Graafikanäitus „Lõikejõud“

6. detsembril kell 17 avatakse muuseumis Viljandi Kunstikoolis 2018. aastal valminud graafiliste tööde näitus. Linoollõikes ja sügavtrükitehnikates tehtud tööd on valminud kunstikooli gümnaasiumirühma ja 4. kursuse õpilaste käe all. Õpilased katsetasid erinevate värvide ja paberitega ja nautisid nende tööde valmimisprotsessi väga.

Graafika ehk trükikunst on teistest kunstiliikidest noorem ja seostub paberi kasutuselevõtmisega piltide trükkimiseks. Selle areng algas XIV–XV sajandi vahetusel renessansi ajal, mil teadus, kirjandus ja kunst olid tõusuteel. Aegamööda võitis graafika omaette kunstiharuna üha suurema eluõiguse ja seostus tihedalt ka maalikunstnike tegevusega. Paljud maalijad, nagu Dürer, Rembrandt, Goya jt, on võrdse eduga töötanud nii maalikunsti kui ka graafika alal.

Näitusel „Lõikejõud“ on eksponeeritud kuivnõela sügavtrükitehnikas ja linoollõike kõrgtrükitehnikas loodud tööd. Kõrgtrüki puhul lõigatakse kujutis trükkivale plaadile reljeefselt, kusjuures värvi võtavad vastu plaadi kõrgemad osad ja need jäävad ka plaadi trükkivateks pindadeks. Süvendid annavad pildi valged pinnad. Tõmmise saamiseks kaetakse plaat rulli abil trükivärviga, asetatakse plaadile paber ja trükitakse spetsiaalse pressi all, mis surub kogu plaadile ühtlase tugevusega. XIX sajandi lõpus võeti kasutusele uus materjal linoleum, mida saab edukalt rakendada kõrgtrükis. Linoollõike levikule aitas kaasa materjali odavus, tõmmiste küllaltki suur arv ja kiire töödeldavus. Linooliga töötamisel kasutatakse spetsiaalseid lõikenuge.

Sügavtrüki puhul võtavad värvi vastu ja kannavad paberile plaadisse graveeritud või söövitatud jooned. Trükkimisel kaetakse kogu plaat värviga ja pühitakse seejärel uuesti puhtaks. Plaadi poleeritud pind annab pildi valged osad, süvenditesse jääb värv püsima ja annab jälje vastavalt pealekantud sügavtrükivärvi toonile. Trükkimiseks nõuab sügavtrükk tugevat survet. Värviga kaetud plaadile asetatakse niiske paber ja selle peale vilt. See elastne vahekiht soodustab plaadi metallvaltsidest läbilaskmisel paberi surumist süvenditesse, kust värv kandub paberile. Kuivnõela tehnika nimetus iseloomustab tööprotsessi, metallplaadi töötlemine toimub vahetult nõelaga. See tehnika võeti kasutusele XV sajandi lõpus. Nõelaga töötades võib tekitada peenemaid ja jämedamaid jooni sõltuvalt käe survest ja tööriistade jämedusest. Kuivnõela tehnika on oma olemuselt lihtne ning võimaldab kiiresti ja kergesti oma mõtteid kujutisena fikseerida. Suurepäraseid näiteid tunneme Rembrandtilt ja Dürerilt.

Kutsume teid vaatama ja nautima Viljandi Kunstikooli õpilaste töid, mis on tehtud püüdlikult ja suure rõõmuga!

Õpilasi juhendas Lemmi Paul. Plakatil on õpilase Roosi Mändmaa graafiline leht.

Graafikanäituse plakat

Näitus jääb avatuks 9. veebruarini 2019.

Fondinäitus „Viljandi muuseum 140“

Väljapanekuga tähistame 140 aasta möödumist muuseumi asutamisest ja näitame eriilmelisi museaale pika aja jooksul kogutust, mille hulgas leidub isegi Egiptuse muumia.

Fondinäitus „Viljandi muuseum 140“
Fondinäitus „Viljandi muuseum 140“

Muuseum on varasemal perioodil olnud seotud kahe olulise humanitaarseltsiga. Esimene neist, Viljandi kirjanduslik selts, tegutses aastatel 1878–1915 ja teine, Viljandi kodu-uurimise selts 1929–1944. Mõlemad jõudsid muu tegevuse kõrval luua ka rahvale avatud ekspositsiooni, mis tutvustas muinsuste kogumist, kaitset ja uurimist. Seltsidega oli seotud hulk huvilisi, kes isiklike ressursside najal tegelesid kohaliku ajaloo uurimise ning vanavara kogumisega, enne kui selle eest hakkas hoolt kandma riik. Ajaloolastest ja harrastajatest peab nimetama entusiaste nagu Theodor Schiemann, August Westrèn-Doll, Alfred Kivirähk, August Mikk, Tõnis Parri jpt.

Käesolev fondinäitus ongi pühendatud inimestele, kes on tegelenud Viljandi linna ja maakonna ajalooga ning jätnud sellesse oma jälje. Ekspositsioon on kujundatud anonüümse ajaloouurija-kollektsionääri kabinetina 1930. aastate II poolest, mis on täidetud kultuuriväärtusliku vanavaraga. Eksponaate esitletakse nähtavas väljapanekus mõnevõrra tavatult – need on välja valitud ja grupeeritud selliselt nagu nad võisid omal ajal olla kollektsionääri töökabinetis. Kui muuseumid lähtuvad reeglina näituste korraldamisel mingitest teaduslikest aluspõhimõtetest või teemadest, siis koguja võis lähtuda kasvõi sellest, mis ajal üks või teine asi oli saadud või kelle käest. Aga miks ka mitte sellest, kuidas muinsused omavahel sobivad. Viimast ongi käesoleva näituse juures kasutatud.

Väljapandud museaalide hulgas väärivad enam tähelepanu kirjandusliku seltsi kogusse kuulunud, Eesti tingimustes haruldane lapsemuumia, samuti mündikogu ja looduskogu eksponaadid. Viimase eksponaatide hulgast võib mitmesuguste sarvenäidete ja kaavikute kõrval leida ka mitmesuguseid kivistisi, tarva pealuu ja mammuti hamba. Kunstikogu esindavad peamiselt von Helmerseni perekonnalt 1939. aastal kodu-uurimise seltsile annetatud 19. sajandi portreed ning samast kogust pärit olevad skulptuurid. Viimased kaks August Weizenbergi loodud kipsist portreebüsti. Mõlemad kujutavad kohaliku ajaloo ning vana- ja kirjavara huvilisi – Hans Leokest ja Friedrich Kuhlbarsi. Relvadest saab vaadelda teiste seas Napoleoni sõdade aegset Prantsuse musketit Charleville ning Saksa päritolu mereväekarabiini. Välja on pandud ka tsunftide ja seltside materjale, sealhulgas Viljandi Käsitööliste Abiandmise Seltsi esinduslik lipp-standard. Arheoloogiakogu esindavad peamiselt juhuleiud, etnograafiakogu eksponaatidest saab näha puidust valmistatud lauanõusid ja luuilustustega hobusepäitseid. Näitust on illustreerimas meie muuseumi raamatute kogu vanaraamatud, mida leiab nii vitriinides kui ka töölaual.

Näituse koostas teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu koostöös koguhoidjatega.

Väljapanek on avatud 1. juunist 10. novembrini 2018.

Muuseumiööl kutsume peole

Muuseumiöö - Öös on pidu - Viljandi Muuseum 140

Mail keskel täitub 140 aastat Viljandi muuseumi sünnist. Väärikat sünnipäeva tähistame 19. mai õhtul peetaval muuseumiööl, mille teemaks on sel aastal sobivalt „Öös on pidu“.

Muuseumi ees asuvas peotelgis saab kuulata laste etteasteid ja õppida vanu tantse. Mõnusat Eesti muusikat valib Mart Saar ning terve õhtu jooksul saab osta heategevusorganisatsiooni LC Viljandi Fellin maitsvaid pannkooke ning Lossikambri kosutavat kohvi.

Kava

  • 18.00 Tervitussõnad. Esinevad huvikooli laululapsed ning muusikakooli kandleõpilased;
  • 19.30 Huvikooli teatriklassi etendus muuseumi loodustoas;
  • 21.00 Seltskonnatantsude õpetamine telgis.

Muuseumi näitusemaja on tasuta avatud kella 18–23.

  • I korrusel saab tutvuda Viljandi 5.–9. klasside õpilaste ettevõtmisega „100 kostüümi vabariigile“.
  • II korrusel saab näha viimaseid päevi avatud näitust „Sakala 140 – sulest säutsuni“.
  • Mõlemal korrusel on püsinäitus Viljandimaa ajaloost.

Olete lahkesti palutud peole!

Sakala 140 – sulest säutsuni

Sakala 140 – sulest säutsuni

Ajalehe Sakala esimese numbri ilmumise 140. aastapäeva puhul korraldatud näitus võtab kokku ajalehe värvika ilmumisloo, mis on esitatud väljaande kulgemisena ajateljel. Näha saab viimasel kümnendil Sakala ajakirjanikele antud auhindu, avastada toimetusega seotud üllatavaid eksponaate, kirjutada lehele kommentaari ning mängida Sakala lugu jutustavat suurt lauamängu.
Välja on pandud Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi kogusse kuuluvaid lehe asutaja ja esimese peatoimetaja töövahendeid.
Lehe ajaloo võtab kokku lühifilm.

Näitus on avatud 21. märtsist 20. maini 2018.

Avamise fotod ja video Sakala veebilehel.

Ilu ja vägi. Kodaratega kaelarahad

Kodarrahade näituse avamine 6. märtsil 2018

6. märtsil kell 17 avati Viljandi Muuseumis näitus „Ilu ja vägi. Kodaratega kaelarahad“. Välja on pandud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste valmistatud ja Pärnu Muuseumi kollektsioonis leiduvad kodarrahad. Näitus jääb avatuks 18. maini.

Kodarraha on Eesti aladel tuntud kaelaehe, mida 18. sajandi algusest alates valmistasid kohalikud kullassepad. Nende valmistamisel kasutati hõberaha või meistri enda poolt kujundatud münte, mis kaunistati ažuurselt ühes või kahes reas kodarate sarnaste kiirtega.

Näitusel on kõrvutatud Pärnu Muuseumist pärit vanad kodarrahad ja rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste valmistatud kodarrahad. Metallitöö õpinguid alustavale tudengile on kodarraha kujundamine ja valmistamine üheks esimeseks ehtevalmistamise õppetööks. Selle käigus tutvutakse ehtetöö oluliste töövõtetega – näiteks saagimine, jootmine, mulgustamine, lihvimine, poleerimine, oksüdeerimine. Samuti saavad üliõpilased uurida, mõõdistada, üles joonistada ning tehnoloogiliselt analüüsida muuseumis leiduvaid vanu kodarrahasid. Vanade ehete ainetel luuakse ka oma kodarraha.

Omal ajal aga valmistasid kodarrahasid juba õppinud ja kogemustega meistrid, kellel olid oma äratuntavad käekirjad. Kujunduse järgi saab neid ehteid liigitada ja eristada. Üliõpilaste esimesed tööd on mängulised, julged, ehk ka mõneti eelarvamustevabad. Väljas on nii koopiatena valmistatud rahasid kui ka täiesti omaloomingulisi eksemplare. Kujunduses on kasutatud nii isevalmistatud kui vanu ja kaasaegseid münte.

Näitust ilmestab Inna Raua valmistatud Vändra kihelkonna naise rahvariiete komplekt koos kodarrahade ja teiste rahvuslike ehetega.

Koolitööna valminud kodarrahade autoriteks on kõik TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala praegused ja endised üliõpilased: Alo-Allar Altmets, Ingmar Ivar Feldmann, Indrek Ikkonen, Diana Jezierska, Anna-Maria Kaseoja, Terje Kiho, Margit Keeman, Kauri Kurvits, Sander-Oliver Laasi, Teet Laur, Matis Lendok, Tõnis Luik, Lauri Luke, Kaur Matiisen, Kaspar Metsar, Mark Netšajev, Kadri Nugis, Siim Otsa, Maila Paalmäe, Maarja Palu, Rainer-Gregor Parijõgi, Irina Pedoson, Janis Pettai, Maria Poll, Edvards Puciriuss, Marko Purge, Randar Põld, Margit Randmäe, Karl Eik Rebane, Andre Rist, Carol Roost, Heikki Saabas, Kristiina Saar, Janno Saarna, Paul Salumaa, Ramona Sats, Margit Soomre, Markko Sunni, Mari Teder, Kristiina Tigasing, Annika Tihamets, Tiia-Mai Tiikoja, Kristjan Tuuleveski, Jaanus Vaabla.

Õppetööd on juhendanud Indrek Ikkonen, Margit Keeman, Eilve Manglus, Maiu Mooses, Väino Niitvägi ja Kirsti Tuum.

Lisateave
Eilve Manglus, eilve.manglus@ut.ee, tel 508 0025
www.kultuur.ut.ee/et/oppekavad/rahvuslik-metallitoo
FB: rahvuslikmetall
Instagram: tyvka_metall

Janis Pettai valmistatud kodarrahaJanis Pettai valmistatud hõbetatud vasest kodarraha (2015). Foto: Sandra Urvak.