KÖLER ja JAKOBSON: kahe suurmehe sõprustuur

Sel aastal tähistatakse kahe Eesti kultuuri- ja ühiskonnaloo võtmefiguuri olulisi tähtpäevi – möödub 200 aastat Johann Köleri ja 185 aastat Carl Robert Jakobsoni sünnist.

Meenutamaks kahe suurmehe sõprust, koostööd ja mõttekaaslust, toimub aprillis ning mais kolm sisukat päevareisi algusega Viljandist ja Pärnust.

Päevase bussireisi käigus:

  • külastatakse Viljandis suurejoonelist kolmiknäitust „KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus“, mis annab ülevaate esimese eesti rahvusest professionaalse kunstniku Johann Köleri elust ja loomingust
  • külastatakse Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi, mille väljapanekut on äsja uuendatud
  • peatutakse Köleri haual Suure-Jaanis ja Jakobsoni perekonna kalmistul Kurgjal

Retke saadab giid, kes bussisõidu ajal tutvustab Johann Köleri ja Carl Robert Jakobsoni omavahelisi suhteid. Päeva mahub ka toekas lõuna Kurgjal.

Bussireisid toimuvad:

  • L, 18. aprillil algusega Pärnust (kl 9.30–18.00)
  • L, 25. aprillil algusega Viljandist (kell 11–18)
  • L, 2. mail algusega Pärnust (kl 9.30–18.00)

Reis maksab 25 eurot.
Hind sisaldab bussisõitu, giiditasu, näituste ja talumuuseumi pileteid ning sooja lõunat Kurgjal.

Piletid müügil Fientas, seal on näha ka reiside täpne ajakava.
Link: https://fienta.com/et/s/koler-ja-jakobson-kahe-suurmehe-soprustuur

Plakat „Köler ja Jakobson: kahe suurmehe sõprustuur“. Pildil on Johann Köleri ja Carl Robert Jakobsoni portreed kõrvuti.

KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus

Johann Köleri juubeliaastal avavad esimese eesti kunstniku eluteed, loomingut ja mõju tänapäeva kunstnikele kolm omavahel seotud näitust. Viljandi muuseumis on väljas 100 täissuuruses reproduktsiooni, Kondase keskuses näeb Köleri originaalteoseid ja Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud.

Viljandi Muuseumi näituse eesmärgiks on heita võimalikult ülevaatlik pilk kogu Johann Köleri teadaolevale maaliloomingule. Hindamatu väärtusega originaaltööd asuvad maailma erinevates muuseumides ja erakogudes. Ainus võimalus neid üheskoos näidata on seda teha reproduktsioonide kaudu: täismõõdus ning ilma segavate raskete kuldraamideta. Lihtsalt pildid – nii, nagu autor neid omal ajal lõuendile kandes nägi.

Köleri looming on esitatud kronoloogilises järjekorras, alustades tema esimesest eksamitööst kuni portreeni, mida maalides kunstnik siitilmast lahkus. Selgelt joonistub välja kunstnikukäekirja areng ning erinevad perioodid.

Näituse saatetekstides antakse ülevaate suurmehe pikast seiklusrikkast elust. Vähe on neid, kes oma maisel teekonnal nii palju näha, kuulda ja korda saata suudavad. Pea tervet 19. sajandit hõlmav teekond on otsekui kontsentratsioon eesti rahva arengust: soode ja metsade rüpest, madalast tarest laia maailma, vaimuvalguse ja kultuuri poole pürgimine, eneseteadlikkuse kasv, küpsemine ja oma koha leidmine parimate hulgas.

Kõnekas on fakt, et just siis, kui noor Köler oli Itaalias end kunstnikuna tõestanud ning esimest rahvusvahelist edu maitsta saanud, hakkas ta oma töid signeerima nimega „Köler-Wiliandi”. Kunstnik ei unustanud oma sünnimaad ja kodukanti kunagi.

Johann Köler 200 – juubelinäituse visuaal romantilise maastikumaali taustal

Näitus Viljandi Muuseumis

8.03–1.11.2026

Kuraator: Kristjan Mändmaa

Tekstid ja uurimistöö: Kristjan Mändmaa, Erki Tammiksaar

Konsultant: Mai Levin

Näituse tekstides on kasutatud Mai Levini koostatud monograafiat „Johann Köler“ (Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2019).

Töörühm: Mari Vallikivi, Herki Helves, Katre Ratassepp, Inge Tõnisson, Signe Susi, Liina Roht, Kertu Karu, Anu Rannu, Elisabeth Leppik, Eva Laantee-Reintamm, Kaarel Narro, Elina Randoja, Mihkel Jürgenson, Justin Petrone

Täname:

Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Viinistu Kunstisadam, Eesti Ajaloomuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, Johann Köleri majamuuseum, Kultuuriministeerium, Viljandi linn, Põhja-Sakala vald, Eesti Kunstiakadeemia, Kondase Keskus, Rüki Galerii

Mai Levin, Sirje Helme, Kadi Polli, Johanna Jolen Kuzmenko, Tiiu Saadoja, Renita Raudsepp, Madis Rannu, Kalle Pank, Martin Helinurm, Annika Mändmaa, Roosi Mändmaa, Aate-Heli Õun

Otsime peavarahoidjat

Viljandi Muuseum seisab olulise arengu etapi lävel. Meie kogud on rikkalikud, meie koguhoidjad on pikaajase muuseumitöö kogemusega ning ambitsioonid selged: luua uus püsiekspositsioon, korrastada kogumispõhimõtted ja kujundada kogudest tänapäevaselt hoitud, mõtestatud ja kasutatav tervik. Selleks otsime peavarahoidjat, kes oleks muuseumi juhile sisuline ja strateegiline partner ning võtaks vastutuse muuseumi kogude osakonna juhtimise eest.

Pakume:
• võimalust kujundada ja juhtida muuseumi põhivaldkonda ning olla otseselt seotud muuseumi arengusuundadega;
• töökeskkonda, kus hinnatakse missiooniga tööd, professionaalsust, õppimist ja arenemist;
• organisatsioonikultuuri, kus hoolitakse inimestest ja pärandist;
• põhipuhkust 35 kalendripäeva;
• töötasu 1900 eurot kuus bruto.

Otsime sihikindlat, süsteemset ja vastutustundlikku kolleegi, kes tasakaalustab loovust ja tempot selge struktuuri, analüütilise mõtlemise ja järjepideva teostusega. See roll sobib inimesele, kes tahab muuseumis töötada mitte ainult säilitajana, vaid ka arendajana ning kellel on julgust teha kaalutletud, kuid ka keerulisi otsuseid, et seista muuseumikogude pikaajalise säilimise eest.

Peavarahoidja vastutab:
• muuseumikogu säilitamise, arendamise, korrastamise ja süstematiseerimise eest;
• museaalide hoiustamise ja kaitseplaani väljatöötamise ning rakendamise eest;
• kogumispõhimõtete ajakohastamise ja nende järjepideva järgimise eest;
• koguhoidjate töö korraldamise ja kogudega seotud tööprotsesside toimimise eest;
• MuISi ja kogudega seotud dokumentatsiooni sisulise kvaliteedi eest;
• koostöös meeskonnaga uue püsiekspositsiooni ettevalmistamise eest;
• restaureerimis- ja konserveerimistööde planeerimise ja koordineerimise eest.

Sobival kandidaadil on:
• magistrikraad või sellega võrdsustatud haridus;
• muuseumi või kultuuripärandi valdkonna tundmine;
• huvi kogude tänapäevaste kasutus- ja vahendusviiside vastu, sh digilahendused;
• väga head organiseerimis- ja administreerimisoskused;
• väga hea suhtlemis- ja väljendusoskus, sh oskus teha koostööd erinevate organisatsioonide ja huvigruppidega;
• otsustusjulgus, vastupidavus ja valmisolek kanda suurt professionaalset vastutust.

Kandideerimiseks saada palun enda CV ja motivatsioonikiri hiljemalt 16. märtsiks 2026 e-aadressil: anu.rannu@muuseum.viljandimaa.ee

Tööle asumise aeg aprillis.

Lisainfo:
Anu Rannu
Viljandi Muuseumi juht
5330 4928

Eesti Sõjamuuseumi „Muuseumikoolike“

Viljandi Muuseum ja Eesti Sõjamuuseum kutsuvad 5–12-aastaseid lapsi ja nende peresid 27. veebruaril kell 12 algavasse muuseumitundi.

Eesti Sõjamuuseum peab Eesti Vabariigi 108. aastapäeva nädalal Viljandi Muuseumi uurimissaalis tunni „Muuseumikoolike“, kus vaadatakse multikat Eesti Vabadussõjast, kuulatakse lugusid vaprusest ja teineteise aitamisest ning värvitakse sõjamuuseumi värviraamatut. Lugusid jutustab muinasjututaat, kelle pajatused sobivad nii väikestele kui ka suurtele kuulajatele.

Olete oodatud tähistama Eesti sünnipäeva muinasjuttude seltsis!

Osalemistasu 2 eurot osaleja, pere 4 eurot.

Registreeri siin https://forms.gle/cwNE3jbB7FYzLcQd6

või kirjuta

liina.roht@muuseum.viljandimaa.ee

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

 

Reklaampilt

Jaak Pihlak – Põhja Pojad Eesti Vabadussõjas

21. veebruaril kell 12 peab sõjaajaloolane Jaak Pihlak muuseumi uurimissaalis loengu „Põhja Pojad Eesti Vabadussõjas“.

Loeng avab Põhja Poegade olulist rolli Eesti ajaloos ja Vabadussõjas. Räägitakse sellest, kes olid üksusega liitunud mehed – talupojad ja linnamehed, koolipoisid ja reservi arvatud ohvitserid. Ka jäägritel oli üksuse kujunemisel ja tegutsemisel tähtis roll.

Põhja Poegade ridadesse koondus eriilmelisi inimesi – nii aatemehi kui ka seiklejaid. Mõnda ajendas lubatud tasu, teisi tõmbasid võõrsil saadavad kogemused ja võimalused.

Loengule pääseb 5 € piletiga.

Olete oodatud!

Loengu reklaam