Rubriik: Näitus

10. septembrist on muuseumi teisel korrusel avatud Viljandi Laevamudelistide Klubi juubelinäitus „Viljandi laevamudelism 25“, mis annab põgusa ülevaate mudeliharrastuse valdkondadest, selle ajaloost ja arengust Viljandis. Näituse põhirõhk on kunagiste ja praeguste õpilaste valmistatud laevamudelitel. Näha saab nii sõjalaevu, vanu purjekaid kui ka kiirusmudeleid.

Viljandis on juba 1954. aastast tegeletud mudelduse mitmete harudega. Ringid on tõusude ja mõõnadega tegutsenud eelkõige tänu fanaatilistele juhendajatele, kes on leidnud võimalusi noortele teadmist edasi anda. Pärast mõneaastast pausi algas 1995. aastal noortel taas võimalus mudelite valmistamisega tegeleda. Nüüdseks on koos käidud juba veerand sajandit ja valminud on hulgaliselt põnevaid laevu.

Näitust saab külastada 13. novembrini; muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse koostas Viljandi Laevamudelistide Klubi.
Lisateave: Marten Laanisto, martenlaanisto(ä)gmail.com

Neljapäeval, 1. juulil kell 12 avatakse Viljandi muuseumis näitus „Mööbel tuli külla“, mis toob haruldaste mööbliesemete vahendusel esile seni varjus püsinud peatüki Eesti mööbliajaloost.

Eksponeeritav 19. ja 20. sajandi vahetuse talumööbel näitab siia jõudnud suurte kunstistiilide (juugend, ampiir, barokk, biidermeier, historitsism jt) mõjutusi talurahva seas, tuues ühtlasi esile nende käsitöö- ja jäljendusoskused ning ilumeele.

Eesti taluarhitektuuri uurija Karl Tihase on öelnud, et kuigi talurahvas ei saavutanud erilist arengut interjööris, ei saa sama väita mööbli kohta. Mõisates ja sakste kodudes silma rõõmustanud mööbliesemed – toolid, sohvad, kirjutuslauad – jõudsid aja jooksul ka jõukamatesse taludesse. Esialgu meisterdasid talumehed mööbli ise või lasid selle teha vilunumal puutöömehel, kes seadis eeskujuks mõisa- ja linnamööbli. Nii jõudsid tuntud kunstistiilide mõjutused ka talutarre. Isetegemise traditsioon hakkas 20. sajandil linna- ja vabrikumööbli laialdase kasutuselevõtu tõttu kaduma. Tänaseks on esivanemate „kirvejäljega“ talumööbel aga taaskord au sees.

Näituse on koostanud mööblirestauraator Enn Tedre. Näituse meeskonda kuulusid Pille Suurna ja Kätlin Kaganovitš. Näituse kuraator on Liis Serk ja kujundaja Epp Salulaid.

Näitust saab külastada 25. septembrini, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

5. juunist saab muuseumi teisel korrusel tutvuda heategevusorganisatsiooni Lions Klubi Viljandi Ellips ülevaatenäitusega. 30. aprillil 2021 täitus klubi asutamisest 20 aastat ja näitus on pilguheit nende aastate tegemistele.

Näituse eesmärk on innustada inimesi liituma Lionsi liikumisega. Aeg on meie suurim väärtus ja seepärast on väga tähtis, kuidas me seda kasutame. Tehes kedagi õnnelikumaks, muutume ka ise õnnelikumaks.

Välja on pandud klubi esemed, Lionsi liikumise meened ja sümboolika ning antakse lühike ülevaade Lionsi liikumisest Eestis. Vaadata saab liikumise kõrgeimat autasu LCI Ambassador of Good Will – Lionsi klubide rahvusvahelise liidu hea tahte saadik. Selle autasu pälvis Kalle Elster, Lionsi maailmaorganisatsiooni rahvusvaheline direktor ja juhatuse liige 2012–2014. Praegu on ta LCI endine rahvusvaheline direktor, protokolliliselt on see piirkonna kõrgeim aste. Näha saab kuberner 2016/2017 Raivo Kokseri kogutud Lionsi märke ja vimpleid laiast maailmast ning kuberner 2008/2009 Liis Klaari pintsakut. Näitust ilmestab videomeenutus Lions Klubi Viljandi Ellips asutamisest aastal 2001 ja slaidiesitus mitmel pool maailmas toimunud sündmustel tehtud fotodest.

Näituse pani kokku Lions Klubi Viljandi Ellips ja kujundas kunstnik Mare Hunt. Tekstid toimetas Maarja Möldre, fotode autorid on Ülar Mändmets, Elmo Riig, Jaano Põlme, Veikko Vilen ja paljud teised.

Näitus on avatud 26. augustini 2021. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

 

Lisateave: Terje Praks
LC Viljandi Ellips president 2020/2021
e-post: lc.viljandi.ellips(ä)gmail.com

Vabariigi aastapäeva eel avasime näituse Eesti riiklikest ja ametkondlikest teenetemärkidest. Näitust „Eesti tänab“ saab külastada 10. veebruarist 9. aprillini 2021.

Näitusel on väljas suur valik Eesti riiklikke teenetemärke. Näha saab Vabadusristi, Valgetähe, Maarjamaa Risti, Riigivapi, Kotkaristi ja Eesti Punase Risti teenetemärkide erinevaid klasse. Samuti leiab väljapanekust Kaitseliidu, selle malevate ja allorganisatsioonide aumärke, Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti teenetemärke, aga ka Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenete-, teenistus- ja tunnusmärke. Välja on pandud kiriklikud ja seltside aumärgid ning samuti linnade, valdade au- ja teenetemärgid ning erinevate asutuste ja organisatsioonide tunnustusmärgid.

Näitust ilmestab filmiprogramm, mille kaudu saavad külastajad uudistada teenetemärkide meistrikoja argipäeva. Näha saab Vabariigi Presidendi ametitunnuse valmimise lugu.

Tänavu möödub 85 aastat Eesti riiklike teenetemärkide seaduse vastuvõtmisest ning Valgetähe teenetemärgi ja Riigivapi teenetemärgi asutamisest. Teenetemärk on riiklike autasude üks kõige hinnatavam liik. Eesti Vabariigi esimene riiklik teenetemärk, Vabadusrist asutati 1919. aastal.

Näituse on koostanud Vabariigi Presidendi Kantselei, kollektsionäär Mart Puusepp ning osaühingud Herald, Miniplast ja Märgikoda. Korraldamisele aitasid kaasa Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit, Eesti Endiste Metsavendade Liit.

Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.