Rubriik: Näitus

Teisipäeval, 20. septembril kell 16.30 avatakse muuseumis gümnaasiumi õpilastööde näitus „Noorte linn“, mis avab Viljandit noorte pilgu läbi vaadatuna.

Äsja 10-aastaseks saanud Viljandi Gümnaasiumi õppekavas on kursus „Viljandi kultuuri- ja kunstilugu“, mis käsitleb arhitektuuri, teatrit ja muuseumi, ajalugu ja sündmusi. Uuritakse, kuidas on olnud ja mis on muutunud. Mööda linna kõndides saadakse tuttavaks majade looga ja mõjukate isikute elukäiguga. Viimase jalutuskäigu ajal pildistatu põhjal valmis näituse suur seinapilt, mis teeb mõtteliselt jälgitavaks teekonna, mida mööda kulgeti.

Näitus on jätk gümnaasiumi varasemale kodulinna tutvustavale väljapanekule muuseumis ja näitab ka varem selle kursuse jooksul valminud töid. Nendes on jälgitud teemade kaupa ümbritsevat või seotud loomingut noorte jaoks tähtsamate paikade kujutamisega. Gümnasistide loodud põnevatele seostele lisaks saab näitusekülastaja kaasa mõtte, kuidas märgata seda, mida iga päev taustana näeme, aga sageli ei teadvusta.

Näitus on avatud 29. oktoobrini ja muuseumi saab külastada teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Teisipäeval, 21. juunil kell 13 avatakse muuseumis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili ja metallitöö eriala üliõpilaste õppetöö praktilist osa tutvustav näitus „Pärand haagib“.

Peamiselt 2022. aasta lõpetajate töödest koosnev väljapanek kajastab tudengite nägemust oma rollist infokandjatena mineviku ja oleviku vahel. Esitletakse nii õppetöö käigus tehtud kui lõputööna valminud esemeid: vaipu, rõivakomplekte, ehteid ja tööriistu. Lisaks saab muuseumi seintel olevate vaatmike abil tänavuste lõputöödega lähemalt tutvuda.

Näituse kuraatori ja TÜ VKA rahvusliku tekstiili eriala õppejõu Diana Tuuliku hinnangul võivad väärtushinnangud aja kulgedes muutuda ja kultuuripärand täieneda. „Siin ja praegu on see ühtekuuluvuse näitaja mineviku ja tänapäeva vahel,” sõnas Tuulik. „Kultuuripärandi käsitlust ajateljel sümboliseerivad ka selle aasta tekstiilitudengite lõputööd, ulatudes keskajast tänapäeva – keskaegse naise villase kuue rekonstruktsioonist arheoloogiliste leidude põhjal kuni tänapäeva jätkusuutliku disainini meeste moes.”

„Näitus esitleb pärandtehnoloogia üliõpilaste käelist osavust,” lisas näituse kuraator ja TÜ VKA rahvusliku metallitöö eriala õppejõud Eilve Manglus. Tema sõnul esindab väljapanekul rahvusliku metallitöö eriala väga eriilmelised tööd: erinevaid tehnoloogiaid ja kujundusvõtteid kasutades valminud unikaalehted ja tööriistad, aga ka üliõpilaste enda kavandatud ja kujundatud tarbevormid ja objektid.

Näitust korraldab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia. Väljapanek on külastajale avatud 17. septembrini teisipäevast laupäevani kella 10–17. Muuseumi üksikpilet maksab 4 €, sooduspilet õpilastele 2 € ning perepilet 8 €.

10. juunil avati Viljandi muuseumis Edith Karlsoni näitus „Lemmikud“, mis tõlgendab museaale kunstniku pilgu läbi.

Näitusel väljas olevad Edith Karlsoni skulptuurid põhinevad muuseumi koguhoidjate kirjeldustele nende lemmikobjektidest muuseumi kogudes. Skulptor lõi teosed teadmata, milliseid museaale kirjeldatakse, andes kuuldud lugudele väljundi enda tõlgenduste alusel.

Museaalidest lähtuvaid teoseid saab vaadata ühes museaalide kirjelduste kuulamisega kuni 24. septembrini. Näitust saadab publikuprogramm, mille kohta avaldatakse täpsem teave suve lõpul.

Näitus kuulub sarja „Kunstnikud kogudes“, mis viib kokku kaasaegse kultuuri väljal tegutsevaid loovisikuid ja väikemuuseume üle Eesti, et luua uusi võimalusi pärandi tõlgendamiseks ja selle vahendamiseks publikule. 2018. aastal EV100 kunstiprogrammi suurüritusena alguse saanud projekt on praeguseks loonud 14 sellist dialoogi, mis on päädinud eriilmeliste näituste ja sündmustega üle Eesti, Kuressaarest Narva-Jõesuuni, Värskast Kundani. Projekti eestvedajad on Maarin Ektermann ja Mary-Ann Talvistu.

Edith Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala. Teda on autasustatud EKA noore kunstniku preemiaga (2006), Köler Prize’i publikupreemiaga (2015) ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2019). Edith Karlson on kunstnikupalga saaja aastatel 2018–2020 ja 2022–2024. 2021. aastal autasustati teda Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemiaga.

Maakonnamuuseumide hulgas on Viljandi muuseumi üle 150 000 säilikuga kogu üks suuremaid. Muuseum on asutatud 1878. aastal ning sellel on ajalookogu, arheoloogiakogu, arhiivikogu, etnograafiakogu, fotokogu, kunstikogu, looduskogu ja raamatukogu. Muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate Viljandimaa loodusest ja ajaloost muinasajast 20. sajandi keskpaigani.

 

12. aprillil kell 16 avatakse Viljandi muuseumis näitus 2021. aasta loodusfotovõistluse Vereta jaht parimatest töödest.

Vereta jahil on relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte, mis iseloomustavad piirkonna maastikke ja selle asukaid.

Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul peeti fotojahti viimastel aastatel kaks korda. Kevadise eriolukorra ajal püüdis iga fotograaf parimaid hetki kaamerasse just talle meelepärases piirkonnas. Septembri eelviimasel nädalavahetusel aga toimus ühine traditsiooniline fotovõistlus, kus seekord jäädvustati just Viljandimaale omaseid liike ja maastikke Alam-Pedja looduskaitsealal ja Võrtsjärve ümbruses.

Fotojahist võttis osa kokku 39 fotograafi, kellel õnnestus jäädvustada nii suur- ja väikeulukeid, linde, roomajaid, kahepaikseid ning putukaid ja ämblikke. 2021. aasta võidutööks kuulutati Enel Lepiku foto liuglevast oravast.

Auhinnatud fotode veebigaleriid saab vaadata RMK Flickri kontol.

Vereta jahti korraldavad Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Overall Eesti AS.

Näitus on avatud 18. juunini muuseumi lahtiolekuaegadel T–L 10–17.