Keraamika töötuba

25. veebruaril kell 13 on 7–12-aastased lapsed oodatud muuseumi Tõrukoja keraamika töötuppa. Tegevus kestab 1,5–2 tundi.
Töötoas voolime savitombust eseme, millele surume peale mustri või meisterdame mõne väikese looma. Kahe nädala pärast, kui valminud esemed on eelpõletuses käinud, saame esemed glasuuriga katta, et anda kaunim välimus ja tugevus. Glasuurimine on samas 11. märtsil kell 15 ja kestab kuni 40 minutit.
Osalustasu 5 eurot sisaldab kõiki vajaminevaid materjale, esemete põletust, glasuurimist ja juhendaja tööd.
Registreerimine ja lisainfo: inge.tonisson@muuseum.viljandimaa.ee
Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.
Keraamika töötuba

Priit Loogi näitus ja kohtumisõhtu

Muuseum kutsub 11. veebruaril kell 16 kohtumisele näitleja Priit Loogiga. Kohtumisõhtul jagab Priit Loog mõtteid ja lugusid oma näitlejakarjäärist teatri- ja filmimaailmas ning inspiratsioonist, mis viis fotonäituse „Kahe suve vahel“ loomiseni. Näitus on muuseumis avatud 5. veebruarist 29. märtsini 2025.

Priit Loogi fotonäitus „Kahe suve vahel“

Algul teatrifotodega tuntust kogunud Endla teatri näitlejal Priit Loogil on kodulinnas liikudes enamasti ikka fotoaparaat kaasas. Ühel hetkel hakkas ta kõnekaid kaadreid saama Pärnu rannast. Seda eriti väljaspool suvehooaega, kui ranna maamärgid hakkasid omamoodi elama. Näituse pildid on valitud mitme aasta vältel tehtud tuhandete fotode hulgast.

Viljandis sündinud ja siin oma lapsepõlve veetnud Priit Loog on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia ning töötab näitlejana Endla teatris. Laiema tähelepanu tõi talle Vargamäe Andrese roll filmis „Tõde ja õigus“. Kaasajal kogub ta tuntust teleseriaali „Papsid“ ühe peaosalisena.

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Sissepääs 5 € või muuseumikaardiga.

Plakat: Priit Loogi portree

Ajalookonverents „Eesti 1100–1400: aegade muutumises“

14. veebruaril peetakse Viljandi muuseumis arheoloogia- ja ajalookonverents, mis keskendub üleminekule muinasajast keskaega, eriti vallutusjärgsele ajale. Ettekanded hõlmavad nelja sajandit: alates 12. sajandi esimese poole leiutühjusest ja ristiusustamisest kuni Musta Surma järellainete ohvriteni.

Konverentsi otseülekande salvestus on järelvaadatav UTTV-s.

Konverentsi kava

10.00–10.10 Avasõnad: Heiki Valk, Jaak Pihlak

10.10–10.35 Andres Tvauri „12. sajandi esimese poole leiutühjus Eestis. Näiline või tegelik?“

10.35–11.00 Karin Rannaäär „Viltina hilisrauaaegne kalme Saaremaal: matmisviisid kiviringkalmetest laibamatusteni“

11.00–11.25 Kristjan Oad „Mis võisid olla saksasõbralike kohalike ülikute motiivid aastatel 1200–1224“

11.25–11.40 VAHEAEG

11.40–12.05 Heiki Valk „Muinas-Viljandi: lähemas ja kaugemas vaates“

12.05–12.30 Marika Mägi „Valjala maalinn – kirjalike allikate uued tõlgendusvõimalused arheoloogiast lähtuvalt“

12.30–12.55 Mihkel Mäesalu „Taani Hindamisraamatu Eestimaa nimistud ja kohalik ühiskond ristisõja järel: palju küsimusi, vähe vastuseid“

12.55–14.15 LÕUNA

14.15–14.40 Kristo Siig „Kes on sellest peekrist joonud? Muinaslinnuste edasikestmisest ja vasallidest Taani-aegses Põhja-Eestis“

14.40–15.05 Ave Matsin „Muinasrõivad keskaegsetel ääremaadel: leiud Siksälä kalmest“

15.05–15.35 Kersti Markus ja Kaarel Sikk „Eesti vanemate kirikute asukohavalikust: maastik ja nähtavusanalüüs“

15.35–15.50 VAHEAEG

15.50–16.15 Marie Anna Blehner „Loosi külakalmistu: perifeerne rahvas Vastseliina külje all“

16.15–16.40 Martin Malve „Musta Surma järellaine ohvrid: Otepää katkukalmistult leitud luustikest“

16.40–…      AruteluESTERRA logo

Konverentsi korraldavad uurimisprojekt „Eesti 12.-14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul“ (PRG1931), Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja Viljandi Muuseum.

Ettekandeõhtu Viljandi muusikakooli ajaloost

Kolmapäeval, 29. jaanuaril kell 16 algava Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu teemaks on Viljandi muusikakool. Selle linnale olulise asutuse huvitavast ajaloost kõneleb ja näitab arvukalt fotosid kooli kauaaegne õpetaja Maret Tomson.

Juttu tuleb sellest, miks kool avati alles kolmandal katsel 1945. aastal, kes olid esimesed õpetajad, milliseid pille ja lugusid mängiti ning kuidas saadi hakkama tollaste ideoloogiliste nõudmistega. Meenutatakse näidislastemuusikakooli nime saamist 1980. aastal ja mida see koolile kaasa tõi. Tutvustatakse kooli esinduskollektiivide Viljandi noorte sümfooniaorkestri ja puhkpilliorkestri loomist ning tähtsust muusikakooli arengus.

Kool tähistab peatselt oma 80. tegevusaastat. Tähtpäeva eel valmis raamat „Viljandi muusikakool 1945–2022“, mille Maret Tomson koostas arhiivimaterjalide ning endiste pedagoogide ja vilistlaste meenutuste põhjal. Raamat on müügil samal õhtul muuseumis ja edaspidi muusikakoolis sularaha eest (25 €).

Raamatu kaanepilt
Raamatu kaanepilt. Kujundaja Katrin Kaev, foto Maris Tomba.

 

Arheoloogiliste välitööde näitus

Muuseumi teisel korrusel saab 15. jaanuarist alates tutvuda Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitusega, mis tutvustab 2023. aasta olulisemaid arheoloogilisi välitöid. Teiste seas puudutab üks stend ka Viljandit, kus Suusahüppemäel uuriti piiramisrajatiste servaala.

Muinsuskaitseameti andmetel tehti Eestis toona 230 arheoloogilist uuringut. Näituse stendidele on neist valitud 19, mille hulgas on nii matmispaikadel, muinas- ja keskaegsetes linnustes, asulakohtades kui ka kesk- ja uusaegsetes linnades ning merel tehtud uuringud.

Näitus autoriteks on arheoloogid, sisutoimetajad olid Arvi Haak Tartu Linnamuuseumist ja Ulla Kadakas Eesti Ajaloomuuseumist. Keeletoimetaja oli Hille Saluäär ja kujundaja Jaana Ratas. Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ning arheoloogiaettevõtted Arheoloogiakeskus, OÜ Arheograator, OÜ Arheox ja OÜ Muinasprojekt.

Näitus jääb avatuks 29. märtsini 2025.

Näitus „Arheoloogilised välitööd Eestis 2023“