Valdo Praust Viljandimaa ajaloolistest teedest

Reedel, 11. aprillil kell 17 on ajaloohuvilised oodatud osa saama Valdo Prausti ettekandest, mis teeb ülevaate Viljandimaa ajaloolistest teedest.

Kas teadsite, et…

  • Eesti on olnud kaetud üsna sirgelt kulgenud talimaanteedega?
  • Tartu–Viljandi–Pärnu talitee kulges üle Võrtsjärve jää?
  • Pärsti nimi võib tuleneda sõnapaarist „päris tee“, kuna põline Tallinna–Viljandi–Riia ühendus kulges sealtkaudu?
  • Esimene maailmasõda tühistas Saaremaa–Pärnu–Viljandi–Pihkva raudtee rajamise?
  • 1938. aastal Helsingis kavandatud, kuid ära jäänud olümpiamängud takistasid Viljandist otse Pärnusse viiva tee ehitust, mis jäigi rajamata?

Sellest ja paljust muust saab ettekandest teada.

Valdo Praust on küberneetik ja jalgrattamuuseumi eestvedaja, kes on pühendunud Eesti teedevõrgu kujunemise uurimisele.

Sissepääs muuseumipileti (5 € / 3 €) või muuseumikaardiga.

Olete oodatud!

Fragment kaardist
Väljavõte 1908. aastal välja antud kaardist muuseumi arhiivkogus.

Erakollektsiooni näitus „Munadepühad“

Teisipäeval, 1. aprillil kell 16 avatakse Viljandi muuseumis erakollektsiooni näitus „Munadepühad“.

Kihnlane Einar Härm on juba paarkümmend aastat kogunud munadepühade postkaarte. Enam kui 10 riigis trükitud 700 pühadekaardile lisaks on kogunenud ligi 400 munapeekrit ja üle poolesaja luksuslikult kaunistatud Fabergé muna koopia. Ülestõusmispühade ajal soovib ta oma kogu erinevais paikades inimeste rõõmuks näitusena tutvustada.

Laiade teadmistega kollektsionäär tutvustab näituse avamisel munapeekrite ajalugu ja nende valmistamise kunsti, mis sai alguse juba iidsel ajal. Neid on leitud näiteks 79. aastal tuha alla mattunud Pompei linnast.

Ülestõusmispühad ehk lihavõtted, rahvakeeles ka muna- või kiigepühad on jõulude kõrval oodatud tähtpäev. See on liikuv kalendripüha, mida kirikukalendri järgi tähistatakse esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Püha tähistamisega seotud traditsioonid kajastuvad näitusel välja pandud esemetel.

Einar Härm näitusel

16. aprillil kell 16 peab Einar Härm muuseumis ettekande „Kas muna või kana?“. Lisaks munapeekrite ajaloole tulevad jutuks Fabergé kuulsad ehted ja munad, pühadekaardid, nendel näha olevad ristiusu tegelased, aga ka jänes, kukk, fööniks ja paljud teised. Kuulamiseks tuleb varuda vähemalt tund aega ja sissepääs on muuseumipileti või muuseumikaardiga.

Näitust saab muuseumis vaadata 3. maini teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse plakat

Ettekanne Järveotsa kalmistu uurimisest

Kolmapäeval, 12. märtsil kell 16 Viljandi muuseumis peetaval ettekandeõhtul tutvustab arheoloog Martin Malve Viljandis Järveotsal avastatud matmispaigast kogutud teavet.

2024. aasta suvel sattusid ehitajad Viljandis Männimäe Järveotsa elurajooni laiendamisel seni teadmata matmispaigale. Välitööde käigus avastati 36 hauda, millest arheoloogiliselt uuriti 28 rajatava tänava alla jäävat. Kokku võib kalmistu alal olla üle 70 haua ligi 100 maetuga, mis pärinevad 1940ndate I poolest. Surnud olid sängitatud korrapäraselt nelja ritta. Enamik olid üksikmatused, kuid leiti ka neli mitmikhauda. Üles võeti 35 luustikku, millest 23 kuulus alaealistele. Täisealistest suurem osa olid naised, meeste matuseid oli kõige vähem. Esemetest leiti peamiselt münte ja õigeusu kaelariste, samuti arvukalt nööpe. On oletatud, et tegemist on Venemaalt sõja eest evakueeritud tsiviilisikutega.

Kes ikkagi olid need maetud? Sellele küsimusele vastab Tartu Ülikooli osteoarheoloog Martin Malve, kelle töö hõlmab matmispaikade arheoloogiliste päästekaevamiste juhatamist ja leitud inimluude analüüsimist. Luu-uurimist on ta õppinud Leedus Vilniuse Ülikoolis ja Inglismaal Readingi Ülikoolis. Tema teadustöö keskendub eelkõige kesk- ja varauusajast pärit skelettide uurimisele, et saada teavet sellest, kuidas toona elati, milline oli inimeste ümber olev keskkond, nende tervis ja toitumine.

Ettekandeõhtul saab osaleda 5 € muuseumipääsme või muuseumikaardiga.

Olete oodatud!

Martin Malve kaevamispaigas
Martin Malve Järveotsa haudade asukohas. Foto Elmo Riig, Sakala.

Ajalookonverents „Eesti 1100–1400: aegade muutumises“

14. veebruaril peetakse Viljandi muuseumis arheoloogia- ja ajalookonverents, mis keskendub üleminekule muinasajast keskaega, eriti vallutusjärgsele ajale. Ettekanded hõlmavad nelja sajandit: alates 12. sajandi esimese poole leiutühjusest ja ristiusustamisest kuni Musta Surma järellainete ohvriteni.

Konverentsi otseülekande salvestus on järelvaadatav UTTV-s.

Konverentsi kava

10.00–10.10 Avasõnad: Heiki Valk, Jaak Pihlak

10.10–10.35 Andres Tvauri „12. sajandi esimese poole leiutühjus Eestis. Näiline või tegelik?“

10.35–11.00 Karin Rannaäär „Viltina hilisrauaaegne kalme Saaremaal: matmisviisid kiviringkalmetest laibamatusteni“

11.00–11.25 Kristjan Oad „Mis võisid olla saksasõbralike kohalike ülikute motiivid aastatel 1200–1224“

11.25–11.40 VAHEAEG

11.40–12.05 Heiki Valk „Muinas-Viljandi: lähemas ja kaugemas vaates“

12.05–12.30 Marika Mägi „Valjala maalinn – kirjalike allikate uued tõlgendusvõimalused arheoloogiast lähtuvalt“

12.30–12.55 Mihkel Mäesalu „Taani Hindamisraamatu Eestimaa nimistud ja kohalik ühiskond ristisõja järel: palju küsimusi, vähe vastuseid“

12.55–14.15 LÕUNA

14.15–14.40 Kristo Siig „Kes on sellest peekrist joonud? Muinaslinnuste edasikestmisest ja vasallidest Taani-aegses Põhja-Eestis“

14.40–15.05 Ave Matsin „Muinasrõivad keskaegsetel ääremaadel: leiud Siksälä kalmest“

15.05–15.35 Kersti Markus ja Kaarel Sikk „Eesti vanemate kirikute asukohavalikust: maastik ja nähtavusanalüüs“

15.35–15.50 VAHEAEG

15.50–16.15 Marie Anna Blehner „Loosi külakalmistu: perifeerne rahvas Vastseliina külje all“

16.15–16.40 Martin Malve „Musta Surma järellaine ohvrid: Otepää katkukalmistult leitud luustikest“

16.40–…      AruteluESTERRA logo

Konverentsi korraldavad uurimisprojekt „Eesti 12.-14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul“ (PRG1931), Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja Viljandi Muuseum.

Ettekandeõhtu Viljandi muusikakooli ajaloost

Kolmapäeval, 29. jaanuaril kell 16 algava Viljandi muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu teemaks on Viljandi muusikakool. Selle linnale olulise asutuse huvitavast ajaloost kõneleb ja näitab arvukalt fotosid kooli kauaaegne õpetaja Maret Tomson.

Juttu tuleb sellest, miks kool avati alles kolmandal katsel 1945. aastal, kes olid esimesed õpetajad, milliseid pille ja lugusid mängiti ning kuidas saadi hakkama tollaste ideoloogiliste nõudmistega. Meenutatakse näidislastemuusikakooli nime saamist 1980. aastal ja mida see koolile kaasa tõi. Tutvustatakse kooli esinduskollektiivide Viljandi noorte sümfooniaorkestri ja puhkpilliorkestri loomist ning tähtsust muusikakooli arengus.

Kool tähistab peatselt oma 80. tegevusaastat. Tähtpäeva eel valmis raamat „Viljandi muusikakool 1945–2022“, mille Maret Tomson koostas arhiivimaterjalide ning endiste pedagoogide ja vilistlaste meenutuste põhjal. Raamat on müügil samal õhtul muuseumis ja edaspidi muusikakoolis sularaha eest (25 €).

Raamatu kaanepilt
Raamatu kaanepilt. Kujundaja Katrin Kaev, foto Maris Tomba.