Posted on

Loenguõhtu Mati Lauriga

Viljandi muuseum kutsub kolmapäeval, 13. märtsil kell 16 Tartu Ülikooli uusaja professori Mati Lauri loengule „Talurahva seksuaalkäitumine 18. sajandi Liivimaal“ .

Hiljuti ilmus Mati Lauri samanimeline monograafia, mis heidab valgust toonasele elule ja paarisuhetele, tuues kohtudokumentide põhjal esile 18. sajandi eestlaste privaatsfääri nende moraali ja tavasid ilmestama. Uurimus vaatleb siinse talurahva kommete kõrval ka lähipiirkondade seksuaalkäitumise tavasid ja kõrvutab neid Euroopa kombestikuga.

Raamatu kaas

Rahvusarhiivi väljaanne on praegu kahjuks läbi müüdud.

Tutvustamisele tuleb ka teine raamat, koos Eesti ajaloo professori Tõnu Tannbergiga koostatud „Rajoonide aeg 1950–1962“, mis käsitleb väikerajoonide perioodi Eestis. 1950. aasta haldusreformiga loodi 11 maakonna asemele 39 rajooni. Need jäid püsima vaid tosinaks aastaks, kuid jätsid meile siiani märgatava jälje. Raamatust saame teada, miks selline haldusjaotus tekitati ja miks see läbi põrus. Kõik Eesti NSV väikerajoonid on raamatus tutvustatud ja ilmestatud fotodega tõelisest nõukogude elust.

Raamatu kaas
EÜS Kirjastuse väljaanne tuleb muuseumis müügile.

Sissepääs muuseumipiletiga 4 €/ 2 €.
Kõik huvilised on oodatud!

Posted on

Arheoloogianäitus ja loenguõhtu

14. detsembril kell 16 on muuseumi loenguõhtu külaliseks arheoloog Arvi Haak, kes teeb ettekande teemal „Ruumikad linnused, sügav vallikraav, kuivale jäänud koge ja kodumaine raud. Arheoloogiliste uuringute tulemusi Viljandile lähemalt ja kaugemalt, mullu ja tänavu“.

Alates 12. detsembrist on Viljandi muuseumis välja pandud rändnäitus „Arheoloogilised uuringud Eestis 2022“, mis annab ülevaate 2022. aasta arheoloogiliste uuringute tulemustest. Mullu uuriti 243 arheoloogilist paika üle Eesti, mille hulgast näitus tutvustab 22 objekti. Uuriti linnu (Tallinn, Tartu, Narva), muinas- ja keskaegseid linnuseid (Rosma, Viljandi, Tarvastu, Kuressaare), kalmistuid jt muistiseid.

Viljandimaal toimunud uuringutest tutvustatakse Viljandi ordulinnuse esimesel eeslinnusel, nn vaimulikehoones toiminud uuringuid, mida juhatas Tartu Ülikooli keskaja arheoloogia professor Heiki Valk, ning Tarvastu linnuse konserveerimisega seotud järelevalvetöid. Viljandis keskenduti ühe ruumi erinevate kasutusetappide selgitamisele, nii avastati varem teadmata rajatis ruumi keskel, mida võib olla kas mantelkorstna või suure ahju alus. Samuti leiti hüpokaustahju suu, mille uurimine jätkus tänavu. Tarvastus (juhatas Aivar Kriiska, OÜ Arheograator) selgus müüride puhastamisel, et linnusel on olnud lisaks seni teadaolevale veel kaks väravat. Lisaks näitusel kajastatud uuringutele tegid arheoloogid väljakaevamisi muinasaja lõpust pärineval Holstre-Polli linnusel ja päästeuuringuid Viljandi linnas, Olustvere mõisas ja asulakohal ning Paaksima asulakohal.

Näituse koostasid Arvi Haak, Ulla Kadakas ja Erki Russow (Eesti Arheoloogide Liit) ning uuringuid juhatanud arheoloogid ja kujundas Joosep Siitan. Toetajad: Eesti Kultuurkapital, OÜ Arheograator, MTÜ Arheoloogiakeskus, OÜ Arheox, OÜ Muinasprojekt, Eesti Kultuurkapital.

Näitus on muuseumi teisel korrusel avatud 27. jaanuarini, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

plakat

Posted on

Muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu

Kolmapäeval, 15. november kell 16 peetakse taas muuseumi sõprade seltsi ettekandeõhtu järgmiste esinejate ja teemadega:

  • Heli Grosberg „Õllelinn Viljandi“;
  • Lea Elias „Krinoliinid, oleandrid ja köömneviin“;
  • Heiki Raudla „Kriminaalne Viljandi“.

Osalemine muuseumipiletiga.

Olete oodatud!

Viljandi mõisa õllevabrik
Viljandi mõisa õllevabrik 20. sajandi algul. Jaan Rieti foto, VM 4736.
Posted on

Alevite unistus – saada linnaks

Viljandi muuseumi näitusemaja teisel korrusel saab 24. oktoobrist tutvuda maaarhitektuuri keskuse rändnäitusega „Alevi unistus – saada linnaks“, mille autoriks on etnograaf ja vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi.

Aleveid on Eestis väikelinnadest raske eristada ja nende unistus oli saada linnaks. Aja jooksul ongi enamus aleveid saanud linnaõigused. Minevikus erinesid alevid küladest majandustegevuse poolest: küla elas põllumajandusest, alevid aga väikeettevõtlusest ja kauplemisest. Elulaadilt kõikus alevirahvas aga maa ja linna vahepeal harides maad ja pidades loomi.

Näitus on inspireeritud 2016. aastal ajakirjas Pööning alanud artiklitesarjast „Alevite pärlid“. Väljapanek annab läbilõike eri ajajärkudel kogukonnale olulistest hoonetüüpidest ja kujundatud avalikust ruumist. Tekstiilile trükitud stendinäituse kujundas Irina Tammis.

Kolmapäeval, 8. novembril kell 16 algab muuseumis kohtumisõhtu näituse koostaja Heiki Pärdiga, kes esitleb hiljuti ilmunud mahukat teost „Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu“. Raamatu põhitähelepanu keskendub alevielule 20. sajandi esimesel poolel, see tutvustab ka alevite kujunemislugu, keskkonda ja elulaadi, puudutades põgusalt ka Nõukogude aja algul toimunud suuri muutusi. Raamatu on kujundanud Andres Tali. Eesti Vabaõhumuuseumi ja kirjastuse Tänapäev koostöös ilmunud raamatut saab osta kohapeal soodushinnaga.

Kohtumisõhtule pääseb muuseumipiletiga 4 € / 2 €.

Näitus jääb avatuks 9. detsembrini 2023. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Plakat

Posted on

Kohtumisõhtu Priit Kuusega

Kolmapäeval, 18. oktoobril kell 16 on muuseumi loengusarjas külaliseks ETV uudisteankur, telekokk, Uhhuduuri seikleja ja Bellingshauseni laevareisi kokana kaasa teinud Priit Kuusk alias Wend. Kohtumisel jagab kogenud rändur ohutu reisimise tarkusi läbi oma isikliku kogemuse.

Oma reisihuvi on Wend põhjendanud nii: „Reisin selleks, et targemaks saada. Et rutiinist pääseda. Et näha, mida ei oska oodatagi. Et kohtuda inimestega, kellele külla minna. Et tunda uusi maitseid. Et iga päev oleks üllatus. Et saaks tagasi tulla“.

Sissepääs kohtumisõhtule muuseumipiletiga (4 € / 2 €).

Kohtumist toetab Viljandi Linnavalitsus.

Plakat