeline monograafia, mis heidab valgust toonasele elule ja paarisuhetele, tuues kohtudokumentide põhjal esile 18. sajandi eestlaste privaatsfääri nende moraali ja tavasid ilmestama. Uurimus vaatleb siinse talurahva kommete kõrval ka lähipiirkondade seksuaalkäitumise tavasid ja kõrvutab neid Euroopa kombestikuga.
Tutvustamisele tuleb ka teine raamat, koos Eesti ajaloo professori Tõnu Tannbergiga koostatud „Rajoonide aeg 1950–1962“, mis käsitleb väikerajoonide perioodi Eestis. 1950. aasta haldusreformiga loodi 11 maakonna asemele 39 rajooni. Need jäid püsima vaid tosinaks aastaks, kuid jätsid meile siiani märgatava jälje. Raamatust saame teada, miks selline haldusjaotus tekitati ja miks see läbi põrus. Kõik Eesti NSV väikerajoonid on raamatus tutvustatud ja ilmestatud fotodega tõelisest nõukogude elust.
EÜS Kirjastuse väljaanne tuleb muuseumis müügile.
Sissepääs muuseumipiletiga 4 €/ 2 €.
Kõik huvilised on oodatud!
Täna tähistame Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäeva. Kuna Eesti ühe tähtsama riigimehe juured ulatuvad Viljandimaale, heidame põgusa pilgu ajalukku.
Konstantini isa vanemad olid pärit Paistu kihelkonnast. Holstre-Nõmmel on Pätside peetud veskikohas säilinud Pätsi nimeline järv. 1931. aasta oktoobris istutas riigivanem tammed siin asunud esivanemate Pätsi talu ja veski juurde. Sündmuse kirjeldust saab lugeda Sakalast. Koha ülevaate annab Ajapaik.
Riigivanem Konstantin Päts Holstre Pätsiveskil tamme istutamisel 4. oktoobril 1931. Foto August Järvekülg. VMF 591:242
Konstantini ema Olga sündis hiljuti avaldatud andmetel Lätis ja kasvas üles Valgas. Hea haridusega neiu sai koduõpetaja koha Viljandimaal Puiatu mõisas, kus kohtus ehitusmeister Jakob Pätsiga. Noorpaar laulatati Viljandis ja siinses elukohas sündis esimene poeg Nikolai. Isa Jakob oli üks rahvusliku ärkamisaja tegelastest, kes käisid tsaarile talupoegade olukorra kohta palvekirja viimas. Poliitiline aktiivsus tõi vastuolu kohalike mõisnikega ja perel tuli otsida tööd ja eluaset mujal. Uus kodu loodi Pärnumaal Tahkuranna talukohas, kus 1874. aastal sündis pere teise pojana Konstantin ja pärast teda veel kolm venda ning õde. Laste kooliminekul koliti Pärnu lähedale Raeküla karjamõisasse, millest pere kujundas armastatud eluaseme keset loodust. Pere lugu saab uurida portaalis Geni. Konstantini edasisest elust annab ülevaate Vikipeedia.
Konstantin Pätsi Viljandi külastuste seas on põhjalikumalt kajastatud 1931. aasta juuli lõpus toimunud riigivanema ringsõit, mille kirjeldused ajalehes pakuvad lugemisrõõmu. Tekst on muutmata kujul. Allikaks on Digar ja muuseumi fotokogu.
∗
Sakala 30. juulil 1931
Riigivanema vastuvõtt Viljandis
Wiljandimaal riigivanema vastuvõtmine palju südamlikum ja julgem kui mujal
AUVÄRAVAD HOLSTRES, TARVASTUS JA LINNA PIIRIL
Rahvahulgad Jakobsoni tänaval riigivanemat vastuvõtmas
Riigiwanema ja wälissaadikute ringsõit mööda kodumaad äratas rahwas laialdast huwi. Igalpool kujunes riigiwanema wastuwõtt südamlikuks. Rahwas jälgis maanteede ääres salkades lilledega riigiwanemat ja ta külalisi.
Wiljandimaal ja linnas algasid riigiwanema wastuwõtu korraldustööd juba peaaegu nädal aega enne riigiwanema tulekut. Maal algas kibe maanteede hõõrumine ja lihwimine. Linnas seati korda tänawaid, awati mägedes uusi kõnniteid ja n. e.
Külaliste wastuwõtuks linnas peeti mitu koosolekut ja tehti korraldusi Jakobsoni tänawale spaleeride üleseadmiseks. Kolmapäewa hommikul lõpetati wiimased ettewalmistused, ehitati auwäraw maagümnaasiumi pargi kohale.
Wastuwõtt Wiljandimaa piiril
Riigiwanem jõudis Wiljandimaa piirile 2. diwiisi ülema kindral Reegi walwe all. Kärstnas, Wabadussõjalaste ausamba juures, oli üles riwistatud kaitseliidu aukompanii ja sääl andis kindral Reek riigiwanema kaitse 3. diwiisi ülemale kindral Jonsonile. Maakonna piirile olid wastu sõitnud maawalitsuse esimees, prefekt ja kaitseliidu malewa päälik.
Kärstnast sõitis riigiwanem Tarwastusse. Sääl polnud peatust ette nähtud, kuid tarwastlased olid Mustlasse auwärawa ehitanud ja pidasid sääl riigiwanema kinni. Järgnesid terwitused ja lillede annetamine, mille pääle riigiwanem tänades pääle paariminutilist peatust edasi sõitis.
Auvärav Mustla alevis riigivanema ootel 29. juulil 1931. VMF 518:488.
Teele oli Holstres ehitatud auwäraw Holstre wallamaja juurde ja teine Munsunõmme teelahkmele, kus tee läheb Pätsi tallu. Selles talus on riigiwanema Pätsi isa sündinud ja üles kaswanud. Riigiwanem tahtis näha talu, kust ta wanemad pärit on, kuid et sissesõit tallu on raskendatud, siis sõideti säält mööda.
Wiiratsi mäele oli hulk rahwast kogunenud, kus riigiwanemale lilli loobiti ja ning rätikuid lehwitati.
Linnas olid spaleerid ja aukompaniid ning seltskondlikud organisatsioonid üles riwistatud juba weerand tundi enne kella 12, mil marshruudi järele riigiwanem pidi kohale jõudma. Ettenägemata peatuste tõttu ei ilmunud külalised määratud ajaks.
Auawaldused Wiljandisse saabumisel
Kell 12.25 nähti Holstre poolt kiiresti liginewat suurt tolmupilwe ja minut hiljemini ilmus Jakobsoni tänawalt mäe alt nähtawale riigiwanema lilledega ehitud auto. Maagümnaasiumi pargi kohal auwärawa ees peatuti ja riigiwanem astus autost wälja. Järgnes kohe garnisoni ülema kohustetäitja kolonel Kirschbaumi raport, mille pääle linnapää Maramaa pidas riigiwanemale lühikese terwituskõne.
Riigiwanem wastas käepigistusega ja minutiajalise kõnega. Samuti terwitas linnapää diplomaatilise korpuse wanemat, Soome saadikut Wourimaad, kelle auks auwärawal Eesti lippude wahel lehwis ka Soome lipp. Terwituse järele wõttis hr. riigiwanem wastu aukompanii paraadi ja liikus edasi kuni maagümnaasiumi maja kohale, kus „Koidu“ laulukoor laulis lauljate lipulaul „Kel nooruse palawust täis on rind“. Riigiwanem tänas koorijuhti hr. Saart, millele järgnes linna auwõõraste esitlemine. Auwõõrastest olid pääle riigiwanema ka paljudele wälissaadikutele tuntud hr. Baars abikaasaga ja hr. Lattik abikaasaga. Auwõõrastena esinesid linnawalitsuse liikmed, organisatsioonide juhid ja kriminaalpolitsei ülem. Edasi liikus riigiwanem terwitussõnu lausudes kuni organisatsioonide riwi lõpuni, kus järelesõitnud autosse ühes linnapääga istus ja edasi sõitis. Riigiwanema auto wõttis oma wahele tugew kaitseliidu ratsasalk ja saatis kuni Tallinna tänawani Sakala pataljoni ohwitseride kasiino ette, kuhu riigiwanem sisse astus.
Riigiwanemat saatjad wälissaadikud sõitsid igaüks oma eraldi luksusautodega, milliseid Wiljandis ennem pole sarnasel suurel hulgal wõimalik olnud näha. Sõit Wijandimaa piiris kuni linnani läks ilma wahejuhtumisteta, ainult Itaalia saadiku auto jäi Kärstnas mingi auto rikke pärast maha, kuna saadik oli sunnitud astuma teise autosse.
Eine ohwitseride kasiinos
Pääle ametliku wastuwõtu tseremoonia sõitsid kõrged külalised ohwitseride kasiinosse, kuhu järgisid ka auwõõrad. Pääle weerandtunnilist puhkust ja korraldamist algas eine, mis oli serweeritud 60 inimesele.
Enne einet kohtas Itaalia saadik Wiljandis ühte oma kaasmaalast proua Werncket, kellega ta hulga aega kasiino trepil westles, tundes rõõmu selle üle, et siin kaugel põhjamaal wõib kohata itaallast.
Ringkäik Lossimägedes
Pääle eine sammusid külalised Tallinna tänawa kaudu Wabadusplatsile, kus waadati Wabadussõjalaste mälestussammast. Wabadusplatsilt mindi Lossimägedesse, kus wälissaadikud erilise huwiga waatlesid wanu ajaloolisi waremeid.
Kaewumäel waatas riigwanem üle kaewu ääre, nõjatades pooleldi wärskelt parandatud kiwi raketele. Rippuwa silla juures ja eriti järwepoolsel kaewumäe nurgal tegid wälissadikud amatöörfotoüleswõtteid. Eriti agar oli Poola saadik Libicki, kes riigiwanemat ja teisi wälissaadikuid fotografeeris. Külalised istusid minutit 10 Lossimägede nõlwakuil, mille järele tuldi esimesele Kirsimäele ,kus uuesti waadeldi järwe ja kaunist Wiljandi maastikku.
Kui Lea tahab olla wanem
1. Kirsimäel arenes hr. riigiwanema ja kellegi umbes 2-aastase Wiljandi preilikese wahel, kes riigiwanemale punaseid nelke annetas, järgmine kahekõne.
Tütarlapselt küsis hr. riigiwanem lilli wastu wõttes: „Mis su nimi on?“ „Lea“, wastas tütarlaps. „Kui wana sa oled?“ küsis uuesti riigiwanem. „Kuus aastat“, wastas Lea kõhklematult. Selle pääle tähendas riigiwanem: „Sa oled praegu aastates, kunas daamid tahawad wanemad olla, kui nad on.“
Ärasõit.
Kella 3,15 kogunesid kõrged külalised Lossi tänawa algusele, kus olid üles riwistatud kaitsewäeosad. Sinna jõudes annetasid lapsed riigiwanemale ja wälissaadikute daamidele roose, missugune moment oli eriti kaunis ja meeliliigutaw. Pääle paraadi wastuwõtmist jättis riigiwanem jumalaga linnapääga ja teiste auwõõrastega, mille järele autosse istus ja tasa Lossi ja Kauba tänawate kaudu sõitis Waksali suunas. Suureturu kohal asus uuesti ratsaeskort riigiwanema autot saatma ,kuni linna piiridest wälja.
Üksteise järele wurasid autod linnast wälja. Weel wiimased käewiiped ja möödas oligi kaua oodatud ja ettewalmistatud riigiwanema külaskäik.
Wahejuhtumine nõrgameelsega
Riigiwanema ja wälissaadikute eine ajal leidis aset Sakala pataljoni, ohwitseride kasiinos wäike wahejuhtumine. Parajasti einetamise ajal tungis keegi prillidega noormees kasiino ukse pääl olewatest wahtidest mööda ja ütles, et tahab riigiwanema jutule pääseda. Ta peatati eeskojas kinni, mille järele ta täiest kõrist karjus: Elagu Inglismaa ja elagu Nõukogude Wenemaa.
Meeleawaldaja, kes nähtawasti on nõrgameelne, toimetati kasiinost wälja ja wiidi kinni. Einel olewad külalised seda wahejuhtumist ei märganud.
∗
Meeleavaldaja kohta kirjutatakse järgmises lehes.
MIKS TUNGIS NOORMEES KASIINOSSE
Tartu üliõpilane ja sotsialistide tegelane tahtis saada raha edasiõppimiseks
Teatawasti möödunud kolmapäewal riigiwanema Wiljandis olles leidis aset Sakala pataljoni ohwitseride kasiinos wahejuhtumine kellegi prillidega noormehega, kes tahtis tungida riigiwanema juurde, kuid politsei ja kaitsewäelase poolt toimetati politseisse. Läbi linna sõites kisendas politseisse toimetataw isik tugewasti ja jättis mulje, nagu oleks siin tegemist joobnuga wõi hullumeelsega.
Selgus, et tegemist oli Tartu ülikooli üliõpilasega Eduard Kääpariniga, kelle alaline elukoht Tartus ja kes juba neljandat aastat õpib ülikoolis. Kääparin jälginud riigiwanemat Walgast pääle, wõttes säält taksoauto, millega sõitis Wiljandisse riigiwanemale järele. Siin tahtnud ta kasiinos minna riigiwanema jutule, kuid politsei tulnud wahele ja toimetanud ta ära. Kisanud ta sellepärast, et tema arwamise järele käinud politsei temaga liiga toorelt ümber.
Arstlikul järelewaatusel selgus, et noormees pole ebanormaalne. Ta wõeti wastutusele rahurikkumise pärast ja karistati arestiga. Neljapäewal lahkus ta juba arestist.
Noormees oli jätnud tasumata autosõidu arwe. Kuna Kääparin nimetanud ennast sotsialistliku lehe esindajaks ja autojuht siin maksmata sõiduraha eest kõwat lärmi hakkas lööma, siis likwideeritud asi sellega, et üks kohalik sotsialistide tegelane maksnud oma taskust autosõidu kinni.
Üliõpilane olewat tahtnud riigiwanemale ja Wene saadikule Raskolnikowile esitada palwe toetuse saamiseks õppimise jätkamiseks Wenemaal.
∗
Samas numbris on meeleolukas kirjeldus riigivanema saabumise ettevalmistustest Viljandis.
Kui riigivanem reisib
Oleks rohkem kõrgete isikute külaskäike, saaks linn korda
KÕRGE LÕBUSÕIDU EEL- JA JÄRELLAINEID
Mulgi meel ja mulgi keel öeldakse olewat pehme ja pikaldane, waikselt woolaw ja pika weoga. Sellest siis tuligi et Mulgimaa päälinnas riigiwanema wastuwõtul ei saadud kuidagi rahwale sisse wastawat meeleolu ega laulutuju. Tuli leppida sellega, et rahwas waatas waikselt päält kui hallpää riigiwanem sammus läbi spaleeride.
Ometi oli riigiwanema sõit sarnane sündmus, mis kihama pani terwe linna. Eriti ärewuses olid ametiwõimud, kuna riigiwanem neile teatud määral on ka leiwaisaks. Juba sellel ajaloolisel hommikul olid tänawal ärewalt liikumas konstaablid wälkuwate mõõkadega ja walgete kinnastega. Isegi meie muidu nii iseteadwat linnapääd oli haaranud wäike „riigiwanema-palawik“. Kui iga silmapilk oli oodata riigiwanemat, siis ta kärsitult ligines igale juhuslikult läbisõitwale autole ja wähe puudus harilikkudele lihtsurelikkudele riigiwanema au osakssaamisest.
Wiljandi on alati kuiw olnud, kuid enne riigiwanema tulekut muutus pilt märksa. Juba paar päewa enne käisid kojamehed ämbritega ja woolikutega ringi ja loputasid tolmu tänawatelt ära. Eriti oli ohtrasti kastetud Jakobsoni tänawat auwärawa kohalt. Isegi wäike pori oli jõudnud sinna tekkida põuasel ajal. Muidu läks kõik kibedalt, linna oli nühitud ja pühitud, nagu tütarderikas talus aidaesist laupäewa õhtul.
Kodanikud seisatasid siin ja sääl tänawatel ja imestasid, kuidas Wiljandi wõib ka wahest nõnda üleskohendatud olla. Siin ja sääl kuuldus nagu soowe ja õhkamisi, et peaks riigiwanemad tihedamini korraldama sarnaseid paraadsõite, et siis saaks Wiljandist sarnane armas linn, et ei tahakski suwel siit ära sõita.
Kahju, et külalisi järwe äärde suplema ei wiinud Eesti omapärast linaleo kultuuri, kus järwekaldal kaswawad weetaimed omas neitsilikus ja puutumatus metsikuses. Kuna linnas peab ikka natuke kaela paenutama üldiste arusaamiste järele, siis tahab linnawalitsus wähemini järwe jätta ainult emakese looduse kaunistada.
Riigiwanema tuleku eelne rabin ja puhastamine on sügawa eht mulgiliku iseloomu tunnistus. Mulgi majaemandad maal haarawad ikka luua alles siis kätte, kui külaline on üle läwe astumas. See näitab, et südametunnistus nõuab paremat korda, kui seda nõder liha on suutnud pidada.
Riigiwanemale taheti pardipraadi pakkuda. Selleks oli tarwis pidada jahti. Paar päewa enne läksid küll salaja, küll awalikult linnast wälja ekspeditsioonid poolametlikule pardijahile. Parika järw pidi olema parim partide asukoht — sinna suundus mitu salkkonda ilusatele metslindudele surma külima. Saatus oli aga linnukestele armuline: ussid nõelasid kaks koera ära ja jaht jäi pooleli. Ometi oli parte tarwis ja uus jaht korraldati Wõrtsjärwe ääres, kus kokku saadi suurem salkkond kütte. Oma haripunkti saawutas jahikirg aga Uusnas, kus üks kuumawereline kütt saatis haawlilaengu ühele oma kaaswõitlejale istmekohta. Suures ähmis ei saa waadata, mis roos liigutab, waid tuleb sumada huupi hää õnne pääle.
Ka söögimuredest saadi lõppeks õnnelikult üle ja prouad olid õnnelikud, kes wõisid laenata oma lauahõbedat riigiwanemale laua katmiseks. Kõik läks hästi, Wiljandi oli õnnelik nagu neitsi, keda weel wanul päewil külastab kosilane. Peaks aga neid kosilasi tulema sagedamini, sest unenägu ilusast, puhtast ja korrashoitud linnast on weetlew.
Juku
∗
1. augusti Sakalas järgneb lühiülevaade ringsõidu lõpust.
Kolmapäewal kell weerand 4 lahkus riigiwanem ühes saatjatega Wiljandist ja sõitis Õisu poole. Pikem peatus oli ette nähtud Õisu mõisas, kus waadati Õisu piimanduse kooli ja õppemeiereid. Külalisi olid terwitamas P. K. „Estonia“ juhatuse liikmed J. Laidoner ja R. Uritam. Lossi saalis pakkus pr. Laidoner külalistele petipiima ja aiawilja.
Õisust edasi sõites peatuti Pärnumaa piiril, kuhu olid wastu ilmunud Pärnu maawalitsuse esimees ja Pärnu prefekt. Enne Pärnu jõudmist oli wiimane peatus Kilingi-Nõmmes, kuhu wastu olid ilmunud seltskondlikud organisatsioonid lippudega. Teel sõideti läbi mitmetest auwärawatest, nagu Nuias, Paluojas ja Abjas. Pärnu jõuti umbes kell 7 õhtul. Linna piirile oli ehitanud suur auwäraw, kus riigiwanemat olid wastu wõtmas linnapää O. Kask ühes kohaliku seltskonna esindajatega. Kolmapäewa õhtul tutwuneti linnaga, kuna neljapäewal kell 11 wõttis riigiwanem wastu jutule soowijaid linnapää kabinetis. Kell 2 kutsuti külalised suwekasiinosse riigiwanema poolt antawale einele.
Seellga oli riigiwanema ringsõidu ametlik osa läbi. Ringsõit kestis seega wiis päewa. Riigiwanem ühes mitmete wälissaadikutega jääwad Pärnu suwepuhkusele.
∗ ∗ ∗
Tuleb tõdeda, et pildistatud on mitmeid riigipea auväravaid maakonnas, kuid Viljandis püstitatust pole fotot leida. Selle asukoha lähedal endise maagümnaasiumi juures on Jaan Riet siiski jäädvustanud riigivanemat saatnud Kaitseliidu ratsanike aukompanii.
∗
Lõpetuseks võib lisada, et perekond Pätsi seosed Viljandiga said jätku, kui siinse maakoguduse õpetaja ja poliitiku Jaan Lattiku tütar Helgi Alice abiellus 1932. aastal riigivanema poja Viktoriga. Koos neile sündinud poja Mattiga on Pätside mitu põlvkonda perefotol ka koos jäädvustatud.
8. veebruarist saab Viljandi muuseumis näitusel „Ennistatud ehe“ tutvuda TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia üliõpilaste konserveerimispraktikumi töödega.
13. veebruaril kell 16 on kõik oodatud näituse avamisele, kus antakse põgus ülevaade esitletavatest töödest.
21. veebruaril kell 16 näitusel algaval kuraatorituuril käsitleb tööd juhtinud Indrek Ikkonen metallesemete puhastamise ja konserveerimise teemat põhjalikumalt. Osavõtt muuseumipääsmega.
2011. aastal avatud rahvusliku metallitöö erialal on tegeletud kohaliku pärandi, selle mustrite, vormide ning ka tehnikate uurimise ja rakendamisega. Õppetöö käigus tutvutakse rahvuslike ja kohalike pärandesemetega Eesti muuseumides. Koopiate joonistamise, tehnoloogiliste katsetuste ja museaalide konserveerimisega jõutakse lähemale vanade meistrite oskustele ja teadmistele. Selle kaudu avardub ka arusaam esemete omaaegsest otstarbest ja ilust. Neile põhimõtetele toetudes on võimalik luua vastutustundlikult esemeid, mida vajame praegusel hetkel ja mis samal ajal kannavad endas edasi ka kohalikke traditsioone ja esteetikat.
Viljandi muuseumi etnograafiakogu esemetega tegid konservaatori tööd Kaie Konsap, Reet Kandimaa, Meelika Hainsoo, Tiina Kull, Meelis Merila, Elina Randoja, Gert Evert, Alvar Umb, Eesi Rosenberg, Reelika Ilves, Kadri Nugis ja Indrek Ikkonen.
Väljapanek on muuseumi näitusetoas avatud 8. veebruarist 30. märtsini 2024. Muuseum ootab külastajaid teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Laupäeval, 17. veebruaril kell 11 saavad käsitööhuvilised Viljandi muuseumi Tõrukojas endale vardakoti õmmelda.
Vanasti olid paelaga vööle köidetavad või käevangus kantavad vardakotid levinud. Neid kasutati väiksemate tarbeesemete kandmiseks, poolelioleva kudumistöö tarbeks ning kirikusse minnes lauluraamatu kaasa võtmiseks. Käsitöötegijate hulgas on vardakott populaarne ka tänapäeval.
Töötuba Natalia Karu juhendamisel kestab ligi kolm tundi. Osalustasu 15 € sisaldab vajalikku materjali – kasutame taaskasutusmaterjali või kangajääke.
Näituse „Jõuluootus“ viimasel päeval, 27. jaanuaril kell 12 tutvustab Aigi Märtin oma kollektsioonist välja pandud esemeid. See on hea võimalus jaanuarihallusest astuda veelkord värviküllasesse jõuluaega.
