Koolivaheaeg „Laua ümber koos“

21.–25. oktoobrini kutsub muuseum esimese ja teise kooliastme lapsi Tõrukotta osa saama koolivaheaja programmist „Laua ümber koos“.

Iga päev kella 11–14 võtame ette midagi toredat – valmistame süüa meie esivanemate retseptide järgi ja meisterdame. Üheskoos valmivad rinnamärk, retseptivihik ja kaunistatud poekott.

Menüüs on:

  • Kaerahelbeküpsised
  • Kartulikotletid
  • Praesaiad
  • Tikuvõileivad
  • Viinerid saia sees

Lisaks räägime põnevaid ja õpetlikke lugusid toidust ja vaatame näitust „Laua ümber koos“. Saame teada, kuidas tegid toite meie esivanemad ja kuidas on töövahendid ning toiduainete hankimine ja säilitamine aja jooksul muutunud. Arutleme, milliseid toidutavasid tahame ise edasi viia.

Tule veeda loov ja maitsev koolivaheaeg Tõrukojas!

Koolivaheaja programm „Laua ümber koos“ on osalejatele tasuta.

Ettevõtmist toetab Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024.

Toidulugude näitus „Laua ümber koos“

1. oktoobril avas Viljandi muuseum näituse „Laua ümber koos“, mis mõtestab ellujäämise kunstina toiduga seotud pärandkultuuri ning ühendab erinevate põlvkondade toiduvalmistamise lood. Näitus on väikeprojektina osaks Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Näituse koostaja Inge Tõnisson avab selle tausta: „Toit on ühiste sündmuste oluline osa, ent sama tähtsad on kultuur ja väärtused, hoiakud ja oskused. Toitu ja vaimset kultuuri käsitlev näitus otsib kohalikke eripärasid, põlvest põlve edasi antavat pärimust ning kestlikkuse võimalusi. Ajas minnakse tagasi kuni 20. sajandi alguseni, vaadeldes Viljandi- ja Mulgimaa toidukultuuri esemete, fotode ja lugude kaudu.“

Muuseum tegi kevadel üleskutse jagada toidu valmistamise lugusid, millele vastas kokku 16 inimest. Neist 13 jagasid toiduga seotud mälestusi, meenutades isiklikke ja peretraditsioone nii toidu valmistamisest ja säilitamisest kui ka argitoimetustest. Lisaks toodi peredes kasutusel olnud retseptiraamatuid, nii trükiseid kui ka käsitsi kirjutatud vihikuid, mis peegeldavad toidukultuuri ja olmet põlvkondade lõikes.

Kogutud retseptid ja lood on koondatud illustreeritud köögilugude kausta, mis on näitusel lugemiseks ja ilmuvad digitaalsena muuseumi kodulehel. Teabele lisavad isikupära näitusel kuulatavad juttude salvestised.

Näitust täiendavad mitmed kohtumised ja pärandit tutvustavad õpitoad erinevatele vanuserühmadele. Esmalt on oktoobri koolivaheajal I ja II kooliastme lapsed oodatud tutvuma esivanemate retseptidega ning tegema köögitoimetusi. Täiskasvanud on 11. oktoobril palutud pärandtoidu õpituppa, mida juhendab hobikokk Grete Sirge.

29. novembril kohtume muuseumis Lia Virkusega, kes on Eesti toiduajakirjanik, kokaraamatute autor ja telekokk. Saame teada, kuidas sünnivad retseptid ja kokaraamatud ning toimuvad Prillitoosi võtted tema köögis. Vestlust juhib Mulgimaa peakokk Monika Peebo.

Sündmuste täpsem teave ilmub eraldi. Näitus kestab 1. veebruarini 2025 Viljandi muuseumi näitusemajas, Johan Laidoneri plats 10. Õpitoad toimuvad ka kõrval asuvas Tõrukojas.

Täname abi eest Ugala teatrit!

Lisateave: näitusekorraldaja Inge Tõnisson,
e-post inge.tonisson@muuseum.viljandimaa.ee, telefon 433 3664.

Konserveerimise kursus Viljandis augustis 1928. Jaan Rieti foto, VMF 478:20.

Gümnaasiumiõpilaste maalilaagri näitus

Teisipäeval, 3. septembril kell 16.30 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas gümnaasiumiõpilaste maalilaagris valminud tööde näitus.

Viljandi gümnaasiumi igasuvise maalilaagri kaaslased olid seekord Jõgevamaa ja Saaremaa gümnaasiumi noored. Laagriliste vanus jagunes gümnaasiumis õpinguid alustavatest kuni vilistlasteni. Maaliti Viljandi gümnaasiumi ja muuseumi ümbrust, kaunist Viljandi järve ning avarat panoraammaastikku Laiusel. Ühe töö tegemiseks oli aega umbes 3-4 tundi. Ilm oli enamasti kiuslikult muutlik, kuid sellevõrra said maalijad rohkem kogemusi. Loominguga tegelemise nädala vältel muutusid õpilased selles julgemaks ja vilunumaks. Maalilaagris olnud 26 õpilast juhendasid Jõgevalt Anne Jaama, Saaremaalt Külli Mänd, Viljandist Monika Mändmaa ja Ene Runing.

Gümnaasiumiõpilaste maalilaagri näitus

Värsket maaliloomingut saab vaadata kuni 21. septembrini.
Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Lisateave: Ene Runing, ene.runing(ä)vilgym.edu.ee.

Plakat: maalilaagri näitus

Näitus „Ohustatud liikide kaitseala“

6. juunil avati Viljandi muuseumis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala õppejõudude ühisnäitus „Ohustatud liikide kaitseala“, mis on avatud 31. augustini  teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näitus „Ohustatud liikide kaitseala“

Näitus „Ohustatud liikide kaitseala“

Näitus „Ohustatud liikide kaitseala“

Sissejuhatus ohustatud liikide kaitsealale

Oleme kuus Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala õppejõudu: Eilve Manglus, Indrek Ikkonen, Kirsti Tuum, Mart Reino, Tõnis Luik ja Väino Niitvägi. See neutraalne tähestikuline nimekiri ei too välja meie eelistusi, vanust, kuuluvust, eripärasid. Meie ühiseks ülesandeks on anda lõputult korrates oma tõekspidamisi ja oskuseid edasi üliõpilastele. Seejuures oleme täiesti erineva tausta, käekirja ja mõttemaailmaga ehte- või sepatöö meistrid, kunstnikud – kes kuidas ennast identifitseerib. Hoolimata ühisest metallitöö valdkonnast on meie tööviisid ja teemade käsitlused, meie valikud ja meelelaad väga erinevad, vahel isegi vastandlikud.  

Ühisel väljapanekul koondume sama, meid kõiki liitva teema alla. Näitusetööd on eneseväljendus, metalne looming, mis sünnib armastusest eriala, elu ja meile antud maailma vastu. Siia koondame oma kõige tuisupäisemad, valulisemad või romantilisemad mõttekäigud. Vormime materjale oma mõtete järgi, lisades sõnumi ja isikliku tunnetuse.  

Me tekitame maailma juurde ehteid, esemeid, sepiseid, kasutades loomise käigus olemasolevaid ressursse. Meie töö on taasluua või muuta juba loodut. Võib juhtuda, et me oma loomise huvides lõhume ja hävitame seda, mis on olnud enne meid palju paremas seisukorras. Meil on iha midagi endale meeldivamaks muuta, teise kohta panna ja uueks vormida. Selle lõputu ümberkorraldamise tulemusena muutub maailm üha tundlikumaks ja plahvatusohtlikumaks. Tekib vajadus reservaatide järele, sest see, mis ei suuda kohaneda nii ruttu, kui meie ümberkorraldused toimuvad, hakkab liik liigi kaupa, nõrgemad ja õrnemad esmajärjekorras, hävinema. Kust jookseb piir? Kas me oskame muuta ja kasutada loodust nii, et kõik vajalik säiliks? Kas me oskame ja suudame pakkuda kaitset ohustatule? Millised tagajärjed on meie tegudel?  

Näitusel „Ohustatud liikide kaitseala“ esitletavad tööd käsitlevad looduse jätkusuutlikkuse teemasid just nii, nagu me igaüks neid näeme. Me kõneleme oma muredest ja rõõmudest, püüame luua illusoorseid või muinasjutulikke kaitsealasid meie endi ohustatud liikidele. Loodu jutustab igaühe mõtteid eraldi, aga ka tervikuna, kõik koos.  

Täname oma toetajaid, sõpru ja abilisi, eriti aga Meelika Hainsood ja August Honoré Rønnet näituse helitausta eest.  

Lisateave: Eilve Manglus, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava metallitöö erialajuht, eilve.manglus(ä)ut.ee, telefon 508 0025.

 

Heiki Raudla juubelinäitus

Neljapäeval, 23. mail kell 12 avatakse Viljandi muuseumis Heiki Raudla 75. sünnipäevale pühendatud stendinäitus, mis annab lühiülevaate juubilari eluteest. Samuti on välja on pandud näidiseid ligi 80 raamatu seast, mille Raudla on koostanud. Näha saab ka talle antud aumärke ja muudki.

Heiki Raudla sündis 20. mail 1949 Võhmas. Õpetaja ameti kõrvale on elu jooksul lisandunud karikaturisti, tõlkija, kirjaniku, publitsisti ja poliitiku rollid. Eriti hästi on ta tuntud oma ajaloohuvi poolest ja kogutud materjali on ta raamatute ja Sakala Kalendri artiklite kujul rohkelt jäädvustanud. 2011. aastast on ta olnud Viljandi muuseumi sõprade seltsi esimees.

Näitus on muuseumi teisel korrusel avatud 31. augustini teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Plakat Heiki Raudla juubelinäitus

Foto: Jaan Männik