Viljandi ordulinnuse raidkivid välisnäitusel

Kaks muuseumi kogus olevat Viljandi ordulinnuselt leitud raidkivi on välja pandud  Saksamaal Paderborni diötseesi ehk piiskopkonna muuseumis näitusel „Gootika – Paderborni toomkirik ja 13. sajandi ehituskultuur Euroopas“ (21.09.2018–13.01.2019).

Ühel kapiteelil on äratuntav Aisopose valmide seast tuntud lugu rebasest ja kurest. Teisel raidkivil on kujutatud maadlevad talupojad. Raidteoste sõnumit pole suudetud täpselt lahti mõtestada.

Näitusele valitud raidkivid
Näitusele valitud raidkivid

Aastatel 1878–1879 ordulinnusel toimunud väljakaevamistel leiti erakordselt palju skulptureeritud ehitusdetaile. Seda loetakse üheks olulisemaks keskaegse kiviskulptuuri koguks Eestis. Valik neist muuseumile kuuluvatest leidudest on püsivalt eksponeeritud Viljandis pärimusmuusika aida väikses saalis.

Viljandi ordulinnuse raidkivide püsinäitus pärimusmuusika keskuses
Viljandi ordulinnuse raidkivide püsinäitus pärimusmuusika keskuses

XXX Sakala Kalendri esitlus

11. septembril kell 16 esitletakse muuseumi loodustoas Sakala Kalendrit 2019. Kuldsete kaantega 330-leheküljeline kalender sisaldab ligi 50 lugu tosinalt autorilt ja on sarja 30. väljaanne.

Juubeliesitlusele on oodatud on kõik huvilised.

Lisateave: koostaja Heiki Raudla, tel 528 4149, heikiraudla(ä)gmail.com.

Sakala Kalender 2019 kaas
Sakala Kalender 2019

Fondinäitus „Viljandi muuseum 140“

Väljapanekuga tähistame 140 aasta möödumist muuseumi asutamisest ja näitame eriilmelisi museaale pika aja jooksul kogutust, mille hulgas leidub isegi Egiptuse muumia.

Fondinäitus „Viljandi muuseum 140“
Fondinäitus „Viljandi muuseum 140“

Muuseum on varasemal perioodil olnud seotud kahe olulise humanitaarseltsiga. Esimene neist, Viljandi kirjanduslik selts, tegutses aastatel 1878–1915 ja teine, Viljandi kodu-uurimise selts 1929–1944. Mõlemad jõudsid muu tegevuse kõrval luua ka rahvale avatud ekspositsiooni, mis tutvustas muinsuste kogumist, kaitset ja uurimist. Seltsidega oli seotud hulk huvilisi, kes isiklike ressursside najal tegelesid kohaliku ajaloo uurimise ning vanavara kogumisega, enne kui selle eest hakkas hoolt kandma riik. Ajaloolastest ja harrastajatest peab nimetama entusiaste nagu Theodor Schiemann, August Westrèn-Doll, Alfred Kivirähk, August Mikk, Tõnis Parri jpt.

Käesolev fondinäitus ongi pühendatud inimestele, kes on tegelenud Viljandi linna ja maakonna ajalooga ning jätnud sellesse oma jälje. Ekspositsioon on kujundatud anonüümse ajaloouurija-kollektsionääri kabinetina 1930. aastate II poolest, mis on täidetud kultuuriväärtusliku vanavaraga. Eksponaate esitletakse nähtavas väljapanekus mõnevõrra tavatult – need on välja valitud ja grupeeritud selliselt nagu nad võisid omal ajal olla kollektsionääri töökabinetis. Kui muuseumid lähtuvad reeglina näituste korraldamisel mingitest teaduslikest aluspõhimõtetest või teemadest, siis koguja võis lähtuda kasvõi sellest, mis ajal üks või teine asi oli saadud või kelle käest. Aga miks ka mitte sellest, kuidas muinsused omavahel sobivad. Viimast ongi käesoleva näituse juures kasutatud.

Väljapandud museaalide hulgas väärivad enam tähelepanu kirjandusliku seltsi kogusse kuulunud, Eesti tingimustes haruldane lapsemuumia, samuti mündikogu ja looduskogu eksponaadid. Viimase eksponaatide hulgast võib mitmesuguste sarvenäidete ja kaavikute kõrval leida ka mitmesuguseid kivistisi, tarva pealuu ja mammuti hamba. Kunstikogu esindavad peamiselt von Helmerseni perekonnalt 1939. aastal kodu-uurimise seltsile annetatud 19. sajandi portreed ning samast kogust pärit olevad skulptuurid. Viimased kaks August Weizenbergi loodud kipsist portreebüsti. Mõlemad kujutavad kohaliku ajaloo ning vana- ja kirjavara huvilisi – Hans Leokest ja Friedrich Kuhlbarsi. Relvadest saab vaadelda teiste seas Napoleoni sõdade aegset Prantsuse musketit Charleville ning Saksa päritolu mereväekarabiini. Välja on pandud ka tsunftide ja seltside materjale, sealhulgas Viljandi Käsitööliste Abiandmise Seltsi esinduslik lipp-standard. Arheoloogiakogu esindavad peamiselt juhuleiud, etnograafiakogu eksponaatidest saab näha puidust valmistatud lauanõusid ja luuilustustega hobusepäitseid. Näitust on illustreerimas meie muuseumi raamatute kogu vanaraamatud, mida leiab nii vitriinides kui ka töölaual.

Näituse koostas teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu koostöös koguhoidjatega.

Väljapanek on avatud 1. juunist 10. novembrini 2018.

Metsise õhtu

22. mail kell 18–19.30 on aasta lindu metsist tutvustav õhtu mängupoes Loovlood (Lossi 35, Viljandi).

Andres Kalamees Eesti ornitoloogiaühingust vestab metsisejuttu ja näitab pilte, Viljandi muuseum varustab metsisetopistega. Lastele on avatud eraldi ruum, kus saab joonistada ja mängida.

Eelregistreerimine aadressil info@loovlood.com, kohtade arv on piiratud. Sissepääs on prii.

Vt lisaks: loovlood.com, eoy.ee/metsis.

Metsise õhtu
Metsise õhtu

Muuseumiööl kutsume peole

Muuseumiöö - Öös on pidu - Viljandi Muuseum 140

Mail keskel täitub 140 aastat Viljandi muuseumi sünnist. Väärikat sünnipäeva tähistame 19. mai õhtul peetaval muuseumiööl, mille teemaks on sel aastal sobivalt „Öös on pidu“.

Muuseumi ees asuvas peotelgis saab kuulata laste etteasteid ja õppida vanu tantse. Mõnusat Eesti muusikat valib Mart Saar ning terve õhtu jooksul saab osta heategevusorganisatsiooni LC Viljandi Fellin maitsvaid pannkooke ning Lossikambri kosutavat kohvi.

Kava

  • 18.00 Tervitussõnad. Esinevad huvikooli laululapsed ning muusikakooli kandleõpilased;
  • 19.30 Huvikooli teatriklassi etendus muuseumi loodustoas;
  • 21.00 Seltskonnatantsude õpetamine telgis.

Muuseumi näitusemaja on tasuta avatud kella 18–23.

  • I korrusel saab tutvuda Viljandi 5.–9. klasside õpilaste ettevõtmisega „100 kostüümi vabariigile“.
  • II korrusel saab näha viimaseid päevi avatud näitust „Sakala 140 – sulest säutsuni“.
  • Mõlemal korrusel on püsinäitus Viljandimaa ajaloost.

Olete lahkesti palutud peole!