Posted on

Viljandimaa ülerõivaste näitus „Puusanõks“

Viljandi muuseum avab 15. mail kell 17 Viljandimaa ülerõivaste näituse „Puusanõks“. Muuseumi juures tegutseva Viljandimaa rahvarõiva nõuandekoja väljapanek annab ülevaate kultuuriloolisel Viljandimaal 19. sajandil kantud ülerõivastest. Tutvuda saab muuseumides säilitatavate rüüde, pikk-kuubede ja kasukatega, saateks ajaloolised fotod ja teemakohased lood.

Näitusega tähistatakse Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2024. ja 2025. aasta teemat „Rahvarõivas ruudus“, mis tähendab, et rahvarõivaste teema tõstetakse kahe aasta vältel esile võimendatult, hingega ja sügavuti.

Meie esiemadele oli väga oluline, et iga riideese oleks kaunilt tehtud ja kantud, selle üle oldi uhked ja see tõstis väärikust. Lambanahkne kasukas ja pikk-kuub (särk, vammus) olid väga tarvilikud üleriided. Mulgimaal oli kõige pidulikumaks kehakatteks nii meestel kui naistel aastaringselt kantav must villane pikk-kuub. Ilma selle auväärt kehakatteta kirikusse ei mindud. Kasukat kanti mihklipäevast kuni jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel ning mõnikord ka kaitseks palava eest. Märja ilmaga tõmmati kasuka peale linane rüü ja sellele peale veel must kuub. Vaatamata kasukate kaunistustele pandi see kirikusse, varrule või pulma minnes alla ja särk peale, ilma nendeta minekut peeti sündsusetuks. Eriti oluline oli kasukapealne riietus just mulkidel. Rikkamatel peretütardel võis kaasavara hulka kuuluda mitu kasukat.

Näituse koostasid Tiina Jürgen ja Inna Raud, stendid kujundas Katri Smitt. Rõivad on pärit Viljandi ja Heimtali muuseumi kogust.

Näitust saab külastada 7. maist kuni 26. juulini 2025 teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Toetab Eesti Kultuurkapital, koostööpartner on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia.

Näituseruumi foto

Posted on

Sihtasutus Viljandi Muuseum alustab uut ajajärku uue juhiga

Anu Rannu muuseumi uksel. Foto: Silver Tõnisson

Ligi 150-aastase ajalooga Viljandi Muuseumist sai 17. veebruaril SA Viljandi Muuseum, mille uue juhatuse liikmena alustas 1. mail tööd Anu Rannu. Pea 20-aastase Viljandi pärimusmuusika festivali korralduskogemusega Rannu plaanib luua muuseumist Viljandi peamise külastuspõhjuse.

„Viljandi Muuseumi süda on tema kogudes ja inimestes – just siit kasvavad välja meie tulevikuplaanid. Minu esimene eesmärk on uue sihtasutuse käivitamine koostöös muuseumiperega ning selgete, ühiste sihtide seadmine,” ütles uus juht Anu Rannu. Tema sõnul on muuseumi arendamisel võtmetähtsusega koostöö, erinevate põlvkondade kaasamine ning sisulised arendustegevused.

„Viljandi Muuseumist saab kogukonnamuuseum – koht, kus inimesed, ruumid ja hoov on avatud uutele ideedele ja koostöödele. Tegutsen selle nimel, et kasvaks muuseumi roll nii piirkonna identiteedi tugevdamisel kui ka erinevate koostöövormide arendamisel,” lisas Rannu. Sel suvel avab muuseum oma hoovi Ugala Teatri suvelavastusele „Kondas ja maasikasööjad”. Järgmisel aastal ootab ees suur ühisprojekt „Köler 200″, kus muuseum teeb koostööd Rüki galerii ja Kondase Keskusega.

Sihtasutus Viljandi Muuseum võtab üle praeguse riigiasutuse Viljandi Muuseum ülesanded – ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga seotud kultuuripärandi kogumise, säilitamise, uurimise ja vahendamise ning seeläbi Viljandi ja Viljandimaa kultuuri-, haridus- ja turismialase konkurentsivõime tugevdamise. Samas uus sihtasustus võimaldab paindlikumat tegutsemist ning kohaliku kogukonna tihedamat kaasamist.

Anu Rannu on alates 2008. aastast töötanud Eesti Pärimusmuusika Keskuses, kandes seal korraldusjuhi, projektijuhi ja büroojuhi kohustusi ning viimastel aastatel on ta toimetanud festivali arendusjuhina. Alates 2021. aastast on ta Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorralduse nooremlektor. Rannul on magistrikraad Tartu Ülikoolist kultuurikorralduse erialal ning rakenduskõrgharidus kultuurikorralduses Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast. Ühtlasi on ta „Kultuuriliidri“ arenguprogrammi vilistlane.

Viljandi muuseumi sünniks peetakse 1878. aastat, mil alustati Viljandi ordulinnuse varemetes arheoloogilisi kaevamisi ja leide hakati koondama muuseumi nime alla. Tänaseks külastab muuseumi aastas ca 6000 inimest, muuseumil on kokku 360m2 näitusepinda ja kogudes on registreeritud üle 143 000 eseme, neist väärtuslikum on ordulinnusest leitud raidkivide kollektsioon.

Lisainfo: Anu Rannu
SA Viljandi Muuseum
Juhatuse liige
anu.rannu@muuseum.viljandimaa.ee
+372 5330 4928

Posted on

Marko Reikopi uued hobid: Unesco pärandiobjektid ja Struve kaar

Laupäeval, 26. aprillil kell 14 on reisi- ja kultuurihuvilised oodatud Viljandi muuseumisse kohtumisele Marko Reikopiga.

Tuntud telesaatejuht on kirglik reisi- ja kultuurihuviline. Olles maailmas juba palju rännanud, otsustas ta endale uue väljakutse seada – avastada Unesco kultuuripärandi objekte ja Struve geodeetilise kaare punkte. Kohtumisel jagab ta oma kogemusi ja seiklusi neis ajaloolistes paikades.

Sissepääs muuseumipileti (5 € / 3 €) või muuseumikaardiga.

Olete oodatud!

Kohtumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Reklaamfoto