Viljandi Muuseum ja Eesti Sõjamuuseum kutsuvad 5–12-aastaseid lapsi ja nende peresid 27. veebruaril kell 12 algavasse muuseumitundi.
Eesti Sõjamuuseum peab Eesti Vabariigi 108. aastapäeva nädalal Viljandi Muuseumi uurimissaalis tunni „Muuseumikoolike“, kus vaadatakse multikat Eesti Vabadussõjast, kuulatakse lugusid vaprusest ja teineteise aitamisest ning värvitakse sõjamuuseumi värviraamatut. Lugusid jutustab muinasjututaat, kelle pajatused sobivad nii väikestele kui ka suurtele kuulajatele.
Olete oodatud tähistama Eesti sünnipäeva muinasjuttude seltsis!
21. veebruaril kell 12 peab sõjaajaloolane Jaak Pihlak muuseumi uurimissaalis loengu „Põhja Pojad Eesti Vabadussõjas“.
Loeng avab Põhja Poegade olulist rolli Eesti ajaloos ja Vabadussõjas. Räägitakse sellest, kes olid üksusega liitunud mehed – talupojad ja linnamehed, koolipoisid ja reservi arvatud ohvitserid. Ka jäägritel oli üksuse kujunemisel ja tegutsemisel tähtis roll.
Põhja Poegade ridadesse koondus eriilmelisi inimesi – nii aatemehi kui ka seiklejaid. Mõnda ajendas lubatud tasu, teisi tõmbasid võõrsil saadavad kogemused ja võimalused.
Alates 10. veebruarist saab Viljandi Muuseumis näha Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitust „Arheoloogilised välitööd Eestis 2024“.
Tunamullu esitasid arheoloogid muinsuskaitseametile 243 uuringuteatist. Enamik töödest olid väiksemat sorti päästekaevamised, mille tähendus mineviku uurimises avaldub pikema aja jooksul. Suuremate tööde puhul saab esmaseid tulemusi seevastu tutvustada peatselt pärast uuringute lõppu ja leidude korrastamist. Näitusel on esitletud uuringud muinaslinnustel, samuti tehakse väike sissevaade ajaloolise aja linna ja maa uurimisse. Teise suurema teemana on näitusel eri ajastutest pärinevate matmispaikade uurimine. Külastaja saab teada ka kahest aardeleiust, millest üks tuli välja talumaja renoveerimisel ning teine aitas Hiiumaa viikingiaega. Viimasel kümnendil on arheoloogiliselt uuritud ka 20. sajandi keskpaiga metsavendade elupaiku ning need uuringud on tõestuseks, et arheoloogial on pakkuda olulist täiendust lähimineviku uurimisse.
Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2026.
Näituse meeskond:
Korraldaja: Eesti Arheoloogide Liit
Autorid: uuringuid juhatanud arheoloogid
Sisutoimetajad: Arvi Haak (Tartu Linnamuuseum), Ulla Kadakas (Eesti Ajaloomuuseum) ja Monika Reppo (Tallinna Ülikool)
Kujundaja: Mare Kõrtsini
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital
Arheograator OÜ
Arheoloogiakeskus MTÜ
Arheox OÜ
Muinasprojekt OÜ
Viljandi Muuseum kutsub 7–12-aastaseid lapsi sõbrapäeva eel töötuppa, kus valmistatakse õunast ja šokolaadist lihtsaid maitsvaid maiuseid.
Töötuba toimub 13. veebruaril kell 15.00–16.00 muuseumi hoovimajas Tõrukojas (Lossi 14).
Juhendab Viru talu peakokk Monika Peebo, kes näitab lastele, kuidas kaunistada õunaviile šokolaadi ja erinevate lisanditega. Iga osaleja saab valmistada enda kujundatud maiused, mille võib kaasa võtta või kohapeal ära süüa.
Osalustasu 5 eurot (sisaldab kõiki vajalikke materjale ja juhendamist).
Kohtade arv on piiratud, vajalik on eelregistreerimine. Osalemisest palume teada anda:
Viljandi Muuseum ootab loodushuvilisi, peresid ning kooli- ja lasteaiagruppe kasutama viimast võimalust tutvuda muuseumi loodustoaga, mis on avatud 14. veebruarini. Seejärel antakse muuseumi looduskogu üle Eesti Loodusmuuseumile.
Kooligruppidele maksab külastus 1 € lapse kohta, lasteaialastele on see tasuta.
Pikka aega külastajate tähelepanu saanud põdra topisega vahetab pilke muuseumi juht Anu Rannu.
„Uue juhina pean oluliseks, et Viljandi Muuseum areneks koos ajaga. Muuseumi uuendamine tähendab paratamatult ka valikuid – kogumispõhimõtete korrastamist, näituse- ja haridustegevuste arendamist ning uute ruumilahenduste ja püsinäituse kavandamist. Kõike ei ole võimalik hoida samal kujul ja samas mahus. Minu eesmärk ei ole midagi väärtuslikku kaotada, vaid anda igale kogule parim võimalik tulevik. Just seetõttu peame looduskogu üleandmist Eesti Loodusmuuseumile ainuõigeks lahenduseks – seal on olemas teadustööks vajalik kompetents ning võimalus siduda meie kogud rahvusvahelise teadusvõrgustikuga,“ ütleb Viljandi Muuseumi juht Anu Rannu.
Seoses püsinäituse uuenemisega on muuseumi loodustuba avatud 14. veebruarini, seejärel liigub enamik looduskogu museaale, sealhulgas suuremõõtmelised kaavikud – karu, hunt, põder ja ilves –, Eesti Loodusmuuseumisse. Edaspidi jätkub Viljandi Muuseumis loodushariduslik tegevus nende kogude ja teemadega, mis jäävad muuseumile. Loodustoa viimasel nädalal saab vaadata valikut loomade kaavikutest ning täita erinevatele vanusegruppidele mõeldud töölehti.
„2027. aastal avab Eesti Loodusmuuseum uksed uues asukohas, Tallinnasse mere äärde kerkivas Loodusmajas, kus on loodud spetsiaalsed hoiutingimused just loodusteaduslikele kogudele. Osa Viljandi Muuseumi looduskogust saab auväärse koha meie uuel, inimese ja looduse kooselu kunstist rääkival püsinäitusel ning avatud kogudes, mida on inimestel võimalik näha näitusesaalidest ja ekskursioonidel. Loomulikult saavad edaspidi kogu soovi korral väljapanekuteks kasutada nii Viljandi Muuseum kui ka teised Eesti muuseumid ja haridusasutused,“ räägib Eesti Loodusmuuseumi kogude osakonna juhataja Lennart Lennuk.
Teaduslike andmetega osa Viljandi Muuseumi looduskogust liidetakse rahvusvahelise elurikkuse andmestikuga, mis annab need kõigi maailma teadlaste kasutusse. Samuti jõuab see kogu eElurikkuse ja eMaapõu portaalidesse. Teadusandmeteta osa kogust saab aga kasutust muuseumihariduses.
Varasemalt on Eesti Loodusmuuseumile looduskogusid üle andnud Keskkonnaamet, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Sagadi looduskool ning mitmed erakogujad.
Lisainfo: Anu Rannu
SA Viljandi Muuseum
juhatuse liige
anu.rannu@muuseum.viljandimaa.ee
+372 5330 4928
