Koostöönäitus „Päris ja prii”

28. mail kell 16 avame Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäituse „Päris ja prii: 200 aastat talurahva vabastamisest Liivimaal, 150 aastat esimesest laulupeost”.

Näituse „Päris ja prii” kutse
Näituse „Päris ja prii” kutse

Mis on orjus ja mis on vabadus? Selles on küsimus.

2019. aastal möödub 200 aastat talurahva pärisorjuse kaotamisest Liivimaal. Eestimaal kaotati pärisorjus paar aastat varem, 1816. aastal. Pool sajandit pärast vabastamist, 1869. aastal, kogunesid eestlased Tartusse esimesele üldlaulupeole: priiuse juubeli tänu-laulupeole.

Pärisorjus on talurahva õigusetu seisund vabade seisuste suhtes. See seisnes maaomandi õiguse puudumises, keelus omatahtsi elukohta vahetada ning täielikus sõltuvuses suurmaaomanikust (mõisnikust), kellele tuli teha kas teotööd või tasuda andamit õiguse eest elada ja harida põldu tema valdustes.

Pärisorjus on olnud enamikus maailma maades. Lääne-Euroopas kaotati pärisorjus varem, Kesk-, Lõuna- ja Ida-Euroopas hiljem ja ühena viimastest Venemaal 1861. aastal. Pärisorjuse kaotamine oli tähtis samm ühiskonna suunas, mille kõigil liikmetel on võrdsed õigused.

Eestis ja Lätis, endistes Läänemere provintsides, lisandus talupojaseisuse ja kõrgemate seisuste vastasseisule rahvuslik vastasseis. Mõisnikud, enamasti baltisakslased, polnud pärit põlisrahvaste seast ja põlisrahva liikme tõus suurmaaomanikuks oli haruldane. Rahvatraditsioon ja 19. sajandi rahvusliku ärkamise aegsed kirjamehed meenutasid muistset vabadust enne maa vallutamist 13. sajandil ning õhutasid lootust paremale tulevikule.

Talupojaseisuse pärisorjusest vabastamine kestis pool sajandit ja selle tähtsamateks verstapostideks olid:
1) isikliku vabaduse andmine,
2) väikemaaomandi õiguse andmine,
3) passiseadus, mis tagas liikumisvabaduse,
4) omavalitsusõiguse kehtestamine vallakogukonnana ja
5) mõisaomaniku politseivõimu piiramine.

19. sajandi keskpaiga talurahvaseadustega anti talupoegadele õigus oma talud päriseks osta, mis tähendas väikemaaomandi loomist Balti kubermangudes ja rajas majandusliku aluse eesti oma haritlaskonna, aga ka ettevõtjate ja majandustegelaste kihi sünnile. Terve sajandi kestnud talupojaseisuse vabastamine lõppes seisuste kaotamisega Venemaal pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja Eesti maareformiga 1919. aastal. 100 aastat tagasi alanud maareformiga kaotati varem aadliseisuse eesõiguseks olnud suurmaaomand. Kõik need sündmused on osaks Eesti Vabariigi loomise eeldustest ja eelloost.

2016. aastal valmis Eesti Ajaloomuuseumi ja Rahvusraamatukogu koostöös näitus „Päris ja prii: 200 aastat pärisorjuse kaotamist Eestimaal“. Tänavu tähistame Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäitusega Liivimaa talupoegade vabastamise 200. aastapäeva.

Näituse koostasid Ene Hiio ja Epp Kangilaski ning kujundas Aime Andresson.

Täname Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi ja EELK Karja kogudust.

Näitus jääb avatuks 16. novembrini 2019.

Head vaatamist ja kallist priiust!

Vaade näitusele „Päris ja prii”

Vaade näitusele „Päris ja prii”
Vaade näitusele „Päris ja prii”

 

Looduskaitse rändnäitus

Muuseum kutsub looduskaitsekuu „Igaühe loodushoid“ puhul tutvuma muuseumi loodustoas üles seatud rändnäitusega „Hoia, mida armastad!“.

Rändnäitus on välja antud Eesti looduskaitse 100. aastapäevaks. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu meie looduse mitmekesisusele ja kaitsele. 2010. aastal valminud näitus koosneb Eesti looduskaitset tutvustavatest stendidest ja mängulistest eksponaatidest, mille abil saab näiteks otsida loomakodusid, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda ja võrrelda meie kodude mõju keskkonnale.

Näituse koostas Keskkonnaamet SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Näitust saab külastada 6. maist 16. juunini 2019. Näituse külastamisel klassi või grupiga on vajalik etteteatamine telefonil 433 3664 või e-posti aadressil haridus@muuseum.viljandimaa.ee.

Näituse stend
Näituse stend

Merefotode näitus

26. märtsist on Viljandi muuseumi näitusetoas avatud Birgit Vaarandi fotonäitus „Mitmepalgeline meri“. Fotolõuendile trükitud mereäärsed vaated on üles võetud vahemikus 2014–2018 erinevatel aastaaegadel ja erinevates paikades.

Vergi majakas. Birgit Vaarandi foto
Vergi majakas. Birgit Vaarandi foto

Autor on öelnud, et teda ajendas merest näitust tegema armastus selle avaruse ja mitmepalgelisuse vastu, mis on võrsunud pikkadest mere ääres veedetud suvedest. Fotograafiaga on Birgit Vaarandi tegelenud juba lapsest saati, kuid tõsisemalt viimase kümne aasta jooksul. Umbes sama kaua on ta pildistamisel kasutanud digitaalset peegelkaamerat. 2015. aastal tunnistati tema must-valge kategooria foto Looduse Aasta Foto peaauhinna Tantsiva Hundi vääriliseks. Ka järgmisel aastal sai tema töö samal fotovõistlusel žürii tunnustuse osaliseks.

Birgit Vaarandi näitus on osa EV100 kingiprogrammist. Näitust on seni saanud vaadata Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Võsul. „Mitmepalgeline meri“ jääb Viljandi muuseumis avatuks 25. maini 2019. Seejärel saab seda näha Jõgeval Betti Alveri muuseumis.

Näitusefotosid saab ka osta, hinnakirjaga saab tutvuda muuseumi kassas.

 

Poola-Eesti koostöö näitus

Alates 12. veebruarist on Viljandi muuseumis avatud näitus „Poola-Eesti suhted 1918–1939: kajastusi Eesti arhiivivaramus”. Poola iseseisvuse taastamise ja Eesti iseseisvuse saavutamise 100. aastapäeva tähistuseks loodud näitus valmis Rahvusarhiivis Eestis säilinud allikmaterjalide alusel Poola suursaatkonna tellimusel.

Näitus kajastab stendide ja kroonikafilmide programmi vahendusel Poola ja Eesti vaheliste suhete aspekte aastatel 1918–1939. Sarnaselt kaasajaga ühendasid toona mõlemat riiki lähedased diplomaatilised, sõjalised, kultuuri- ja isikutevahelised sidemed. Nende musternäiteks on Maria Laidoner-Kruszewska ja kindral Johan Laidoneri abielu.

Viljandi aukodanik Kindral Johan Laidoner ja Maria Laidoner-Kruszewska 1930. aastatel.
Viljandi aukodanik kindral Johan Laidoner ja Maria Laidoner-Kruszewska 1930. aastatel. VMF 495: 1

Näitus teeb kokkuvõtte ühisest minevikust säilinud jälgedest. Kohtumine nende sidemete loojatega fotode ja kroonikafilmide vahendusel võimaldab vaatajail näha nende sidemete juuri ja näitab koostööperspektiive juba mahamärgitud radadel.

Näitus on muuseumi näitusemaja teise korruse saalis avatud kuni 30. märtsini teisipäevast laupäevani kell 10–17.

21. märtsil kell 13.20 peab Poola Vabariigi Suursaatkonna suursaadik Grzegorz Kozłowski Viljandi gümnaasiumis ingliskeelse avaliku loengu teemal „Poola-Eesti suhted: võtmemomendid ühises ajaloos ja poliitiline olukord Euroopas“.

 

Graafikanäitus „Lõikejõud“

6. detsembril kell 17 avatakse muuseumis Viljandi Kunstikoolis 2018. aastal valminud graafiliste tööde näitus. Linoollõikes ja sügavtrükitehnikates tehtud tööd on valminud kunstikooli gümnaasiumirühma ja 4. kursuse õpilaste käe all. Õpilased katsetasid erinevate värvide ja paberitega ja nautisid nende tööde valmimisprotsessi väga.

Graafika ehk trükikunst on teistest kunstiliikidest noorem ja seostub paberi kasutuselevõtmisega piltide trükkimiseks. Selle areng algas XIV–XV sajandi vahetusel renessansi ajal, mil teadus, kirjandus ja kunst olid tõusuteel. Aegamööda võitis graafika omaette kunstiharuna üha suurema eluõiguse ja seostus tihedalt ka maalikunstnike tegevusega. Paljud maalijad, nagu Dürer, Rembrandt, Goya jt, on võrdse eduga töötanud nii maalikunsti kui ka graafika alal.

Näitusel „Lõikejõud“ on eksponeeritud kuivnõela sügavtrükitehnikas ja linoollõike kõrgtrükitehnikas loodud tööd. Kõrgtrüki puhul lõigatakse kujutis trükkivale plaadile reljeefselt, kusjuures värvi võtavad vastu plaadi kõrgemad osad ja need jäävad ka plaadi trükkivateks pindadeks. Süvendid annavad pildi valged pinnad. Tõmmise saamiseks kaetakse plaat rulli abil trükivärviga, asetatakse plaadile paber ja trükitakse spetsiaalse pressi all, mis surub kogu plaadile ühtlase tugevusega. XIX sajandi lõpus võeti kasutusele uus materjal linoleum, mida saab edukalt rakendada kõrgtrükis. Linoollõike levikule aitas kaasa materjali odavus, tõmmiste küllaltki suur arv ja kiire töödeldavus. Linooliga töötamisel kasutatakse spetsiaalseid lõikenuge.

Sügavtrüki puhul võtavad värvi vastu ja kannavad paberile plaadisse graveeritud või söövitatud jooned. Trükkimisel kaetakse kogu plaat värviga ja pühitakse seejärel uuesti puhtaks. Plaadi poleeritud pind annab pildi valged osad, süvenditesse jääb värv püsima ja annab jälje vastavalt pealekantud sügavtrükivärvi toonile. Trükkimiseks nõuab sügavtrükk tugevat survet. Värviga kaetud plaadile asetatakse niiske paber ja selle peale vilt. See elastne vahekiht soodustab plaadi metallvaltsidest läbilaskmisel paberi surumist süvenditesse, kust värv kandub paberile. Kuivnõela tehnika nimetus iseloomustab tööprotsessi, metallplaadi töötlemine toimub vahetult nõelaga. See tehnika võeti kasutusele XV sajandi lõpus. Nõelaga töötades võib tekitada peenemaid ja jämedamaid jooni sõltuvalt käe survest ja tööriistade jämedusest. Kuivnõela tehnika on oma olemuselt lihtne ning võimaldab kiiresti ja kergesti oma mõtteid kujutisena fikseerida. Suurepäraseid näiteid tunneme Rembrandtilt ja Dürerilt.

Kutsume teid vaatama ja nautima Viljandi Kunstikooli õpilaste töid, mis on tehtud püüdlikult ja suure rõõmuga!

Õpilasi juhendas Lemmi Paul. Plakatil on õpilase Roosi Mändmaa graafiline leht.

Graafikanäituse plakat

Näitus jääb avatuks 9. veebruarini 2019.