Rubriik: Loeng

Kolmapäeval, 12. märtsil kell 16 Viljandi muuseumis peetaval ettekandeõhtul tutvustab arheoloog Martin Malve Viljandis Järveotsal avastatud matmispaigast kogutud teavet.

2024. aasta suvel sattusid ehitajad Viljandis Männimäe Järveotsa elurajooni laiendamisel seni teadmata matmispaigale. Välitööde käigus avastati 36 hauda, millest arheoloogiliselt uuriti 28 rajatava tänava alla jäävat. Kokku võib kalmistu alal olla üle 70 haua ligi 100 maetuga, mis pärinevad 1940ndate I poolest. Surnud olid sängitatud korrapäraselt nelja ritta. Enamik olid üksikmatused, kuid leiti ka neli mitmikhauda. Üles võeti 35 luustikku, millest 23 kuulus alaealistele. Täisealistest suurem osa olid naised, meeste matuseid oli kõige vähem. Esemetest leiti peamiselt münte ja õigeusu kaelariste, samuti arvukalt nööpe. On oletatud, et tegemist on Venemaalt sõja eest evakueeritud tsiviilisikutega.

Kes ikkagi olid need maetud? Sellele küsimusele vastab Tartu Ülikooli osteoarheoloog Martin Malve, kelle töö hõlmab matmispaikade arheoloogiliste päästekaevamiste juhatamist ja leitud inimluude analüüsimist. Luu-uurimist on ta õppinud Leedus Vilniuse Ülikoolis ja Inglismaal Readingi Ülikoolis. Tema teadustöö keskendub eelkõige kesk- ja varauusajast pärit skelettide uurimisele, et saada teavet sellest, kuidas toona elati, milline oli inimeste ümber olev keskkond, nende tervis ja toitumine.

Ettekandeõhtul saab osaleda 5 € muuseumipääsme või muuseumikaardiga.

Olete oodatud!

14. veebruaril peetakse Viljandi muuseumis arheoloogia- ja ajalookonverents, mis keskendub üleminekule muinasajast keskaega, eriti vallutusjärgsele ajale. Ettekanded hõlmavad nelja sajandit: alates 12. sajandi esimese poole leiutühjusest ja ristiusustamisest kuni Musta Surma järellainete ohvriteni.

Konverentsi otseülekande salvestus on järelvaadatav UTTV-s.

Konverentsi kava

10.00–10.10 Avasõnad: Heiki Valk, Jaak Pihlak

10.10–10.35 Andres Tvauri „12. sajandi esimese poole leiutühjus Eestis. Näiline või tegelik?“

10.35–11.00 Karin Rannaäär „Viltina hilisrauaaegne kalme Saaremaal: matmisviisid kiviringkalmetest laibamatusteni“

11.00–11.25 Kristjan Oad „Mis võisid olla saksasõbralike kohalike ülikute motiivid aastatel 1200–1224“

11.25–11.40 VAHEAEG

11.40–12.05 Heiki Valk „Muinas-Viljandi: lähemas ja kaugemas vaates“

12.05–12.30 Marika Mägi „Valjala maalinn – kirjalike allikate uued tõlgendusvõimalused arheoloogiast lähtuvalt“

12.30–12.55 Mihkel Mäesalu „Taani Hindamisraamatu Eestimaa nimistud ja kohalik ühiskond ristisõja järel: palju küsimusi, vähe vastuseid“

12.55–14.15 LÕUNA

14.15–14.40 Kristo Siig „Kes on sellest peekrist joonud? Muinaslinnuste edasikestmisest ja vasallidest Taani-aegses Põhja-Eestis“

14.40–15.05 Ave Matsin „Muinasrõivad keskaegsetel ääremaadel: leiud Siksälä kalmest“

15.05–15.35 Kersti Markus ja Kaarel Sikk „Eesti vanemate kirikute asukohavalikust: maastik ja nähtavusanalüüs“

15.35–15.50 VAHEAEG

15.50–16.15 Marie Anna Blehner „Loosi külakalmistu: perifeerne rahvas Vastseliina külje all“

16.15–16.40 Martin Malve „Musta Surma järellaine ohvrid: Otepää katkukalmistult leitud luustikest“

16.40–…      Arutelu

Konverentsi korraldavad uurimisprojekt „Eesti 12.-14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul“ (PRG1931), Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja Viljandi Muuseum.

15. jaanuaril kell 16 saab muuseumis heita pilgu eesti toidukultuuri vanemasse ajalukku arheokeemik Ester Orase ettekande vahendusel. Mineviku toidutavasid ja -kultuuri avav loeng kuulub näituse „Laua ümber koos“ publikuprogrammi.

Ettekanne avab kuulajatele, kuidas arheoloogilised leiud aitavad mõista toonaste inimeste toiduvalikut. Erinevate ajastute leidudest selgub, miks pidulaual peab olema kala, kui vana on must leib, kuidas on lood laktoositalumatusega ning kas meeste ja naiste toidueelistused erinesid muinasajal. Vaadeldakse peamisi toitumisega seotud arheoloogilisi allikaid, nende uurimisvõimalusi ja tehakse tutvust uudse biomolekulaararheoloogia uurimissuunaga.

Loeng pakub värskeid teadmisi ja uusi vaatenurki, mis seovad meie mineviku toidutraditsioonid tänapäeva tähendustega.

Olete oodatud!

Pääse 5 € või muuseumikaardiga.

Viljandi muuseum kutsub 11. detsembril kell 16 loeng-degustatsioonile „Viinad ja peenemad napsid. Alkohol ja kohalik kultuur“, kus diplomaat, bioloog ja napside maailma käsitlevate raamatute autor Toomas Tiivel viib rännakule alkoholi mitmekesise ajaloo ja kultuurilise tähenduse radadel.

Napside maailm on palju enamat kui maitseelamus – see peegeldab sügavalt kultuuri, ajalugu ja inimese suhet loodusega. Toomas Tiivel tutvustab erinevate maade ja ajastute puhul jookide valmistamise ja nende tarbimise asjaolusid. Selgub, kuidas viinad, liköörid ja muud kanged joogid saavad oma unikaalse iseloomu kohalikest loodusvaradest ja traditsioonidest. Arutleme, kuidas kultuurne ja vastutustundlik tarbimine on osa laiemast elukvaliteedist, mida tähendavad sõnad „kohavaim” ja „elu vesi” ning kuidas saaksime hoida kohalikke traditsioone ka tänapäeval.

Loenguga kaasneb valitud napside nüansse avav degustatsioon.

• Osalema on oodatud vaid täisealised osalejad.

Pääse 5 € või muuseumikaardiga.

Kasuta võimalust saada teadmisi ja maitseelamusi üheskoos!

Loeng on seotud näitusega „Laua ümber koos“, mis kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.