Rubriik: Näitus

6. juunil avati Viljandi muuseumis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala õppejõudude ühisnäitus „Ohustatud liikide kaitseala“, mis on avatud 31. augustini  teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Sissejuhatus ohustatud liikide kaitsealale

Oleme kuus Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala õppejõudu: Eilve Manglus, Indrek Ikkonen, Kirsti Tuum, Mart Reino, Tõnis Luik ja Väino Niitvägi. See neutraalne tähestikuline nimekiri ei too välja meie eelistusi, vanust, kuuluvust, eripärasid. Meie ühiseks ülesandeks on anda lõputult korrates oma tõekspidamisi ja oskuseid edasi üliõpilastele. Seejuures oleme täiesti erineva tausta, käekirja ja mõttemaailmaga ehte- või sepatöö meistrid, kunstnikud – kes kuidas ennast identifitseerib. Hoolimata ühisest metallitöö valdkonnast on meie tööviisid ja teemade käsitlused, meie valikud ja meelelaad väga erinevad, vahel isegi vastandlikud.  

Ühisel väljapanekul koondume sama, meid kõiki liitva teema alla. Näitusetööd on eneseväljendus, metalne looming, mis sünnib armastusest eriala, elu ja meile antud maailma vastu. Siia koondame oma kõige tuisupäisemad, valulisemad või romantilisemad mõttekäigud. Vormime materjale oma mõtete järgi, lisades sõnumi ja isikliku tunnetuse.  

Me tekitame maailma juurde ehteid, esemeid, sepiseid, kasutades loomise käigus olemasolevaid ressursse. Meie töö on taasluua või muuta juba loodut. Võib juhtuda, et me oma loomise huvides lõhume ja hävitame seda, mis on olnud enne meid palju paremas seisukorras. Meil on iha midagi endale meeldivamaks muuta, teise kohta panna ja uueks vormida. Selle lõputu ümberkorraldamise tulemusena muutub maailm üha tundlikumaks ja plahvatusohtlikumaks. Tekib vajadus reservaatide järele, sest see, mis ei suuda kohaneda nii ruttu, kui meie ümberkorraldused toimuvad, hakkab liik liigi kaupa, nõrgemad ja õrnemad esmajärjekorras, hävinema. Kust jookseb piir? Kas me oskame muuta ja kasutada loodust nii, et kõik vajalik säiliks? Kas me oskame ja suudame pakkuda kaitset ohustatule? Millised tagajärjed on meie tegudel?  

Näitusel „Ohustatud liikide kaitseala“ esitletavad tööd käsitlevad looduse jätkusuutlikkuse teemasid just nii, nagu me igaüks neid näeme. Me kõneleme oma muredest ja rõõmudest, püüame luua illusoorseid või muinasjutulikke kaitsealasid meie endi ohustatud liikidele. Loodu jutustab igaühe mõtteid eraldi, aga ka tervikuna, kõik koos.  

Täname oma toetajaid, sõpru ja abilisi, eriti aga Meelika Hainsood ja August Honoré Rønnet näituse helitausta eest.  

Lisateave: Eilve Manglus, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava metallitöö erialajuht, eilve.manglus(ä)ut.ee, telefon 508 0025.

 

Neljapäeval, 23. mail kell 12 avatakse Viljandi muuseumis Heiki Raudla 75. sünnipäevale pühendatud stendinäitus, mis annab lühiülevaate juubilari eluteest. Samuti on välja on pandud näidiseid ligi 80 raamatu seast, mille Raudla on koostanud. Näha saab ka talle antud aumärke ja muudki.

Heiki Raudla sündis 20. mail 1949 Võhmas. Õpetaja ameti kõrvale on elu jooksul lisandunud karikaturisti, tõlkija, kirjaniku, publitsisti ja poliitiku rollid. Eriti hästi on ta tuntud oma ajaloohuvi poolest ja kogutud materjali on ta raamatute ja Sakala Kalendri artiklite kujul rohkelt jäädvustanud. 2011. aastast on ta olnud Viljandi muuseumi sõprade seltsi esimees.

Näitus on muuseumi teisel korrusel avatud 31. augustini teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Foto: Jaan Männik

 

 

Kolmapäeval, 10. aprillil kell 17 avatakse muuseumis Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiilkäsitöö V taseme rahvarõivavalmistaja eriala lõpetanute rahvarõivakomplektide näitus. Välja on pandud kõigi äsja kooli lõpetanute nõelasilmast tulnud rõivakomplektid, lisaks ka mõned varasemate lendude õppijate valmistatud rõivakomplektid. Näha saab Lääne- ja Lõuna-Eesti, nende hulgas Viljandimaa komplekte, aga ka ingerisoome Tuutari kihelkonna rahvarõivaid. Näituse avamisel tutvustavad valmistajad rõivakomplekte ning räägivad oma teekonnast rahvarõivamaailma. Kõik rahvarõiva- ja käsitööhuvilised on väga oodatud.

Rahvarõivakomplektid valmistasid: Kersti Abel – Kanepi kihelkonna naise rõivakomplekt, Ilme Figol – Karuse kihelkonna naise rõivakomplekt, Katrin Hanikat – Kursi kihelkonna naise rõivakomplekt, Amy Koitmäe – Halliste kihelkonna naise rõivakomplekt, Pille Kolnes-Ehrvärt – Pärnu-Jaagupi naise rahvarõivakomplekt, Kaie Kulper – Viljandi kihelkonna naise rahvarõivakomplekt, Annely Meerbach – Pilistvere kihelkonna rahvarõivakomplekt, Maie Ojamaa – Ingeri-Soome Tuutari kihelkonna rahvarõivakomplekt, Juta Poderat – Otepää kihelkonna naise rahvarõivakomplekt, Margit Saarits – Põltsamaa kihelkonna naise rahvarõivakomplekt ja Kairi Tiits – Tori kihelkonna naise rahvarõivakomplekt. 

Juhendasid: Eva-Liisa Kriis, Maret Lehis, Liis Luhamaa, Angelika Nöps, Anu Pink, Anu Randmaa, Inna Raud, Tarmo Sirkel, Signe Susi, Gitta Truus ja Sandra Urvak.

Näitus on avatud 1. juunini, muuseum teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Lisateave: Sandra Urvak, sandra.urvak@olustvere.edu.ee, tel 552 7726.

8. veebruarist saab Viljandi muuseumis näitusel „Ennistatud ehe“ tutvuda TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia üliõpilaste konserveerimispraktikumi töödega.

• 13. veebruaril kell 16 on kõik oodatud näituse avamisele, kus antakse põgus ülevaade esitletavatest töödest.
• 21. veebruaril kell 16 näitusel algaval kuraatorituuril käsitleb tööd juhtinud Indrek Ikkonen metallesemete puhastamise ja konserveerimise teemat põhjalikumalt. Osavõtt muuseumipääsmega.

2011. aastal avatud rahvusliku metallitöö erialal on tegeletud kohaliku pärandi, selle mustrite, vormide ning ka tehnikate uurimise ja rakendamisega. Õppetöö käigus tutvutakse rahvuslike ja kohalike pärandesemetega Eesti muuseumides. Koopiate joonistamise, tehnoloogiliste katsetuste ja museaalide konserveerimisega jõutakse lähemale vanade meistrite oskustele ja teadmistele. Selle kaudu avardub ka arusaam esemete omaaegsest otstarbest ja ilust. Neile põhimõtetele toetudes on võimalik luua vastutustundlikult esemeid, mida vajame praegusel hetkel ja mis samal ajal kannavad endas edasi ka kohalikke traditsioone ja esteetikat.

Viljandi muuseumi etnograafiakogu esemetega tegid konservaatori tööd Kaie Konsap, Reet Kandimaa, Meelika Hainsoo, Tiina Kull, Meelis Merila, Elina Randoja, Gert Evert, Alvar Umb, Eesi Rosenberg, Reelika Ilves, Kadri Nugis ja Indrek Ikkonen.

Väljapanek on muuseumi näitusetoas avatud 8. veebruarist 30. märtsini 2024. Muuseum ootab külastajaid teisipäevast laupäevani kella 10–17.