Kust tuleb sõna „Viljandi“ ja mis otstarve oli margapuul?
Sellised küsimused pani muuseumis kirja Heiki, kui möödunud aasta lõpul paluti näitusemaja külastajatel üles märkida esemed või teemad, mille kohta sooviks lisateavet.
Algatus lähtus president Alar Karise üleskutsest tähistada 17. novembril uudishimu päeva, et väärtustada teadmisi, teada tahtmise soovi ja silmaringi laiendamist.
Muuseumi külastajatelt laekus seepeale 18 sedelit. Heade soovide ja tänuavalduste kõrval laekus küsimusi esemete või ajaloosündmuste kohta, mille kohta muuseumi kuraatorid lisavad teavet või annavad seda loengu kujul. Pealkirjas mainitu kõrval tundsid külastajad huvi veel rehetoa, küüditamise ja kohaliku tööstuse teemal, huvi tekitasid ka ordulinnuse ja rehetoa makett ning kauni kujundusega tooteetiketid.
Aitäh kõigile muuseumi külastanutele nii heade soovide kui ettepanekute eest!
Kust siis Viljandi ikkagi oma nime sai? Sellele annab vastuse kodulehe uue rubriigi Ajalood artikkel „Viljandi nime päritolust“.
Margapuu ehk päsmer on kangkaal, mille ühes otsas on püsiv vasturaskus. Kaalutav raskus tasakaalustatakse kangi õlgade muutmisega toetuspunkti nihutades. Kaaluühikud (enamasti naelad) on kangile märgitud. Ülevaate päsmri ajaloost on avaldanud Tallinna Linnaarhiiv.
Viljandi muuseumi etnograafiakogus on päsmreid 13. Mõned näited Muisist: VM 2348 ja VM 11624:2.