Posted on

Loeng: Viljandimaa talurahva ülerõivad 19. sajandil

Muuseum kutsub 12. juunil kell 16 algavale loengule, kus muuseumi kuraator ja etnograafiakogu hoidja Tiina Jürgen annab ülevaate 19. sajandi ajaloolisel Viljandimaal ja kultuuriloolisel Mulgimaal kantud ülerõivastest. Fookuses on rüüd, pikk-kuued ja kasukad – nende kandmistraditsioonid, materjalid, lõiked, valmistamine ning nendega seotud lood ja legendid.

Tänapäeval peame rahvarõivaste all silmas just 19. sajandi talupojakultuuri rõivaid. Nende välimus sõltus kandja staatusest, olukorra pidulikkusest, aastaajast ja jõukusest. Ajalooliselt väljakujunenud traditsioonid on rahvarõivaste valmistamise ja kandmise aluseks ka tänapäeval. Seetõttu on oluline teadvustada ka ülerõivaste rolli rahvarõivakomplektis ja nendega kaasnevaid nüansse.

Loeng pakub sisulist täiendust muuseumi samateemalisele näitusele „Puusanõks“.

Loengule pääseb muuseumipiletiga 5 € / 3 €.
Vajalik on eelregistreerimine. Osalemisest anna teada: haridus@muuseum.viljandimaa.ee

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Posted on

Viljandimaa ülerõivaste näitus „Puusanõks“

Viljandi muuseum avab 15. mail kell 17 Viljandimaa ülerõivaste näituse „Puusanõks“. Muuseumi juures tegutseva Viljandimaa rahvarõiva nõuandekoja väljapanek annab ülevaate kultuuriloolisel Viljandimaal 19. sajandil kantud ülerõivastest. Tutvuda saab muuseumides säilitatavate rüüde, pikk-kuubede ja kasukatega, saateks ajaloolised fotod ja teemakohased lood.

Näitusega tähistatakse Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2024. ja 2025. aasta teemat „Rahvarõivas ruudus“, mis tähendab, et rahvarõivaste teema tõstetakse kahe aasta vältel esile võimendatult, hingega ja sügavuti.

Meie esiemadele oli väga oluline, et iga riideese oleks kaunilt tehtud ja kantud, selle üle oldi uhked ja see tõstis väärikust. Lambanahkne kasukas ja pikk-kuub (särk, vammus) olid väga tarvilikud üleriided. Mulgimaal oli kõige pidulikumaks kehakatteks nii meestel kui naistel aastaringselt kantav must villane pikk-kuub. Ilma selle auväärt kehakatteta kirikusse ei mindud. Kasukat kanti mihklipäevast kuni jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel ning mõnikord ka kaitseks palava eest. Märja ilmaga tõmmati kasuka peale linane rüü ja sellele peale veel must kuub. Vaatamata kasukate kaunistustele pandi see kirikusse, varrule või pulma minnes alla ja särk peale, ilma nendeta minekut peeti sündsusetuks. Eriti oluline oli kasukapealne riietus just mulkidel. Rikkamatel peretütardel võis kaasavara hulka kuuluda mitu kasukat.

Näituse koostasid Tiina Jürgen ja Inna Raud, stendid kujundas Katri Smitt. Rõivad on pärit Viljandi ja Heimtali muuseumi kogust.

Näitust saab külastada 7. maist kuni 26. juulini 2025 teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Toetab Eesti Kultuurkapital, koostööpartner on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia.

Näituseruumi foto

Posted on

Erakollektsiooni näitus „Munadepühad“

Teisipäeval, 1. aprillil kell 16 avatakse Viljandi muuseumis erakollektsiooni näitus „Munadepühad“.

Kihnlane Einar Härm on juba paarkümmend aastat kogunud munadepühade postkaarte. Enam kui 10 riigis trükitud 700 pühadekaardile lisaks on kogunenud ligi 400 munapeekrit ja üle poolesaja luksuslikult kaunistatud Fabergé muna koopia. Ülestõusmispühade ajal soovib ta oma kogu erinevais paikades inimeste rõõmuks näitusena tutvustada.

Laiade teadmistega kollektsionäär tutvustab näituse avamisel munapeekrite ajalugu ja nende valmistamise kunsti, mis sai alguse juba iidsel ajal. Neid on leitud näiteks 79. aastal tuha alla mattunud Pompei linnast.

Ülestõusmispühad ehk lihavõtted, rahvakeeles ka muna- või kiigepühad on jõulude kõrval oodatud tähtpäev. See on liikuv kalendripüha, mida kirikukalendri järgi tähistatakse esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Püha tähistamisega seotud traditsioonid kajastuvad näitusel välja pandud esemetel.

Einar Härm näitusel

16. aprillil kell 16 peab Einar Härm muuseumis ettekande „Kas muna või kana?“. Lisaks munapeekrite ajaloole tulevad jutuks Fabergé kuulsad ehted ja munad, pühadekaardid, nendel näha olevad ristiusu tegelased, aga ka jänes, kukk, fööniks ja paljud teised. Kuulamiseks tuleb varuda vähemalt tund aega ja sissepääs on muuseumipileti või muuseumikaardiga.

Näitust saab muuseumis vaadata 3. maini teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse plakat

Posted on

Priit Loogi näitus ja kohtumisõhtu

Muuseum kutsub 11. veebruaril kell 16 kohtumisele näitleja Priit Loogiga. Kohtumisõhtul jagab Priit Loog mõtteid ja lugusid oma näitlejakarjäärist teatri- ja filmimaailmas ning inspiratsioonist, mis viis fotonäituse „Kahe suve vahel“ loomiseni. Näitus on muuseumis avatud 5. veebruarist 29. märtsini 2025.

Priit Loogi fotonäitus „Kahe suve vahel“

Algul teatrifotodega tuntust kogunud Endla teatri näitlejal Priit Loogil on kodulinnas liikudes enamasti ikka fotoaparaat kaasas. Ühel hetkel hakkas ta kõnekaid kaadreid saama Pärnu rannast. Seda eriti väljaspool suvehooaega, kui ranna maamärgid hakkasid omamoodi elama. Näituse pildid on valitud mitme aasta vältel tehtud tuhandete fotode hulgast.

Viljandis sündinud ja siin oma lapsepõlve veetnud Priit Loog on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia ning töötab näitlejana Endla teatris. Laiema tähelepanu tõi talle Vargamäe Andrese roll filmis „Tõde ja õigus“. Kaasajal kogub ta tuntust teleseriaali „Papsid“ ühe peaosalisena.

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Sissepääs 5 € või muuseumikaardiga.

Plakat: Priit Loogi portree

Posted on

Arheoloogiliste välitööde näitus

Muuseumi teisel korrusel saab 15. jaanuarist alates tutvuda Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitusega, mis tutvustab 2023. aasta olulisemaid arheoloogilisi välitöid. Teiste seas puudutab üks stend ka Viljandit, kus Suusahüppemäel uuriti piiramisrajatiste servaala.

Muinsuskaitseameti andmetel tehti Eestis toona 230 arheoloogilist uuringut. Näituse stendidele on neist valitud 19, mille hulgas on nii matmispaikadel, muinas- ja keskaegsetes linnustes, asulakohtades kui ka kesk- ja uusaegsetes linnades ning merel tehtud uuringud.

Näitus autoriteks on arheoloogid, sisutoimetajad olid Arvi Haak Tartu Linnamuuseumist ja Ulla Kadakas Eesti Ajaloomuuseumist. Keeletoimetaja oli Hille Saluäär ja kujundaja Jaana Ratas. Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ning arheoloogiaettevõtted Arheoloogiakeskus, OÜ Arheograator, OÜ Arheox ja OÜ Muinasprojekt.

Näitus jääb avatuks 29. märtsini 2025.

Näitus „Arheoloogilised välitööd Eestis 2023“