Loeng Viljandi kunstielust ühiskonna pöördeaegadel

Viljandi kunstielu on viimase poole sajandi jooksul kujunenud ja arenenud suurte ühiskondlike muutuste taustal – alates nõukogude okupatsiooni varjatud piirangutest kuni 1990. aastate tormilise vabanemise ja uute võimalusteni.

Neljapäeval, 25. septembril kell 16 Viljandi muuseumis algaval loengul avab kunstiteadlane Tiiu Männiste Viljandi kunstielu mitmekülgse loo, tutvustades selle eestvedajaid, silmapaistvaid loovisikuid ja nende loomingut. Koos kuulajatega meenutatakse ka legendaarseid kunstifestivale, mis on kujundanud Viljandi kultuuripilti.

Tiiu Männiste on 2024. aastal ilmunud raamatu „Viljandi kunstielu 20. sajandi teisel poolel“ koostaja.

Pilet hinnaga 6 € on saadaval eelmüügist https://sviby.com/et/e/zo0t2j  ja muuseumi kassas.

Olete väga oodatud!

Loengu reklaam

Maramaa maja avamine

1927. aastal ehitas Viljandi legendaarne linnapea August Maramaa oma perele uhke maja aadressil Uueveski tee 8. Arhitekt Johannes Fuksi projekteeritud villa ehitust rahastas Maramaa populaarsete matemaatikaõpikute väljaandmisega, neid ilmus tema käe alt ligi 50. Lisaks Augustile elasid majas veel abikaasa Anna ja viis last. Aeg-ajalt andis pere peavarju üürnikele. Majja mahtus ka klaveristuudio, kus sai võtta eratunde.

Maramaade pere kolis 1940. aastal Tallinnasse. Järgnenud okupatsiooniperioodil jagati villa väikesteks korteriteks, kuhu mahutati kümmekond peret. 1990. aastatel lõpul läks maja erakätesse ning seisis pikalt kasutuseta. 2025. aasta sügiseks on aga uhke villa uue omaniku käe all täielikult renoveeritud ning valmis taas majutust pakkuma. Renoveerimisprojekti teostas Maakivist OÜ.

Maakivist OÜ juhatuse liige Hardi-Sander Luik sõnab: „Olgugi et sedasorti hoonetel on olnud erinevaid otstarbeid ning need on ehitatud just mingi kindla eesmärgi täitmiseks, vajavad need vanakesed tänapäeval uut hingamist ja kaasaegsemat käsitlust kasutusele võtmisel.“

Tema sõnul on taastatud mitmed olulised detailid: lubikrohvfassaad, tellisest kivivooder, püstpalkvälisseinad ja katusekonstruktsioon, pottahjud koos korstendega, sisseehitatud tammepuidust kabinetimööbel, täispuidust siseuksed ja palju muud. Nagu Luik rõhutab: „Mina usun, et hoonetele, nagu ka inimestele, jääb nende aura ja iseloom, millega nüüd järgmine pererahvas peab toime tulema ning teineteist mõistma õppima.“

Maramaa maja pidulik avamine linnarahvale toimub Euroopa muinsuskaitsepäevade raames pühapäeval, 14. septembril kell 14.

Ettekannetega astuvad üles Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm ja koduloolane Heiki Raudla. Toimuvad giidituurid, mille käigus saavad huvilised tutvuda maja interjööri ning Viljandi Muuseumi koostatud fotonäitusega.

Maramaa maja foto tekstiga

Vestlusring vabaduse tagasitulekust

Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil kell 15 kutsub Viljandi Muuseum oma hoovi osalema vestlusringis „Vabaduse tagasitulek“. Meenutame 1991. aasta ärevaid augustipäevi ja läbirääkimisi Viljandis paiknenud nõukogude dessantväelastega ning räägime sellest, kuidas okupatsiooni all elanud rahva arglikest unistustest sai mõne tormilise aastaga iseseisev ja toimiv riik.

Oma mõtteid ja mälestusi jagavad omaaegsed linnajuhid Jaak Allik, Arnold Kimber, Heiki Raudla, Andres Soosaar ja Rein Triisa. Kuulajaid tulevad tervitama Viljandi Linnavolikogu esinaine Helmen Kütt ja linnapea Johan-Kristjan Konovalov.

Muusikaline vahepala toob Viljandi Muusikakool.

NB! Vestlusringi ajal saavad lapsed avastada Viljandi vanalinna otsimismängus, kus kaardi ja/või Navicupi telefoniäpi abil tuleb leida põnevaid paiku ja vastata küsimustele. Mäng algab ja lõpeb muuseumi kassas. Kõik tublid osalejad saavad väikese magusa preemia.

Muuseum on 20. augustil külastajatele avatud tavapäraselt kella 10–17.

Eesti lipp

Muuseum toob pärimusmuusika festivali melu keskele muuseumid üle Eesti

Viljandi pärimusmuusika festivali ajal, 25. ja 26. juulil, muutub Viljandi Muuseumi hoov kaheks päevaks Eesti muuseumide kohtumispaigaks. Sündmusel osaleb 20 muuseumi ja organisatsiooni üle Eesti, pakkudes mitmekesist programmi nii suurtele kui väikestele.

Muuseumi hoovis on reedel ja laupäeval kella 10–18 muuseumiala, kus külastajad saavad tutvuda muuseumide tegemiste ja väljapanekutega, osaleda töötubades ning kuulata ettekandeid teemal „Maast lahti!“. Kahel päeval jagub tegevusi kogu perele: proovida saab vibulaskmist, lahendada mõistatusi, meisterdada ja mängida.

KAVA

Reedel, 25.07                                      

11:00     Valga muuseum tuleb külla
Neeme Punder, Priit Riemann, Valga Muuseum

11:30     Struve Kaar. Kas maakera on ümmargune ?
Epp Alatalu, Riin Alatalu, Ajakool OÜ

12:00     Loodusmuuseumi uus maja
Evelin Pääsukene, Eesti Loodusmuuseum

12:30     Musikaalne Mehkamaa – Võrumaa lõunatipp
Ivari Padar, Mõniste Talurahvamuuseum

13:00     Paus

14:00     Kolhoosiaja algus  –  kuidas talurahvas maast lahti sai
Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseum

14:30     Kuidas mulgid rikkaks said?
Ly Laanemets, Jaanika Toome, Mulgi Elamuskeskus

15:00     Juhan Liiv ja Eduard Tubin. Lendutõus
Mari Niitra, Juhan Liivi Muuseum

15:30     Tantsivad Saksa talupojad vara-uusaegsest Viljandist ja Tartust
Arvi Haak, Tartu Linnamuuseum

Reedel peetud ettekannete slaidid (pdf).

 

Laupäeval, 26.07                                

11:00     Õppelaev „Viljandi” Euroopa-reis
Urmas Dresen, Eesti Meremuuseum

11:30     Tunne Viljandi arhitekte!
Epp Alatalu, Eesti Arhitektuurimuuseum

12:00     Narva muuseum – Eesti eelpost piiril
Maria Smorževskihh-Smirnova, Narva Muuseum

12:30     Maast lahti ja tagasi maasse: sõjahaudade ümbermatmistest
Hellar Lill, Eesti Sõjamuuseum

13:00     Paus

14:00     Radiaator vs disainradiaator
Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

14:30     Eesti lennukaimad muuseumiideed
Mariann Raisma, Tartu Ülikooli muuseum

15:00     Vähemusrahvuste spordikultuur Eestis
Kaarel Antons, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

15:30     Ajaloosündmustest rääkivad laulud
Krista Sarv, Helene Tedre, Eesti Ajaloomuuseum

16:00     KUMU
Johanna Jolen Kuzmenko, Kumu

Laupäeval peetud ettekannete slaidid (pdf).

Lisaks toimuvad muuseumi rehetoas jutuvestja Piret Pääri vestlustunnid, kus kõlavad lood armastusest, surmast ja kõigest, mis sinna vahele jääb.

„Viljandi pärimusmuusika festival on alati olnud koht, kus kultuur elab – mitte ainult laval, vaid ka tänavail, hoovides ja inimestes. Nüüd, muuseumijuhina, on minu jaoks oluline tuua sellesse elavasse kogemusse juurde uus mõõde – muuseumide hääl. Meil on erakordne võimalus pakkuda festivali ajal muuseumihoovis programmi, mis tutvustab erinevate Eesti muuseumide lugusid, kogemusi ja teadmisi. See on koht, kus publik saab korraks aeglustada, süveneda ja kuulata, kuidas minevik kõneleb tänasega.” sõnab Viljandi Muuseumi juht Anu Rannu, kes varasematel aastatel on korraldanud pärimusmuusika festivali.

Eesti Muuseumiühingu tegevjuht Anu Viltrop: „Kahtlemata on pärimusmuusika festivali aegu linn siginat-saginat, melu, muusikat ja inimesi täis. Usun, et muuseumihoov pakub folgilistele teistmoodi hingetõmbehetke ja mõttevirgutust praktiliste tegevuste ja mahlakate-sisukate ettekannete näol. Muuseumihoovi külastaja saab kindlasti ka hulgaliselt ideid, milliseid muuseume pärast folki külastada. Pärimusmuusika festivalil saab muljeid koguda vaid neljal päeval aastas, muuseumid on aga lahti aastaringselt. Seetõttu olemegi muuseumidega Viljandis kohal, et meelde tuletada: regulaarne muuseumikülastus leevendab stressi, taastab tähelepanuväsimusest ning on seega aastaringne tõhus enesehoiunipp!“

Viljandi Muuseumi hoovis osalevad muuseumid ja organisatsioonid: Eesti Muuseumiühing, Muuseumikaart, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Maaelumuuseumid, Eesti Maanteemuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Sõjamuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Juhan Liivi Muuseum, Mulgi Elamuskeskus, Mõniste Talurahvamuuseum, Narva Muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Valga Muuseum, Viljandi Muuseum.

Kohal on ka toidu- ja joogipakkujad, kes hoolitsevad selle eest, et kultuuriprogrammi kõrvale jaguks ka kehakinnitust.

Sündmust korraldavad Viljandi Muuseum, Eesti Muuseumiühing ja Muuseumikaart.

Lisainfo: Anu Rannu, SA Viljandi Muuseum juhatuse liige
anu.rannu@muuseum.viljandimaa.ee, tel 5330 4928

Rehetoas jutustab lugusid Piret Päär

Muuseumi rehetuppa tuleb 25., 26., ja 27. juulil lugusid rääkima Piret Päär, kellel on lugude jutustamise kogemust praeguseks juba enam kui kolmkümmend aastat. Jutuvestja juurde saavad lugusid kuulama tulla lapsed koos täiskasvanutega, kuid õhtused ajad on mõeldud peamiselt täiskasvanud kuulajatele, sest mõnikord on väga tervislik muinasjuttude kuulamiseks ainult täiskasvanutel omavahel kokku saada. Piret jutustab lugusid armastusest, surmast ja kõigest, mis sinna vahele veel jääb.
 
Reedel (25.07) „Elas kord ja oli…“ kell 11.00
lapsed (alates 6.eluaastast) koos täiskasvanutega
 
Laupäeval (26.07) „Seitsme maa ja mere taga…“ kell 11.00
lapsed (alates 6.eluaastast) koos täiskasvanutega
 
Pühapäeval (27.07) „ Ja taevast kukkus alla kolm õuna…“ kell 11.00
lapsed (alates 6.eluaastast) koos täiskasvanutega.
Piret jutustab oma lemmikmuinaslugusid, mis on mõnusad kuulata nii lastel, kui ka täiskasvanutel.
 
 Reede (25.07) õhtul 18.00 täiskasvanud
„Surm muinasjutus“.
Laupäev (26.07) õhtul kell 18.00 täiskasvanud
„Armastus muinasjutus“
 
Kestus kõigil jututubadel on 50 minutit.
 
 

reklaam