Posted on

Näitus „Nõiakivi“

Viljandi muuseum avab 23. oktoobril kell 17 näituse, mis keskendub kaitsemaagiale ja maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias.

Väljapaneku fookuses on 1942. aastal Viljandi muuseumisse toodud kummaline auguga kiviketas, mille ühele küljele on graveeritud ristimärgid, teisele aga salapärased sümbolid, mille tähendust ajaloolased veel tänagi ammendavalt tõlgendada ei mõista. Nõiamärkidega ketas leiti Rattama talust, mis asub müütilise Risti kabeli ja oletatava Madisepäeva lahingupaiga lähistel. Sellest, juba kõige vanemates kirjalikes allikates mainitud piirkonnast vestavad ka paljud kohalikud legendid-rahvajutud.

Tutvustame kivikettaga arvatavalt seostuvat ajaperioodi, 16.–17. sajandit, mil Eestit rüüstasid sõjakäigud, mis tõid siia palgasõdureid ja rahvast nii idast kui läänest. Käsitleme selleaegseid uskumusi ja nõiaprotsesse. Räägime ka muistsete rahvauskumuste paralleelsest eksistentsist sissetoodud ristiusu kõrval.

Muuseumi mahukast etnograafiakogust toome näiteid kaitsemaagia ilmingute kohta rahvarõivastel ja tarbeesemetel. Selgitame kasutatud sümboolika tähendust ja arengut tänase päevani välja.

Olete oodatud!

Näituse „Nõiakivi“ reklaam

Posted on

Näitus „Valik“ jutustab Viljandi kohalike valimiste lugu

Reedel, 19. septembril kell 17 avatakse muuseumis näitus „Valik“, mis teeb tagasivaate valimistele Viljandis viimase 100 aasta jooksul.

Kiirekskursioon läbi XX sajandi viib külastaja väljapaneku peateema juurde: tuletame meelde paari viimase kümnendi kohalike omavalitsuste valimisi. Kes kandideerisid, millal kandideerisid, palju hääli said? Mida lubati ja kas mõnd lubadused ka tänaseks täidetud on?

Näituse kuraatori Kristjan Mändmaa sõnul on valimiste vahele jääv neli aastat piisavalt pikk aeg, et eelmise korra muljed ja mõtted ära ununeks. „Äkki see ongi nimelt nii tehtud, sest nagu ütleb maailmakuulus kauboi-filosoof Will Rogers: „Poliitikut peab ametis rahva lühike mälu.““ Viljandi Muuseum kui mäluasutus on võtnud vaatluse alla paarikümneaastase perioodi ehk viimased viis kohalikku valimist. Külastaja saab meelde tuletada, kes selle ajavahemiku jooksul kandideerinud on, missugune oli nende häälesaak, millise partei või valimisliidu koosseisus end üles seati.

Lugemiseks on välja pandud ka valimisprogrammid, mis on õnnestunud arhiivist ja netiavarustest üles leida. Valik ei ole seejuures kaugeltki täielik – taoline info ei ole ilmselgelt säilitamiseks mõeldud. Loodetavasti saavad valijad näituselt kasulikku mõtlemisainet uute otsuste langetamiseks.

Teise osa näitusest moodustab 2007. aastal muuseumis väljas olnud sümpaatne väljapanek XX sajandi valimistrükistest, mis tõestavad –  ka 100 aastat tagasi olid sõnumid ja lubadused üsna sarnased.

Näitust saab külastada 18. oktoobrini, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituseruumi vaade

Posted on

Näitus „Kondas ja kunstiklubi“

19. juunil avas muuseum näituse „Kondas ja kunstiklubi“. Näitus pakub olulist täiendust Ugala suvelavastusele „Kondas ja maasikasööjad“, kergitab katet etenduse sündmustiku taustalt ja tegelaste prototüüpidelt.

  • Kas näidendis seiklevad kummalised viljandlased olid päriselt olemas?
  • Kuidas Viljandi suurejoonelist 700. aastapäeva tegelikult tähistati?
  • Millise salapärase maali peitis dissident Martin Kass kommunistide eest oma sahvrisse?
  • Missugune tunnustatud Eesti kunstnik töötas muuseumis kütjana ning maalis topistele taustu?
  • Mismoodi Paul Kondase unelmate Lilleneiu ja Lumehelveke originaalis välja näevad?
  • Miks maailmakuulsat naivisti Kondast ei võetud Viljandi kunstiklubi liikmeks?
  • Mis see Viljandi kunstiklubi üldse on?

Neile ja paljudele teistele küsimustele saate vastuse meie näituselt, mis jääb avatuks 27. septembrini ja sobib vaatamiseks koos etendusega ja ka ilma.

Ugala etenduste päevadel ootame külastajaid teisipäevast laupäevani kella 10–22 ja pühapäeval kella 17–22.

Olete oodatud!

Näituse kuraatorid on Kristjan Mändmaa ja Mari Vallikivi.

Toetab Eesti Kultuurkapital.

Reklaam

Posted on

Loeng: Viljandimaa talurahva ülerõivad 19. sajandil

Muuseum kutsub 12. juunil kell 16 algavale loengule, kus muuseumi kuraator ja etnograafiakogu hoidja Tiina Jürgen annab ülevaate 19. sajandi ajaloolisel Viljandimaal ja kultuuriloolisel Mulgimaal kantud ülerõivastest. Fookuses on rüüd, pikk-kuued ja kasukad – nende kandmistraditsioonid, materjalid, lõiked, valmistamine ning nendega seotud lood ja legendid.

Tänapäeval peame rahvarõivaste all silmas just 19. sajandi talupojakultuuri rõivaid. Nende välimus sõltus kandja staatusest, olukorra pidulikkusest, aastaajast ja jõukusest. Ajalooliselt väljakujunenud traditsioonid on rahvarõivaste valmistamise ja kandmise aluseks ka tänapäeval. Seetõttu on oluline teadvustada ka ülerõivaste rolli rahvarõivakomplektis ja nendega kaasnevaid nüansse.

Loeng pakub sisulist täiendust muuseumi samateemalisele näitusele „Puusanõks“.

Loengule pääseb muuseumipiletiga 5 € / 3 €.
Vajalik on eelregistreerimine. Osalemisest anna teada: haridus@muuseum.viljandimaa.ee

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Posted on

Viljandimaa ülerõivaste näitus „Puusanõks“

Viljandi muuseum avab 15. mail kell 17 Viljandimaa ülerõivaste näituse „Puusanõks“. Muuseumi juures tegutseva Viljandimaa rahvarõiva nõuandekoja väljapanek annab ülevaate kultuuriloolisel Viljandimaal 19. sajandil kantud ülerõivastest. Tutvuda saab muuseumides säilitatavate rüüde, pikk-kuubede ja kasukatega, saateks ajaloolised fotod ja teemakohased lood.

Näitusega tähistatakse Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2024. ja 2025. aasta teemat „Rahvarõivas ruudus“, mis tähendab, et rahvarõivaste teema tõstetakse kahe aasta vältel esile võimendatult, hingega ja sügavuti.

Meie esiemadele oli väga oluline, et iga riideese oleks kaunilt tehtud ja kantud, selle üle oldi uhked ja see tõstis väärikust. Lambanahkne kasukas ja pikk-kuub (särk, vammus) olid väga tarvilikud üleriided. Mulgimaal oli kõige pidulikumaks kehakatteks nii meestel kui naistel aastaringselt kantav must villane pikk-kuub. Ilma selle auväärt kehakatteta kirikusse ei mindud. Kasukat kanti mihklipäevast kuni jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel ning mõnikord ka kaitseks palava eest. Märja ilmaga tõmmati kasuka peale linane rüü ja sellele peale veel must kuub. Vaatamata kasukate kaunistustele pandi see kirikusse, varrule või pulma minnes alla ja särk peale, ilma nendeta minekut peeti sündsusetuks. Eriti oluline oli kasukapealne riietus just mulkidel. Rikkamatel peretütardel võis kaasavara hulka kuuluda mitu kasukat.

Näituse koostasid Tiina Jürgen ja Inna Raud, stendid kujundas Katri Smitt. Rõivad on pärit Viljandi ja Heimtali muuseumi kogust.

Näitust saab külastada kuni septembrini 2025 teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Toetab Eesti Kultuurkapital, koostööpartner on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia.

Näituseruumi foto