Posted on

Näitus „Nõiakivi“

Viljandi muuseum avab 23. oktoobril kell 17 pimeda aja näituse „Nõiakivi“.

Näitus keskendub kaitsemaagiale ning maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias. Väljapaneku keskmes on 1942. aastal muuseumisse toodud auguga kiviketas – kummaline ese, mille ühele küljele on graveeritud ristimärgid ning teisele salapärased sümbolid, mille tähendust ei ole ajaloolased tänaseni lõplikult tõlgendanud. Ketas leiti Rattama talust, mis asub müütilise Risti kabeli ja oletatava Madisepäeva lahingupaiga lähistel. Sellest, juba kõige vanemates kirjalikes allikates mainitud piirkonnast vestavad ka paljud kohalikud legendid-rahvajutud.

Näitusel avatakse kivikettaga tõenäoliselt seotud ajaperioodi, 16.–17. sajandit, mil Eestit rüüstasid mitmed sõjakäigud. Need tõi siia palgasõdureid ja muud rahvast nii idast kui läänest ning kujundasid paratamatult ka uskumuste maastikku. Tutvustatakse toonaseid nõiaprotsesse ja muistsete rahvauskumuste kooseksisteerimist sissetoodud ristiusuga.

Viljandi Muuseumi ulatuslikust etnograafiakogust tuuakse näiteid kaitsemaagia ilmingute kohta rahvarõivastel ja tarbeesemetel. Vaatajatele selgitatakse kasutatud sümboolika tähendust ja arengut kuni tänase päevani välja.

Näitusega käib kaasas loengusari. 1. novembril kell 14 räägib Tõnno Jonuks näituse keskmeks olevast märkidega kivikettast, 22. novembril käsitleb Inna Jürjo Eesti nõiaprotsesse ning sarja lõpetab 6. detsembril Meelis Friedenthal, kes kõneleb nõidumisest ja lepingust kuradiga 1644. aastal Viljandi linnas.

Kuraator Kristjan Mändmaa hinnangul on hingedeaeg eriti sobiv sellise väljapaneku esitlemiseks: „Pikkadel pimedatel õhtutel liigub inimeste mõte kergesti üleloomulike teemade juurde. Kaasaegne tehnoloogia ja tõekspidamised ei ole müstikat meie elust peletada suutnud – nõidus ja maagia koguvad hoopis populaarsust.“

Mändmaa sõnul on ka näituse keskmes olev objekt kandnud endas varjatud kihti: „ENSV-aegses muuseumis üritati seda aspekti maha vaikida – nõiamärkidega kettapool oli vaatajate eest peidetud ja objektist räägiti kui lihtsast metallivaluvormist. Tänapäeva uurijad on salapärasele küljele taas päevavalgele toonud – Viljandi Muuseumi kivikettast on ilmunud artikleid ja teaduslikke uurimusi. Lõpliku tõeni ei ole siiski suudetud jõuda. Tulgu ja andku iga vaataja asjale oma hinnang!“

Kõigil külastajatel on võimalus nähtu valguses oma tõlgendus kujundada.

Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Olete oodatud!

Näituse „Nõiakivi“ reklaam

Lisateave: Kristjan Mändmaa, SA Viljandi Muuseum loovjuht

kristjan.mandmaa@muuseum.viljandimaa.ee

tel +372 525 1954

Posted on

Loeng Viljandi kunstielust ühiskonna pöördeaegadel

Viljandi kunstielu on viimase poole sajandi jooksul kujunenud ja arenenud suurte ühiskondlike muutuste taustal – alates nõukogude okupatsiooni varjatud piirangutest kuni 1990. aastate tormilise vabanemise ja uute võimalusteni.

Neljapäeval, 25. septembril kell 16 Viljandi muuseumis algaval loengul avab kunstiteadlane Tiiu Männiste Viljandi kunstielu mitmekülgse loo, tutvustades selle eestvedajaid, silmapaistvaid loovisikuid ja nende loomingut. Koos kuulajatega meenutatakse ka legendaarseid kunstifestivale, mis on kujundanud Viljandi kultuuripilti.

Tiiu Männiste on 2024. aastal ilmunud raamatu „Viljandi kunstielu 20. sajandi teisel poolel“ koostaja.

Pilet hinnaga 6 € on saadaval eelmüügist https://sviby.com/et/e/zo0t2j  ja muuseumi kassas.

Olete väga oodatud!

Loengu reklaam

Posted on

Muuseum toob pärimusmuusika festivali melu keskele muuseumid üle Eesti

Viljandi pärimusmuusika festivali ajal, 25. ja 26. juulil, muutub Viljandi Muuseumi hoov kaheks päevaks Eesti muuseumide kohtumispaigaks. Sündmusel osaleb 20 muuseumi ja organisatsiooni üle Eesti, pakkudes mitmekesist programmi nii suurtele kui väikestele.

Muuseumi hoovis on reedel ja laupäeval kella 10–18 muuseumiala, kus külastajad saavad tutvuda muuseumide tegemiste ja väljapanekutega, osaleda töötubades ning kuulata ettekandeid teemal „Maast lahti!“. Kahel päeval jagub tegevusi kogu perele: proovida saab vibulaskmist, lahendada mõistatusi, meisterdada ja mängida.

KAVA

Reedel, 25.07                                      

11:00     Valga muuseum tuleb külla
Neeme Punder, Priit Riemann, Valga Muuseum

11:30     Struve Kaar. Kas maakera on ümmargune ?
Epp Alatalu, Riin Alatalu, Ajakool OÜ

12:00     Loodusmuuseumi uus maja
Evelin Pääsukene, Eesti Loodusmuuseum

12:30     Musikaalne Mehkamaa – Võrumaa lõunatipp
Ivari Padar, Mõniste Talurahvamuuseum

13:00     Paus

14:00     Kolhoosiaja algus  –  kuidas talurahvas maast lahti sai
Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseum

14:30     Kuidas mulgid rikkaks said?
Ly Laanemets, Jaanika Toome, Mulgi Elamuskeskus

15:00     Juhan Liiv ja Eduard Tubin. Lendutõus
Mari Niitra, Juhan Liivi Muuseum

15:30     Tantsivad Saksa talupojad vara-uusaegsest Viljandist ja Tartust
Arvi Haak, Tartu Linnamuuseum

Reedel peetud ettekannete slaidid (pdf).

 

Laupäeval, 26.07                                

11:00     Õppelaev „Viljandi” Euroopa-reis
Urmas Dresen, Eesti Meremuuseum

11:30     Tunne Viljandi arhitekte!
Epp Alatalu, Eesti Arhitektuurimuuseum

12:00     Narva muuseum – Eesti eelpost piiril
Maria Smorževskihh-Smirnova, Narva Muuseum

12:30     Maast lahti ja tagasi maasse: sõjahaudade ümbermatmistest
Hellar Lill, Eesti Sõjamuuseum

13:00     Paus

14:00     Radiaator vs disainradiaator
Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

14:30     Eesti lennukaimad muuseumiideed
Mariann Raisma, Tartu Ülikooli muuseum

15:00     Vähemusrahvuste spordikultuur Eestis
Kaarel Antons, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum

15:30     Ajaloosündmustest rääkivad laulud
Krista Sarv, Helene Tedre, Eesti Ajaloomuuseum

16:00     KUMU
Johanna Jolen Kuzmenko, Kumu

Laupäeval peetud ettekannete slaidid (pdf).

Lisaks toimuvad muuseumi rehetoas jutuvestja Piret Pääri vestlustunnid, kus kõlavad lood armastusest, surmast ja kõigest, mis sinna vahele jääb.

„Viljandi pärimusmuusika festival on alati olnud koht, kus kultuur elab – mitte ainult laval, vaid ka tänavail, hoovides ja inimestes. Nüüd, muuseumijuhina, on minu jaoks oluline tuua sellesse elavasse kogemusse juurde uus mõõde – muuseumide hääl. Meil on erakordne võimalus pakkuda festivali ajal muuseumihoovis programmi, mis tutvustab erinevate Eesti muuseumide lugusid, kogemusi ja teadmisi. See on koht, kus publik saab korraks aeglustada, süveneda ja kuulata, kuidas minevik kõneleb tänasega.” sõnab Viljandi Muuseumi juht Anu Rannu, kes varasematel aastatel on korraldanud pärimusmuusika festivali.

Eesti Muuseumiühingu tegevjuht Anu Viltrop: „Kahtlemata on pärimusmuusika festivali aegu linn siginat-saginat, melu, muusikat ja inimesi täis. Usun, et muuseumihoov pakub folgilistele teistmoodi hingetõmbehetke ja mõttevirgutust praktiliste tegevuste ja mahlakate-sisukate ettekannete näol. Muuseumihoovi külastaja saab kindlasti ka hulgaliselt ideid, milliseid muuseume pärast folki külastada. Pärimusmuusika festivalil saab muljeid koguda vaid neljal päeval aastas, muuseumid on aga lahti aastaringselt. Seetõttu olemegi muuseumidega Viljandis kohal, et meelde tuletada: regulaarne muuseumikülastus leevendab stressi, taastab tähelepanuväsimusest ning on seega aastaringne tõhus enesehoiunipp!“

Viljandi Muuseumi hoovis osalevad muuseumid ja organisatsioonid: Eesti Muuseumiühing, Muuseumikaart, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Maaelumuuseumid, Eesti Maanteemuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Sõjamuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Juhan Liivi Muuseum, Mulgi Elamuskeskus, Mõniste Talurahvamuuseum, Narva Muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Valga Muuseum, Viljandi Muuseum.

Kohal on ka toidu- ja joogipakkujad, kes hoolitsevad selle eest, et kultuuriprogrammi kõrvale jaguks ka kehakinnitust.

Sündmust korraldavad Viljandi Muuseum, Eesti Muuseumiühing ja Muuseumikaart.

Lisainfo: Anu Rannu, SA Viljandi Muuseum juhatuse liige
anu.rannu@muuseum.viljandimaa.ee, tel 5330 4928

Posted on

Loeng: Viljandimaa talurahva ülerõivad 19. sajandil

Muuseum kutsub 12. juunil kell 16 algavale loengule, kus muuseumi kuraator ja etnograafiakogu hoidja Tiina Jürgen annab ülevaate 19. sajandi ajaloolisel Viljandimaal ja kultuuriloolisel Mulgimaal kantud ülerõivastest. Fookuses on rüüd, pikk-kuued ja kasukad – nende kandmistraditsioonid, materjalid, lõiked, valmistamine ning nendega seotud lood ja legendid.

Tänapäeval peame rahvarõivaste all silmas just 19. sajandi talupojakultuuri rõivaid. Nende välimus sõltus kandja staatusest, olukorra pidulikkusest, aastaajast ja jõukusest. Ajalooliselt väljakujunenud traditsioonid on rahvarõivaste valmistamise ja kandmise aluseks ka tänapäeval. Seetõttu on oluline teadvustada ka ülerõivaste rolli rahvarõivakomplektis ja nendega kaasnevaid nüansse.

Loeng pakub sisulist täiendust muuseumi samateemalisele näitusele „Puusanõks“.

Loengule pääseb muuseumipiletiga 5 € / 3 €.
Vajalik on eelregistreerimine. Osalemisest anna teada: haridus@muuseum.viljandimaa.ee

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.