Muuseumiöö kutsub unistama

Laupäeval, 21. mail peetakse taas üle-eestilist muuseumiööd, pealkirjaks on tänavu „Öös on unistusi“ ning mäluasutused ja paigad on avatud kella 18–23.

Viljandis ootavad muuseumiööl külastajaid Kondase keskus, Rüki galerii, Vana veetorn, Viljandi kunstikool ja Viljandi muuseum. Viljandimaal on avatud Heimtali muuseum, helilooja Mart Saare majamuuseum, heliloojate Kappide majamuuseum ja Sürgavere radaritorn.

Muuseumiöö reklaam

Kutsume mõtlema küsimuste üle, millest unistavad kogukonnad ja inimesed muuseumi ümber ning milline võiks olla unistuste muuseum.

Viljandi muuseumis saab alates kella 18 lisaks püsinäitusele tutvuda loodusfotovõistluse „Vereta jaht 2021“ ja Viljandimaa hobipiltnik Oskar Kivisilla (1901–1945) fotonäitustega.

August Maramaa - Oskar Veldemanni karikatuur

Õhtu jooksul saavad huvilised osaleda paelapunumise õpitoas, meisterdada või joonistada õnnetoovaid lepatriinusid, millele saab kirja panna nii isiklikke unistusi kui jagada mõtteid unistuste muuseumist.

Kell 19 ja 21 saab muuseumi näitusemajas teha koos giidiga ringkäigu.

Kell 20 ja 22 kõneleb muuseumi sõprade seltsi esimees Heiki Raudla Viljandi legendaarse linnapea August Maramaa visioonidest ja unistustest.

LõngapallKülastajad saavad anda panuse Viljandi pärimusmuusika festivali kunstitoimkonna aktsiooni ja valmistada lõngajääkidest pallikesi. Kogumiskasti saab tuua ka kodus meisterdatud lõngapalle.

Avatud on muuseumipood, kust leiab väärt kirjandust ja kohalikke meeneid. Muuseumi hooviväravas Lossi tänaval turgutab külastajate maitsemeeli kella 19–21 Paulina käsitööjäätis.

 

Mart Saare majamuuseum

Muuseumi filiaal, helilooja Mart Saare majamuuseum on paik, kus sügaval looduse keskel unistused lendavad. Muuseumiööl saab teha tagasivaate helilooja elule ja loomingule, kas ise või juhendatud ringkäigul, ning kuulata muusikat. Iseseisvalt saab lisaks nautida õhtust Hüpassaare raba.

Muuseumiööl tuleb mõlemasse muuseumisse osta 1-eurone pilet (alla 8-aastased lapsed tasuta). Mart Saare muuseumis saab arveldada vaid sularahas.

Muuseumiöö korraldajad teevad tänavu koostööd heategevusfondiga Minu Unistuste Päev ja kutsuvad kõiki osalejaid tegema võimalusel annetusi, mis aitab ellu viia mõne rasket või kroonilist haigust põdeva lapse unistust.

Muuseumiöö peakoordinaator on Eesti Muuseumiühing.

Muuseumiöö on lõbus, hariv ja elamuslik. Tule ja unistame koos!

Loenguõhtu vanadest taluaia taimedest

Muuseum kutsub 19. mail kell 16 Anneli Banneri loengule „Vanad taluaia taimed – mis nad on ja kuidas neid kasvatada“.

Igal kevadel peibutavad aiaärid ja seemnepoed aiapidajaid uute ja eriliste taimesortidega. Vanad ja äraproovitud aiataimed tunduvad nende kõrval tavalised ja kipuvad unustusehõlma vajuma. Loenguõhtul tuleb juttu sellest, mis on pärandtaimed ja mille poolest nad väärtuslikud on. Tuletame meelde, milliseid ilu- ja tarbetaimi kasvatasid meie emad ja vanaemad ning vaatame, kuidas nad seda tegid.

Anneli Banner töötab Eesti Vabaõhumuuseumis püsinäituse kuraatorina. Ta on korraldanud pärandit väärtustavaid aiapäevi ning tema hoole all on muuseumi talude juurde rajatud ajastukohaseid aianurki. 2019. aastal ilmus tema raamat „Eesti aia ajalugu“, mis võtab kokku Eesti taluaianduse alguse. Seda tegevust on tunnustatud Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemiaga.

Loengul saab osaleda muuseumipääsmega.

Toetab Viljandi linnavalitsus.

Taluaed

Kaisukarude sünnipäev 1. juunil

Meil kõigil olnud kaisukaru, kes on meiega lapsepõlves jaganud rõõme ja olnud seltsiks, kui meel on kurb. Viljandi Muuseum ja Viljandi Linnaraamatukogu kutsuvad lastekaitsepäeval KAISUKARUDE SÜNNIPÄEVALE, et üheskoos tähistada kaisukaru ehk teddy bear’i 120. sünnipäeva ja pruunkaru aastat.

Sünnipäevapeod toimuvad muuseumis 1. juunil igal täistunnil kell 10, 11 ja 12. Ootame osa saama lasteaialapsi ja algklasside õpilasi. Lastel palume kaasa võtta oma kaisumõmmid.

Kava

  • Uudistame raamatuid, kus peategelasteks on karud.
  • Saame teada põnevat 120-aastase kaisukaru kohta.
  • Teeme tutvust tänavuse aasta looma pruunkaruga.
  • Meisterdame ja lahendame mõistatusi.
  • Sünnipäevapidu lõpeb magusa üllatusega.

Kehtib muuseumitunni pääse 3 € laps/õpilane.
Grupi suurus kuni 25 inimest.
Info ja registreerimine: haridus@viljandimuuseum.ee

Rahvusvaheline kaisukarupäev on tähtpäevade kalendris 1980. aastast, kui heategevusorganisatsioon Kogu Maailma Head Karud kuulutas Ameerika Ühendriikide presidendi Theodore Roosvelti sünnipäeva, 27. oktoobri rahvusvaheliseks kaisukarupäevaks. Just Roosevelti järgi nimetas üks mänguasjatootja kaisukaru teddy bear’iks, sest ta keeldus jahil tapmast selleks kinni püütud karu. Päeva eesmärk on mänguloomade kaudu jagada häid emotsioone neile, kes seda vajavad.

Aasta looma (täpsemini imetajat) on valitud alates 2013. aastast MTÜ Aasta Looma eestvedamisel koostöös Eesti Terioloogia Seltsi, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Jahimeeste Seltsi, Tallinna Loomaaia, Erametsakeskuse ja Eesti Loodusmuuseumiga. 2022. aasta loomaks on valitud pruunkaru.

Plakat

Linnulauluhommikud

Viljandi Muuseum ja Eesti Ornitoloogiaühing kutsuvad Viljandi linna algklassiõpilasi osalema tasuta linnulauluhommikutel:

  • 17. mail kell 8.30
  • 18. mail kell 10.15

Info ja registreerimine: haridus@muuseum.viljandimaa.ee

Toetab Viljandi linn.

Linnulauluhommiku kujundus

Kevadpühad

Suurel reedel, 15. aprillil on muuseum suletud, laupäeval aga avatud kella 10–17.

Kevadpühaks valmistumise meeleolu kajastab Sakala 5. aprillil 1939.
Vt teksti pildi all.

Artikkel

Pühade-eelses ostutuhinas

Turul iseloomustavaks müügiartikliks pajuurvad, munad ja kalad. — Ka kauplustes käib elav tegevus

Niisama iseloomulikud ,kui jõuludele on kuused ja suwistepühadele kased, on kewadpühadele siidpehmete urbadega pajuoksad. Kewadpühadeks wiiakse igasse tuppa kimbukene pruuni oksi hõbehallide „kassikestega“, kus need loowad ehtsa kewadmeeleolu. Ka kewadpühade-eelne turg elab pajuoksade tähe all, sest siis ilmub neid müügile nii suurel määral, et kõik muu kaup ähwardab nagu warju jääda. Wist iga perenaine, kes pühadeeelset turgu külastab, toob kaasa kimbukese urbadega oksi.

Pajuurwad on esimesed kewadsaadikud. Wana muinasjutumeister Hans Christian Andersen laseb ühes oma muinasjutus „Lood aastaaegadest“ ühel warblasel ütelda: „Inimesel on midagi, mida nad kalendriks nimetawad ja mis peab neile ütlema, millal tuleb kewad. Milleks seda siis waja, nad näewad ju seda nagunii pajuurbadest. Kui ilmuwad esimesed siidpehmed pajukassikesed, siis tuleb ka kewade.“

Rahwasuus nimetatakse palmipuudepüha sageli urbepühaks, mil wiiakse urbi lauta, põllule jne. karja- kui ka wiljaõnne taotluseks. Samuti pekstakse hommikuti magajaid urbadega ja soowitakse hääd kaswu, abieluõnne jne.

Nii tulewad pühad pajuurbadega kodus ja turul. Nendel paljudel wanadel eidekestel, kes turulisi pajuokstega warustawad, on pühade eel kindlasti palju käimist, sest neid oksakimpusid ei saa mitte just päris linna lähedalt, kus nende lõikumine enamates kohtades ka keelatud on. Tuleb käia kümnekilomeetrilisi otsi, et „äri“ kaubaga täita. Turul maksawad pajuoksakimbud 5 kuni 15 senti kimp, nii kuidas „kassikeste“ wälimus.

Pühadeeelne turg on ka üldiselt wäga elaw. Eile oli turul nii rohkesti rahwast, et jäi wäikse laada mulje. Enamus perenaisi püüdsid pühadesisseostusid teha wõimalikult warem, sest kardetakse hiljem paremast ilma jääda. Pühaderoogade muretsemine on küllalt suureks toimetuseks. Tuleb läbi käia kõik wankrid turul ja poed linnas, et wälja walida, millega täita pikkade pühade toidukorrad ja kostitada külalisi. Kalakaupmehed arwawad, et pühadeks tuleb kindlasti osta mõni kilo ilusaid purikaid wõi ahwenaid ja seepärast kutsuwad nad perenaisi oma laudade ja kastide juurde nii kuidas oskawad. Sääljuures püütakse ilmtingimata tõendada, et kala on weel nii wärske, et elab. Selleks wõetakse kala nii osawasti sõrmede wahele, et pannakse ta tõesti „elama“. Niimoodi siplewad kalad tõmbawad ostjate tähelepanu juba kaugelt. Eile wõis turul kalakaupa näha rohkel määral ja leidus ka küllaldaselt ostjaid.

Et kewadpühad on ühtlasi ka „munadepühadeks“, siis ei tohi pühadelaualt puududa ka waagen kirjude munadega. Selleparast on pühade eel turul ka suur nõudmine munade järgi. Tänawu on munahinnad turul aga wõrdlemisi kõrged (12 kuni 14 senti paar) , mis sunnib wähema sissetulekuga kodanikke olema ostmises tagasihoidlikum.

Linnas kauplustes ei ole pühadeostude tegemine mitte wähem hoos, kui turul. Wiimastel päewadel on linnas olnud rohkesti maarahwast, kes püüawad oma sisseostud hästi warakult ära teha. Neljapäew on maarahwale juba pooleldi pühaks, seepärast ei taheta siis enam häämeelega linna tulla. Laupäewal on küll weel turulkäimise kord ees, kuid ega siis jõua enam perenaistele tarwilikku kraami kätte toimetada. Linnainimesed ostawad pühiks muide juba kewadrõiwaid, samuti on rätsepatel käed tööd täis, sest soow kanda kewadpühadel heledamaid rõiwaid, on wist wallutanud iga teise inimese.

Teksti allikas Digar.