Loenguõhtu Viljandi kunstnikutüüpidest

Mari Vallikivi raamatuesitlusel
Mari Vallikivi raamatuesitlusel

Neljapäeval, 5. märtsil kell 16 esineb Viljandi muuseumis kunstiajaloolane Mari Vallikivi teemal „19. ja 20. sajandi kunstnikutüübid, kes on Viljandit kujutanud“.

Loeng käsitleb loodud kunstiteoste varal Viljandi muutumist mitmesaja aasta jooksul. Lisaks tutvustatakse näitusel „Viljandi motiiv“ olevaid teoseid ja nende autoreid ning räägitakse sama pealkirjaga raamatu saamisloost ja ka sellest, mis kaante vahele ei mahtunud.

Näitus „Viljandi motiiv“ tutvustab Viljandist pärit, siin lühemalt või pikemalt elanud ning tellimustöid täitnud kunstnike loomingut muuseumi kunstikogus. Samuti kajastab see eri ajajärkude kunstiarusaamu, valitsevaid  ideoloogiaid ja ühe väikelinna muutumist ajas. Eesti kultuurkapitali toetatud näitust saab vaadata kuni 28. märtsini 2020.

Äsja ilmunud raamat „Viljandi motiiv“ tutvustab Viljandi jäädvustusi kunstis 104 teosega 49 autorilt, mida täiendavad raamatu autori tekstid eesti ja inglise keeles. Raamatu andsid välja Viljandi muuseum ja Kondase keskus, selle toimetas Tiina Sarv, tõlkis Ann Kuslap ja kujundas Katrin Kaev. Väljaandmist toetasid Viljandi linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital.

Mari Vallikivi (1975) on kunstiajaloolane, kes töötab 2003. aastast Viljandis Kondase Keskuses. Ta on õppinud aastatel 1993–1997 Eesti kunstiakadeemias kunstiteadust, töötanud kirjastuses toimetajana, kureerinud mitusada näitust ning pidanud loenguid. Ta on avaldanud artikleid ja raamatuid. Tema erialaks on autsaiderkunst, naivism ja harrastuskunst.

Loenguõhtul osalemine on muuseumipiletiga.

Ettekandeõhtu

Kolmapäeval, 4. märtsil kell 16 peetakse Viljandi muuseumi sõprade seltsi järgmine ettekandeõhtu.

Kava

  • Šotimaa St Kilda saartest – Siiri Hubbard
  • Raamatusse „Viljandi 1918–2018 sõnas ja pildis“ jõudnud ja välja jäänud fotosid – Herki Helves
  • Uued museaalid Viljandi muuseumis – Marika Oder

Ettekandeõhtu toimub muuseumi lugemissaalis, kuhu pääseb hoovi kaudu. Kõik huvilised on oodatud.

Lisateave: Heiki Raudla, seltsi esimees, tel 528 4149, heikiraudla@gmail.com.

"Viljandi 1918–2018 sõnas ja pildis" kaanefoto
„Viljandi 1918–2018 sõnas ja pildis“ kaanefoto Endel Velistelt

Koguteose „Eesti Vabadussõja ajalugu“ esitlus

21. veebruaril kell 14 esitletakse Viljandi muuseumi näitusemajas kaheosalist koguteost „Eesti Vabadussõja ajalugu“.

Esineb raamatu koostaja ja toimetaja ajaloolane Lauri Vahtre. Talle esitab küsimusi sõjaajaloolane, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Vabadussõjaaegsete lauludega loob meeleolu ansambel Põldsepp ja Pojad.

Raamatukomplekti saab kohapeal osta hinnaga 40 eurot.

„Eesti Vabadussõja ajalugu“
Lisateave kirjastuse Varrak kodulehel:  varrak.ee/raamatud/komplekt-eesti-vabadussoja-ajalugu-i-ja-ii-osa

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks.

Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele.

„Eesti Vabadussõja ajaloo“ esimene köide annab ülevaate Vabadussõja eeloost ja olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mida võiks nimetada sõjaks Eesti pärast. Teine käsitleb sõda rahu nimel – võitlusi väljaspool Eesti piire. Omaette peatüki moodustab võitlus Landeswehriga, samuti käsitletakse Tartu rahuläbirääkimisi. Lisaks sõjakirjeldustele antakse ülevaade ka tagalast, samuti vaenlase poolel ja mujal Ida-Euroopas ning rahvusvahelises elus toimunu kohta, lisaks käsitletakse Vabadussõja pärandit. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

Kohtumiseni esitlusel!

Lisateave: Jaak Pihlak, tel 501 5069, jaak.pihlak@muuseum.viljandimaa.ee