Posted on

Loeng: Viljandimaa talurahva ülerõivad 19. sajandil

Muuseum kutsub 12. juunil kell 16 algavale loengule, kus muuseumi kuraator ja etnograafiakogu hoidja Tiina Jürgen annab ülevaate 19. sajandi ajaloolisel Viljandimaal ja kultuuriloolisel Mulgimaal kantud ülerõivastest. Fookuses on rüüd, pikk-kuued ja kasukad – nende kandmistraditsioonid, materjalid, lõiked, valmistamine ning nendega seotud lood ja legendid.

Tänapäeval peame rahvarõivaste all silmas just 19. sajandi talupojakultuuri rõivaid. Nende välimus sõltus kandja staatusest, olukorra pidulikkusest, aastaajast ja jõukusest. Ajalooliselt väljakujunenud traditsioonid on rahvarõivaste valmistamise ja kandmise aluseks ka tänapäeval. Seetõttu on oluline teadvustada ka ülerõivaste rolli rahvarõivakomplektis ja nendega kaasnevaid nüansse.

Loeng pakub sisulist täiendust muuseumi samateemalisele näitusele „Puusanõks“.

Loengule pääseb muuseumipiletiga 5 € / 3 €.
Vajalik on eelregistreerimine. Osalemisest anna teada: haridus@muuseum.viljandimaa.ee

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Posted on

Valdo Praust Viljandimaa ajaloolistest teedest

Reedel, 11. aprillil kell 17 on ajaloohuvilised oodatud osa saama Valdo Prausti ettekandest, mis teeb ülevaate Viljandimaa ajaloolistest teedest.

Kas teadsite, et…

  • Eesti on olnud kaetud üsna sirgelt kulgenud talimaanteedega?
  • Tartu–Viljandi–Pärnu talitee kulges üle Võrtsjärve jää?
  • Pärsti nimi võib tuleneda sõnapaarist „päris tee“, kuna põline Tallinna–Viljandi–Riia ühendus kulges sealtkaudu?
  • Esimene maailmasõda tühistas Saaremaa–Pärnu–Viljandi–Pihkva raudtee rajamise?
  • 1938. aastal Helsingis kavandatud, kuid ära jäänud olümpiamängud takistasid Viljandist otse Pärnusse viiva tee ehitust, mis jäigi rajamata?

Sellest ja paljust muust saab ettekandest teada.

Valdo Praust on küberneetik ja jalgrattamuuseumi eestvedaja, kes on pühendunud Eesti teedevõrgu kujunemise uurimisele.

Sissepääs muuseumipileti (5 € / 3 €) või muuseumikaardiga.

Olete oodatud!

Fragment kaardist
Väljavõte 1908. aastal välja antud kaardist muuseumi arhiivkogus.
Posted on

Erakollektsiooni näitus „Munadepühad“

Teisipäeval, 1. aprillil kell 16 avatakse Viljandi muuseumis erakollektsiooni näitus „Munadepühad“.

Kihnlane Einar Härm on juba paarkümmend aastat kogunud munadepühade postkaarte. Enam kui 10 riigis trükitud 700 pühadekaardile lisaks on kogunenud ligi 400 munapeekrit ja üle poolesaja luksuslikult kaunistatud Fabergé muna koopia. Ülestõusmispühade ajal soovib ta oma kogu erinevais paikades inimeste rõõmuks näitusena tutvustada.

Laiade teadmistega kollektsionäär tutvustab näituse avamisel munapeekrite ajalugu ja nende valmistamise kunsti, mis sai alguse juba iidsel ajal. Neid on leitud näiteks 79. aastal tuha alla mattunud Pompei linnast.

Ülestõusmispühad ehk lihavõtted, rahvakeeles ka muna- või kiigepühad on jõulude kõrval oodatud tähtpäev. See on liikuv kalendripüha, mida kirikukalendri järgi tähistatakse esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Püha tähistamisega seotud traditsioonid kajastuvad näitusel välja pandud esemetel.

Einar Härm näitusel

16. aprillil kell 16 peab Einar Härm muuseumis ettekande „Kas muna või kana?“. Lisaks munapeekrite ajaloole tulevad jutuks Fabergé kuulsad ehted ja munad, pühadekaardid, nendel näha olevad ristiusu tegelased, aga ka jänes, kukk, fööniks ja paljud teised. Kuulamiseks tuleb varuda vähemalt tund aega ja sissepääs on muuseumipileti või muuseumikaardiga.

Näitust saab muuseumis vaadata 3. maini teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse plakat

Posted on

Ettekanne Järveotsa kalmistu uurimisest

Kolmapäeval, 12. märtsil kell 16 Viljandi muuseumis peetaval ettekandeõhtul tutvustab arheoloog Martin Malve Viljandis Järveotsal avastatud matmispaigast kogutud teavet.

2024. aasta suvel sattusid ehitajad Viljandis Männimäe Järveotsa elurajooni laiendamisel seni teadmata matmispaigale. Välitööde käigus avastati 36 hauda, millest arheoloogiliselt uuriti 28 rajatava tänava alla jäävat. Kokku võib kalmistu alal olla üle 70 haua ligi 100 maetuga, mis pärinevad 1940ndate I poolest. Surnud olid sängitatud korrapäraselt nelja ritta. Enamik olid üksikmatused, kuid leiti ka neli mitmikhauda. Üles võeti 35 luustikku, millest 23 kuulus alaealistele. Täisealistest suurem osa olid naised, meeste matuseid oli kõige vähem. Esemetest leiti peamiselt münte ja õigeusu kaelariste, samuti arvukalt nööpe. On oletatud, et tegemist on Venemaalt sõja eest evakueeritud tsiviilisikutega.

Kes ikkagi olid need maetud? Sellele küsimusele vastab Tartu Ülikooli osteoarheoloog Martin Malve, kelle töö hõlmab matmispaikade arheoloogiliste päästekaevamiste juhatamist ja leitud inimluude analüüsimist. Luu-uurimist on ta õppinud Leedus Vilniuse Ülikoolis ja Inglismaal Readingi Ülikoolis. Tema teadustöö keskendub eelkõige kesk- ja varauusajast pärit skelettide uurimisele, et saada teavet sellest, kuidas toona elati, milline oli inimeste ümber olev keskkond, nende tervis ja toitumine.

Ettekandeõhtul saab osaleda 5 € muuseumipääsme või muuseumikaardiga.

Olete oodatud!

Martin Malve kaevamispaigas
Martin Malve Järveotsa haudade asukohas. Foto Elmo Riig, Sakala.