Posted on

Kairi Leivo tondijutud

Käesoleva sügis-talve kolmel kolmapäeval räägib Viljandi Muuseumi rehetoas tondijutte Kairi Leivo

Hingedeaeg toob endaga pimeduse, vaikuse ja kummalise äratundmise, et kõik pole ehk päris nii, nagu silmaga näeme. Hinged käivad ringi ja vahel õnnestub nendega ka kohtuda. Aga mis teha siis kui mõni tont vastu juhtub? Kas paned plehku või lükkad selja sirgu ja hakkad vanapaganat kiusama nagu rehepapp?

Sügistalvine hämar aeg on alati olnud parim lugude rääkimise aeg. Kairi Leivo kutsub muuseumi rehetoa küünlavalgusesse kuulama lugusid nähtamatust maailmast, mis võivad panna õudusest õlgu väristama või hoopis imestusest itsitama. Võta seltskond kaasa ja tule kuulama! Ehk on Sinulgi mõni tondijutt jagada?

Huvilised on oodatud 12. ja 26. novembril ning 10. detsembril kell 18.00.

Piletid hinnaga 10 € saab eelmüügist Piletikeskuse leheküljelt ja enne sündmust muuseumi kassast.

Kairi Leivo tondijutud

Posted on

Näitus „Nõiakivi“

Viljandi muuseum avab 23. oktoobril kell 17 pimeda aja näituse „Nõiakivi“.

Näitus keskendub kaitsemaagiale ning maagilistele sümbolitele Eesti etnograafias. Väljapaneku keskmes on 1942. aastal muuseumisse toodud auguga kiviketas – kummaline ese, mille ühele küljele on graveeritud ristimärgid ning teisele salapärased sümbolid, mille tähendust ei ole ajaloolased tänaseni lõplikult tõlgendanud. Ketas leiti Rattama talust, mis asub müütilise Risti kabeli ja oletatava Madisepäeva lahingupaiga lähistel. Sellest, juba kõige vanemates kirjalikes allikates mainitud piirkonnast vestavad ka paljud kohalikud legendid-rahvajutud.

Näitusel avatakse kivikettaga tõenäoliselt seotud ajaperioodi, 16.–17. sajandit, mil Eestit rüüstasid mitmed sõjakäigud. Need tõi siia palgasõdureid ja muud rahvast nii idast kui läänest ning kujundasid paratamatult ka uskumuste maastikku. Tutvustatakse toonaseid nõiaprotsesse ja muistsete rahvauskumuste kooseksisteerimist sissetoodud ristiusuga.

Viljandi Muuseumi ulatuslikust etnograafiakogust tuuakse näiteid kaitsemaagia ilmingute kohta rahvarõivastel ja tarbeesemetel. Vaatajatele selgitatakse kasutatud sümboolika tähendust ja arengut kuni tänase päevani välja.

Näitusega käib kaasas loengusari. 1. novembril kell 14 räägib Tõnno Jonuks näituse keskmeks olevast märkidega kivikettast, 22. novembril käsitleb Inna Jürjo Eesti nõiaprotsesse ning sarja lõpetab 6. detsembril Meelis Friedenthal, kes kõneleb nõidumisest ja lepingust kuradiga 1644. aastal Viljandi linnas.

Kuraator Kristjan Mändmaa hinnangul on hingedeaeg eriti sobiv sellise väljapaneku esitlemiseks: „Pikkadel pimedatel õhtutel liigub inimeste mõte kergesti üleloomulike teemade juurde. Kaasaegne tehnoloogia ja tõekspidamised ei ole müstikat meie elust peletada suutnud – nõidus ja maagia koguvad hoopis populaarsust.“

Mändmaa sõnul on ka näituse keskmes olev objekt kandnud endas varjatud kihti: „ENSV-aegses muuseumis üritati seda aspekti maha vaikida – nõiamärkidega kettapool oli vaatajate eest peidetud ja objektist räägiti kui lihtsast metallivaluvormist. Tänapäeva uurijad on salapärasele küljele taas päevavalgele toonud – Viljandi Muuseumi kivikettast on ilmunud artikleid ja teaduslikke uurimusi. Lõpliku tõeni ei ole siiski suudetud jõuda. Tulgu ja andku iga vaataja asjale oma hinnang!“

Kõigil külastajatel on võimalus nähtu valguses oma tõlgendus kujundada.

Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Olete oodatud!

Näituse „Nõiakivi“ reklaam

Lisateave: Kristjan Mändmaa, SA Viljandi Muuseum loovjuht

kristjan.mandmaa@muuseum.viljandimaa.ee

tel +372 525 1954

Posted on

Näitus „Valik“ jutustab Viljandi kohalike valimiste lugu

Reedel, 19. septembril kell 17 avatakse muuseumis näitus „Valik“, mis teeb tagasivaate valimistele Viljandis viimase 100 aasta jooksul.

Kiirekskursioon läbi XX sajandi viib külastaja väljapaneku peateema juurde: tuletame meelde paari viimase kümnendi kohalike omavalitsuste valimisi. Kes kandideerisid, millal kandideerisid, palju hääli said? Mida lubati ja kas mõnd lubadused ka tänaseks täidetud on?

Näituse kuraatori Kristjan Mändmaa sõnul on valimiste vahele jääv neli aastat piisavalt pikk aeg, et eelmise korra muljed ja mõtted ära ununeks. „Äkki see ongi nimelt nii tehtud, sest nagu ütleb maailmakuulus kauboi-filosoof Will Rogers: „Poliitikut peab ametis rahva lühike mälu.““ Viljandi Muuseum kui mäluasutus on võtnud vaatluse alla paarikümneaastase perioodi ehk viimased viis kohalikku valimist. Külastaja saab meelde tuletada, kes selle ajavahemiku jooksul kandideerinud on, missugune oli nende häälesaak, millise partei või valimisliidu koosseisus end üles seati.

Lugemiseks on välja pandud ka valimisprogrammid, mis on õnnestunud arhiivist ja netiavarustest üles leida. Valik ei ole seejuures kaugeltki täielik – taoline info ei ole ilmselgelt säilitamiseks mõeldud. Loodetavasti saavad valijad näituselt kasulikku mõtlemisainet uute otsuste langetamiseks.

Teise osa näitusest moodustab 2007. aastal muuseumis väljas olnud sümpaatne väljapanek XX sajandi valimistrükistest, mis tõestavad –  ka 100 aastat tagasi olid sõnumid ja lubadused üsna sarnased.

Näitust saab külastada 18. oktoobrini, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituseruumi vaade

Posted on

Loeng Viljandi kunstielust ühiskonna pöördeaegadel

Viljandi kunstielu on viimase poole sajandi jooksul kujunenud ja arenenud suurte ühiskondlike muutuste taustal – alates nõukogude okupatsiooni varjatud piirangutest kuni 1990. aastate tormilise vabanemise ja uute võimalusteni.

Neljapäeval, 25. septembril kell 16 Viljandi muuseumis algaval loengul avab kunstiteadlane Tiiu Männiste Viljandi kunstielu mitmekülgse loo, tutvustades selle eestvedajaid, silmapaistvaid loovisikuid ja nende loomingut. Koos kuulajatega meenutatakse ka legendaarseid kunstifestivale, mis on kujundanud Viljandi kultuuripilti.

Tiiu Männiste on 2024. aastal ilmunud raamatu „Viljandi kunstielu 20. sajandi teisel poolel“ koostaja.

Pilet hinnaga 6 € on saadaval eelmüügist https://sviby.com/et/e/zo0t2j  ja muuseumi kassas.

Olete väga oodatud!

Loengu reklaam

Posted on

Maramaa maja avamine

1927. aastal ehitas Viljandi legendaarne linnapea August Maramaa oma perele uhke maja aadressil Uueveski tee 8. Arhitekt Johannes Fuksi projekteeritud villa ehitust rahastas Maramaa populaarsete matemaatikaõpikute väljaandmisega, neid ilmus tema käe alt ligi 50. Lisaks Augustile elasid majas veel abikaasa Anna ja viis last. Aeg-ajalt andis pere peavarju üürnikele. Majja mahtus ka klaveristuudio, kus sai võtta eratunde.

Maramaade pere kolis 1940. aastal Tallinnasse. Järgnenud okupatsiooniperioodil jagati villa väikesteks korteriteks, kuhu mahutati kümmekond peret. 1990. aastatel lõpul läks maja erakätesse ning seisis pikalt kasutuseta. 2025. aasta sügiseks on aga uhke villa uue omaniku käe all täielikult renoveeritud ning valmis taas majutust pakkuma. Renoveerimisprojekti teostas Maakivist OÜ.

Maakivist OÜ juhatuse liige Hardi-Sander Luik sõnab: „Olgugi et sedasorti hoonetel on olnud erinevaid otstarbeid ning need on ehitatud just mingi kindla eesmärgi täitmiseks, vajavad need vanakesed tänapäeval uut hingamist ja kaasaegsemat käsitlust kasutusele võtmisel.“

Tema sõnul on taastatud mitmed olulised detailid: lubikrohvfassaad, tellisest kivivooder, püstpalkvälisseinad ja katusekonstruktsioon, pottahjud koos korstendega, sisseehitatud tammepuidust kabinetimööbel, täispuidust siseuksed ja palju muud. Nagu Luik rõhutab: „Mina usun, et hoonetele, nagu ka inimestele, jääb nende aura ja iseloom, millega nüüd järgmine pererahvas peab toime tulema ning teineteist mõistma õppima.“

Maramaa maja pidulik avamine linnarahvale toimub Euroopa muinsuskaitsepäevade raames pühapäeval, 14. septembril kell 14.

Ettekannetega astuvad üles Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm ja koduloolane Heiki Raudla. Toimuvad giidituurid, mille käigus saavad huvilised tutvuda maja interjööri ning Viljandi Muuseumi koostatud fotonäitusega.

Maramaa maja foto tekstiga