Loodusfotovõistluse „Vereta jaht 2021“ näitus

12. aprillil kell 16 avatakse Viljandi muuseumis näitus 2021. aasta loodusfotovõistluse Vereta jaht parimatest töödest.

Vereta jahil on relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte, mis iseloomustavad piirkonna maastikke ja selle asukaid.

Näituse vaade

Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul peeti fotojahti viimastel aastatel kaks korda. Kevadise eriolukorra ajal püüdis iga fotograaf parimaid hetki kaamerasse just talle meelepärases piirkonnas. Septembri eelviimasel nädalavahetusel aga toimus ühine traditsiooniline fotovõistlus, kus seekord jäädvustati just Viljandimaale omaseid liike ja maastikke Alam-Pedja looduskaitsealal ja Võrtsjärve ümbruses.

Fotojahist võttis osa kokku 39 fotograafi, kellel õnnestus jäädvustada nii suur- ja väikeulukeid, linde, roomajaid, kahepaikseid ning putukaid ja ämblikke. 2021. aasta võidutööks kuulutati Enel Lepiku foto liuglevast oravast.

Auhinnatud fotode veebigaleriid saab vaadata RMK Flickri kontol.

Vereta jahti korraldavad Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Overall Eesti AS.

Näitus on avatud 18. juunini muuseumi lahtiolekuaegadel T–L 10–17.

Näituse plakat

Oskar Kivisilla fotode näitus

Muuseumi teisel korrusel on 5. aprillist avatud Viljandimaa hobipiltnik Oskar Kivisilla fotonäitus, mis viib meid tagasi aega, mil Eesti oli esimest korda vaba.

Oskar Kivisild
Oskar Kivisild. ERM Fk 3024:178.

Oskar Kivisild sündis 21. detsembril 1901 Suure-Jaani kihelkonnas Olustvere lähedal Noor-Kolga (Siu) väiketalus. Õppis Sürgavere Paju vallakoolis ning 1914–1917 Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Vabadussõjast võttis osa Sakala Partisanide Pataljoni koosseisus. Asus elama Tääksis, kus töötas algul meierei katlakütjana, hiljem pidas sepa ametit ning tegi puu- ja metallitööd. Peale selle oli ta pilli- ja laulumees, tuletõrjuja ning fotograaf, keda kutsuti taludesse perekondlikke tähtpäevi jäädvustama.

Oskar Kivisilla Tääksi kollaaž
Oskar Kivisilla fotopostkaart Tääksi vaadetega, VMF 591: 425.

Tema fotodelt saame ettekujutuse elust ja olust ligi sajand tagasi. Väljapanekust leiab arvukalt vaateid, mis on üles võetud Tääksi ümbruses, kus ta oma fotoretki tegi. Ajastule omaselt on pildikogus vaid üksikud sisevaated, needki kohalikust vallamajast või poest.

Saksa okupatsiooni ajal oli Oskar Kivisild Omakaitses, mistõttu arreteeriti pärast vene vägede saabumist ja 1945. aastal viidi vangina Venemaale, kus ta peagi suri.

Lembit Paali erakogusse kuuluvate klaasnegatiivide põhjal Põltsamaa muuseumis koostatud näitus jääb avatuks 28. maini 2022. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Palju Oskar Kivisilla negatiive on jõudnud ka Eesti Rahva Muuseumi kogusse. Vt tutvustust ERMi ajaveebis.

Näituse plakat

Kuraatorituur tsaariaja näitusel

Neljapäeval, 7. aprillil kell 16 on näitusel „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ kuraatorituur, kus näituse koostajad Ain-Andris Vislapuu ja Herki Helves tutvustavad näitusel kajastatud perioodi Viljandi elu-olus sõnas ja pildis.

Tuuril saab osaleda muuseumipiletiga.

Tsaariaja näituse tutvustus

Näitus „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ on avatud laupäeva, 9. aprillini 2022. Muuseumi näitusemaja saab külastada teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse plakat

Näituse koostamist ja publikuprogrammi toetas Viljandi linnavalitsus.

Hans Leokese mininäitus

Raamatukogude teema-aasta 2022 puhul esitame näitusemajas muuseumi raamatukogu põhjal koostatud mininäitusi. Esimene neist tutvustab Hans Leokese (1853–1919) pärandit.

Hans Leoke avas 1891. aastal Viljandis esimese eesti raamatupoe ja laenuraamatukogu. 1895. aastal asutas ta oma kirjastuse, mis tegeles peamiselt näidendite väljaandmisega. Leoke kogus elu jooksul rikkaliku arhiivraamatukogu, millest osa säilib Viljandi muuseumis.

Loe kokkuvõtet Hans Leokese elust ja tegevusest (pdf).

Leokese kauplus Tartu ja Lossi t nurgal
Tumeda mantliga habemik Hans Leoke 1912. aastal oma kaupluse ees Tartu  ja Lossi tänava nurgal. Samas käib elektriliinide vedamine. Hiljem kerkis siia EVE hotelli hoone. Foto J. Riet, VMF 424:415.

Muuseumis peab loengu ajaloolane David Vseviov

Näituse „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ loengusarjas esineb neljapäeval, 21. oktoobril kell 16 ajaloolane David Vseviov. Juttu tuleb Venemaa viimase tsaari Nikolai II aegse impeeriumi hiilgusest ja viletsusest ning põhjustest, mis viisid Vene impeeriumi hukuni.

David Vseviov on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor. Ta on mitmete raamatute, teadus- ning esseistlike artiklite ja raadiosaatesarja „Müstiline Venemaa“ autor. Teda on tunnustatud Aadu Luukase missioonipreemiaga ning ta on pälvinud Riigi Kultuuripreemia ja Valgetähe teenetemärgi.

Loengus saab osaleda muuseumipääsmega. Kaasa võtta COVID-19 vastase vaktsineerimise või negatiivse testitulemuse tõend.

Reklaam: David Vseviovi loeng

Näitusega kaasnevas publikuprogrammis tutvustavad asjatundjad vaadeldavat perioodi erinevast vaatenurgast. Järgmisel loengul 10. novembril kell 16 tutvustab etnoloog Anu Kannike Eesti toidukultuuri arengut ja muutusi 19. sajandi viimasest veerandist kuni iseseisvusaja alguseni.

Näitust „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ saab külastada 2. aprillini 2022, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17. Näitust toetab Viljandi linnavalitsus.