Posted on

Johann Köleri juubeliaasta toob kunstniku elutöö taas rahva ette

Tänavu täitub 200 aastat esimese eesti rahvusest professionaalse kunstniku Johann Köleri sünnist. Sel puhul avavad Kondase keskus, Viljandi muuseum ja Rüki galerii märtsis kolmiknäituse „Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“, mida saadab mitmekülgne lisaprogramm.

Viljandi muuseumi juhi Anu Rannu sõnul on kodukandimehe mälestuse hoidmine kultuuriasutuste koostöös auasi ja veidi ka päästeoperatsioon. „Johann Köleri nime küll veel teatakse, aga sageli palju enamat mitte,“ sõnas Rannu. „Meie missioon on tuua kunstniku looming taas rahva ette ja meenutada, kuidas suure töö, tahtejõu ning ande toel võib jõuda tippu hoolimata nigelast stardipositsioonist.“

 Juubeliaasta keskse sündmusena avatakse 8. märtsil näitus, mis heidab pilgu Köleri elule, loomingule ja mõjule kaasaegsele kunstile. Viljandi muuseumis saab näha pea täielikku komplekti Köleri tuntud ja tundmatute kunstitööde reprodest ning tutvuda kunstniku seiklusliku elulooga. Kondase keskuses pannakse välja erinevas tehnikas ja valmimisjärgus Köleri originaalteosed, mida seni on vähe näidatud. Rüki galeriis esitlevad oma Köleri-tõlgendusi kaasaja kunstnikud Tõnis Saadoja, Marge Monko, Jass Kaselaan, Johanna Ulfsak ja Mihkel Ilus.

Lisaks näitusele on plaanis korraldada Köleri konverents, rahvapidu, raamatunäitus, kölerliku maalimise võistlus jpm. Avatakse Köleriga seotud kohtade matkatee, toimuvad loomekonkursid ja haridusprogrammid lastele ning noortele. Raimo Jõerand on alustanud kunstnikust dokumentaalfilmi tegemist. Köleri aasta tegemised koondatakse lehele koler200.ee, mis käivitub märtsis. Oma ideid väärika kultuuritegelase mälestuse au sees hoidmiseks on oodatud esitama kõik soovijad aadressile info@koler200.ee.

Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Juba 9-aastaselt kodust lahkunud noormees õppis aastaid Lätis ning leidis siis vastu ootusi tee Peterburi, kus temast sai akadeemik ja toonase Vene keisririigi üks esikunstnikke. Seejuures ei unustanud eesti rahvusliku maalikunsti rajaja kunagi sünnimaad, vaid kasutas oma tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köler identifitseeris end elu lõpuni Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler–Wiliandi).

Näituse “Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“ korraldajad tänavad toetuse ja koostöö eest: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Viinistu Kunstimuuseum, Kultuuriministeerium, Viljandi linn, Põhja-Sakala vald, Eesti Ajaloomuuseum jt. 

Lisainfo:
info@koler200.ee
www.facebook.com/Koler200

Posted on

„Eduard Timbermann“ ja „Kuldaeg“ – kaksiknäitus Viljandis

Laupäeval, 15. novembril avati Viljandis kaks omavahel seotud väljapanekut, mis toovad esile 1920.–1930. aastate Viljandi kunstielu ning kunstnik Eduard Timbermanni (1905–1935) loomingu.

Viljandi Muuseumi satelliitnäitus „Kuldaeg“ keskendub Timbermanni tegevusajale ja toonasele loomekeskkonnale Viljandis. Näitus avab 20. sajandi esimese kolmandiku vaimset ja kultuurilist õhustikku – perioodi, mil väikelinna kunstielu tärkas ning noored loojad hakkasid mõtlema oma kunstimuuseumi rajamisele.

Väljapanekus on eksponeeritud Viljandi Muuseumi kogusse kuuluvad teosed kunstnikelt Lydia Nirk-Soosaar, Gustav Mootse, Juhan Kangilaski, Peeter Akerberg-Põldmaa ja Ants Murakin, kes kuulusid Timbermanni algatatud Viljandi esimesse kunstiklubisse. Lisaks tutvustatakse ajastule iseloomulikku tausta laiemalt – kiirelt arenev linn, muutused mõtteviisis ning uued kunstilised ideaalid, mis andsid hoogu kohalikule kultuurielule.

Näitusega kaasnevad avalikud loengud Viljandi Muuseumis:

Avamisega samal päeval, 15. novembril kell 15.00 esineb Heiki Raudla loenguga „Pöörased 1930ndad Viljandis“, mis toob kuulajateni ajastu majandusliku õitsengu ja sotsiaalsed vastuolud – kiire arengu kõrval andsid tooni pankrotid, vekslipettused ja muud toonased seiklused.

29. novembril kell 17.00 peab kunstiteadlane Mari Vallikivi loengu „Eduard Timbermann – avastamata kunstigeenius“, kus ta avab Timbermanni eluloo ja loomingulise pärandi seni vähem tuntud tahke.

Mõlema loengu pilet on 5 eurot.

Samaaegselt Viljandi Muuseumis väljas oleva „Kuldajaga“ saab Kondase Keskuses vaadata näitust „Eduard Timbermann“, mis tutvustab kunstniku elulugu ja loomingut.

Kondase Keskuse näituse Eduard Timbermannist on kureerinud Mari Vallikivi ning see sündis koostöös Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumiga. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Viljandi Muuseumi näituse kuraator on Kristjan Mändmaa.

Kaksiknäitus „Eduard Timbermann“ ja „Kuldaeg“ pakub terviklikku sissevaadet Viljandi 1930. aastate kunstimaastikku – ajastusse, mil noored loojad uskusid siiralt, et kunstil on jõud maailma muuta. Mõlemad näitused jäävad avatuks 2026. aasta jaanuari lõpuni.

Ajakava 15. novembril Viljandis:

  • Kell 13 Kondase Keskuses: näitus „Eduard Timbermann. 1905–1935“
  • Kell 14 Viljandi Muuseumis: näitus „Kuldaeg. Elu/kunst Viljandis 1920.–1930. aastatel“
  • Kell 15 Viljandi Muuseumis: Heiki Raudla loeng „Pöörased 1930ndad Viljandis“

 

Reklaampilt

Posted on

Näitus „Nõiakivi“

Viljandi muuseum avas 23. oktoobril pimeda aja näituse „Nõiakivi“.

Näitus keskendub kaitsemaagiale ning maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias. Väljapaneku keskmes on 1942. aastal muuseumisse toodud auguga kiviketas – kummaline ese, mille ühele küljele on graveeritud ristimärgid ning teisele salapärased sümbolid, mille tähendust ei ole ajaloolased tänaseni lõplikult tõlgendanud. Ketas leiti Rattama talust, mis asub müütilise Risti kabeli ja oletatava Madisepäeva lahingupaiga lähistel. Sellest, juba kõige vanemates kirjalikes allikates mainitud piirkonnast vestavad ka paljud kohalikud legendid-rahvajutud.

Näitusel avatakse kivikettaga tõenäoliselt seotud ajaperioodi, 16.–17. sajandit, mil Eestit rüüstasid mitmed sõjakäigud. Need tõi siia palgasõdureid ja muud rahvast nii idast kui läänest ning kujundasid paratamatult ka uskumuste maastikku. Tutvustatakse toonaseid nõiaprotsesse ja muistsete rahvauskumuste kooseksisteerimist sissetoodud ristiusuga.

Viljandi Muuseumi ulatuslikust etnograafiakogust tuuakse näiteid kaitsemaagia ilmingute kohta rahvarõivastel ja tarbeesemetel. Vaatajatele selgitatakse kasutatud sümboolika tähendust ja arengut kuni tänase päevani välja.

Näitusega käib kaasas loengusari. 1. novembril kell 14 räägib Tõnno Jonuks näituse keskmeks olevast märkidega kivikettast, 22. novembril käsitleb Inna Jürjo Eesti nõiaprotsesse ning 6. detsembril Meelis Friedenthal, kes kõneleb nõidumisest ja lepingust kuradiga 1644. aastal Viljandi linnas.

2026. aasta algul loengusari jätkub.  17. jaanuaril kõneleb arheoloog Ain Mäesalu Madisepäeva lahingust ja selle toimumispaiga otsimisest ning 24. jaanuaril esineb arheoloog Marge Konsa ettekandega „Nõiakivi leiukoht – kas tavapärasest müstilisem paik?“.

Kuraator Kristjan Mändmaa hinnangul on hingedeaeg eriti sobiv sellise väljapaneku esitlemiseks: „Pikkadel pimedatel õhtutel liigub inimeste mõte kergesti üleloomulike teemade juurde. Kaasaegne tehnoloogia ja tõekspidamised ei ole müstikat meie elust peletada suutnud – nõidus ja maagia koguvad hoopis populaarsust.“

Mändmaa sõnul on ka näituse keskmes olev objekt kandnud endas varjatud kihti: „ENSV-aegses muuseumis üritati seda aspekti maha vaikida – nõiamärkidega kettapool oli vaatajate eest peidetud ja objektist räägiti kui lihtsast metallivaluvormist. Tänapäeva uurijad on salapärasele küljele taas päevavalgele toonud – Viljandi Muuseumi kivikettast on ilmunud artikleid ja teaduslikke uurimusi. Lõpliku tõeni ei ole siiski suudetud jõuda. Tulgu ja andku iga vaataja asjale oma hinnang!“

Kõigil külastajatel on võimalus nähtu valguses oma tõlgendus kujundada.

Näituse kestust on pikendatud 2026. aasta jaanuari lõpuni.

Olete oodatud!

Näituse „Nõiakivi“ reklaam

Lisateave: Kristjan Mändmaa, SA Viljandi Muuseum loovjuht

kristjan.mandmaa@muuseum.viljandimaa.ee

tel +372 525 1954

Posted on

Näitus „Valik“ jutustab Viljandi kohalike valimiste lugu

Reedel, 19. septembril kell 17 avatakse muuseumis näitus „Valik“, mis teeb tagasivaate valimistele Viljandis viimase 100 aasta jooksul.

Kiirekskursioon läbi XX sajandi viib külastaja väljapaneku peateema juurde: tuletame meelde paari viimase kümnendi kohalike omavalitsuste valimisi. Kes kandideerisid, millal kandideerisid, palju hääli said? Mida lubati ja kas mõnd lubadused ka tänaseks täidetud on?

Näituse kuraatori Kristjan Mändmaa sõnul on valimiste vahele jääv neli aastat piisavalt pikk aeg, et eelmise korra muljed ja mõtted ära ununeks. „Äkki see ongi nimelt nii tehtud, sest nagu ütleb maailmakuulus kauboi-filosoof Will Rogers: „Poliitikut peab ametis rahva lühike mälu.““ Viljandi Muuseum kui mäluasutus on võtnud vaatluse alla paarikümneaastase perioodi ehk viimased viis kohalikku valimist. Külastaja saab meelde tuletada, kes selle ajavahemiku jooksul kandideerinud on, missugune oli nende häälesaak, millise partei või valimisliidu koosseisus end üles seati.

Lugemiseks on välja pandud ka valimisprogrammid, mis on õnnestunud arhiivist ja netiavarustest üles leida. Valik ei ole seejuures kaugeltki täielik – taoline info ei ole ilmselgelt säilitamiseks mõeldud. Loodetavasti saavad valijad näituselt kasulikku mõtlemisainet uute otsuste langetamiseks.

Teise osa näitusest moodustab 2007. aastal muuseumis väljas olnud sümpaatne väljapanek XX sajandi valimistrükistest, mis tõestavad –  ka 100 aastat tagasi olid sõnumid ja lubadused üsna sarnased.

Näitust saab külastada 18. oktoobrini, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituseruumi vaade

Posted on

Näitus „Kondas ja kunstiklubi“

19. juunil avas muuseum näituse „Kondas ja kunstiklubi“. Näitus pakub olulist täiendust Ugala suvelavastusele „Kondas ja maasikasööjad“, kergitab katet etenduse sündmustiku taustalt ja tegelaste prototüüpidelt.

  • Kas näidendis seiklevad kummalised viljandlased olid päriselt olemas?
  • Kuidas Viljandi suurejoonelist 700. aastapäeva tegelikult tähistati?
  • Millise salapärase maali peitis dissident Martin Kass kommunistide eest oma sahvrisse?
  • Missugune tunnustatud Eesti kunstnik töötas muuseumis kütjana ning maalis topistele taustu?
  • Mismoodi Paul Kondase unelmate Lilleneiu ja Lumehelveke originaalis välja näevad?
  • Miks maailmakuulsat naivisti Kondast ei võetud Viljandi kunstiklubi liikmeks?
  • Mis see Viljandi kunstiklubi üldse on?

Neile ja paljudele teistele küsimustele saate vastuse meie näituselt, mis jääb avatuks 8. novembrini ja sobib vaatamiseks koos etendusega ja ka ilma.

Olete oodatud!

Näituse kuraatorid on Kristjan Mändmaa ja Mari Vallikivi.

Toetab Eesti Kultuurkapital.

Reklaam