Teated

Raamatukogude teema-aasta 2022 puhul esitame näitusemajas muuseumi raamatukogu põhjal koostatud mininäitusi. Aasta esimesel poolele olnud Hans Leokese tutvustusele järgneb oktoobrist avatud Friedrich Kuhlbarsi (1841–1924) elu kajastav väljapanek.

Luuletaja, lastekirjanik ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars sündis 17. augustil 1841 Tartumaal Sangaste kihelkonnas koolmeistri pojana. Ta õppis Tartus elementaarkoolis ja kreiskoolis ning õpetajate seminaris. Tööle asus koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal. 1862 sai ta koha saksakeelses Viljandi poeglaste algkoolis ning valiti hiljem selle juhatajaks. Venestusajal, 1895. aastal tagandati ta koolijuhataja kohalt vähese vene keele oskuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba kirjamees, kes tegeles koduloo uurimise ja luuletuste kirjutamisega. Ta suri 28. jaanuaril 1924 ja maeti Viljandi Vanale kalmistule.

Kuhlbars kasutas pseudonüümi Villi Andi, mis on tuletatud Viljandi linna nimest. Tema esimene raamat oli murdekeelne „Wastse laulo ja kannel“ (1863), millele järgnes lauluõpik lastele „Laulik koolis ja kodus“. Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatud koorilaulude tekstideks. Tuntud on ka Kuhlbarsi lasteluule, eriti „Teele, teele kurekesed!“.

Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Koidulat kirjutas ta luulet isamaa ülistuseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus „Vanemuine“, üldtuntud rahvaliku lauluna „Kui Kungla rahvas kuldsel aal…“ (1869).

Kuhlbars oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige ja asutamiskoosolekul määrati ta seltsi juhatusse vastutamaks seltsi raamatukogu eest. Samuti juhatas ta Koidu seltsi laulukoori ning kirjutas selle tunnuslaulu „Koit“.

Mininäitusel on ühel laual välja pandud Kuhlbarsi raamatuid muuseumi raamatukogust ja tema auks tehtud trükiseid. Neid täiendab 75 aasta juubelil Friedrich Kuhlbarsi peetud tagasivaatavat kõne sisaldav vihik (PDF).

Teavet maja kohta, kus Kuhlbars elas, saab lugeda kultuurimälestiste registrist.