Koostöönäitus „Päris ja prii”

28. mail kell 16 avame Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäituse „Päris ja prii: 200 aastat talurahva vabastamisest Liivimaal, 150 aastat esimesest laulupeost”.

Näituse „Päris ja prii” kutse
Näituse „Päris ja prii” kutse

Mis on orjus ja mis on vabadus? Selles on küsimus.

2019. aastal möödub 200 aastat talurahva pärisorjuse kaotamisest Liivimaal. Eestimaal kaotati pärisorjus paar aastat varem, 1816. aastal. Pool sajandit pärast vabastamist, 1869. aastal, kogunesid eestlased Tartusse esimesele üldlaulupeole: priiuse juubeli tänu-laulupeole.

Pärisorjus on talurahva õigusetu seisund vabade seisuste suhtes. See seisnes maaomandi õiguse puudumises, keelus omatahtsi elukohta vahetada ning täielikus sõltuvuses suurmaaomanikust (mõisnikust), kellele tuli teha kas teotööd või tasuda andamit õiguse eest elada ja harida põldu tema valdustes.

Pärisorjus on olnud enamikus maailma maades. Lääne-Euroopas kaotati pärisorjus varem, Kesk-, Lõuna- ja Ida-Euroopas hiljem ja ühena viimastest Venemaal 1861. aastal. Pärisorjuse kaotamine oli tähtis samm ühiskonna suunas, mille kõigil liikmetel on võrdsed õigused.

Eestis ja Lätis, endistes Läänemere provintsides, lisandus talupojaseisuse ja kõrgemate seisuste vastasseisule rahvuslik vastasseis. Mõisnikud, enamasti baltisakslased, polnud pärit põlisrahvaste seast ja põlisrahva liikme tõus suurmaaomanikuks oli haruldane. Rahvatraditsioon ja 19. sajandi rahvusliku ärkamise aegsed kirjamehed meenutasid muistset vabadust enne maa vallutamist 13. sajandil ning õhutasid lootust paremale tulevikule.

Talupojaseisuse pärisorjusest vabastamine kestis pool sajandit ja selle tähtsamateks verstapostideks olid:
1) isikliku vabaduse andmine,
2) väikemaaomandi õiguse andmine,
3) passiseadus, mis tagas liikumisvabaduse,
4) omavalitsusõiguse kehtestamine vallakogukonnana ja
5) mõisaomaniku politseivõimu piiramine.

19. sajandi keskpaiga talurahvaseadustega anti talupoegadele õigus oma talud päriseks osta, mis tähendas väikemaaomandi loomist Balti kubermangudes ja rajas majandusliku aluse eesti oma haritlaskonna, aga ka ettevõtjate ja majandustegelaste kihi sünnile. Terve sajandi kestnud talupojaseisuse vabastamine lõppes seisuste kaotamisega Venemaal pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja Eesti maareformiga 1919. aastal. 100 aastat tagasi alanud maareformiga kaotati varem aadliseisuse eesõiguseks olnud suurmaaomand. Kõik need sündmused on osaks Eesti Vabariigi loomise eeldustest ja eelloost.

2016. aastal valmis Eesti Ajaloomuuseumi ja Rahvusraamatukogu koostöös näitus „Päris ja prii: 200 aastat pärisorjuse kaotamist Eestimaal“. Tänavu tähistame Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäitusega Liivimaa talupoegade vabastamise 200. aastapäeva.

Näituse koostasid Ene Hiio ja Epp Kangilaski ning kujundas Aime Andresson.

Täname Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi ja EELK Karja kogudust.

Näitus jääb avatuks 16. novembrini 2019.

Head vaatamist ja kallist priiust!

Vaade näitusele „Päris ja prii”

Vaade näitusele „Päris ja prii”
Vaade näitusele „Päris ja prii”