Eero Epner Konrad Mägi ja Villem Ormissoni ühismaalimistest

Viljandi muuseum kutsub 2. veebruaril kell 16.30 loenguõhtule, kus kunstiajaloolane Eero Epner teeb sissevaate Konrad Mägi ja noore maalihuvilise Villem Ormissoni ühistele maalimistele ja tulemuste erinevusele.

25. märtsini avatud Villem Ormissoni (1892–1941) 130. sünniaastapäevale pühendatud näitus „Villem Ormisson. Värvid ja Viljandi“ vaatleb kunstniku sidemeid Viljandimaa ja Viljandiga. Maastiku kõrval toob näitus esile erinevaid näiteid Ormissoni Viljandi-aegsest loomingust, sealhulgas natüürmorte ja portreesid. Maalide väljapanekut saadab Ormissoni sidet Viljandiga avav fotode valik.

Näituse viimase tutvustuse teeb kuraator Liis Pählapuu 23. märtsil kell 16.30.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Viljandi Linnavalitsus. Kaasnevat publikuprogrammi toetab Viljandi Linnavalitsus.

Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Sissepääs muuseumipiletiga (4 € / 2 €).

Villem Ormisson ja Konrad Mägi
Villem Ormisson ja Konrad Mägi. Pildistanud Jaan Riet aastatel 1913 ja 1914 (VMF 424: 175, 563).

Juhan Kreem tutvustab loenguõhtul Saksa ordut ja esitleb raamatut

Ajaloohuvilised on oodatud 26. jaanuaril kell 16.30 muuseumisse osa saama ajaloodoktor Juhan Kreemi ettekandest „Saksa ordu Viljandist vaadates“. Loengus käsitletakse Saksa ordu organisatsiooni ja Viljandi komtuurkonna positsiooni selles. Jutuks tuleb linnuse meeskond ja linnuse majandamine 16. sajandil. Põgusalt peatutakse ka Viljandi linnuses tegutsenud värvikatel isikutel.

Lisaks esitleb Kreem hiljuti ilmunud mahukat raamatut „Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal“, mida saab kohapeal soodsalt soetada (hind 30 eurot, tasumine sularahas).

Juhan Kreem on ajaloolane, Tallinna Linnaarhiivi ja Tallinna Ülikooli teadur. 2008. aastast kuulub ta rahvusvahelisse Saksa ordu ajaloo uurimise komisjoni.

Viljandi ordulinnuse kabeli rekonstruktsioon (Reinhold Guleke).
Viljandi ordulinnuse kabeli rekonstruktsioon (Reinhold Guleke).

Jõulumängu loosimine

Väikesed muuseumisõbrad said 17. detsembrist 2022 kuni 7. jaanuarini 2023 osaleda jõulumängus, mis kutsus mööda salarada liikudes lahendama ühte jõuludega seotud mõistatust.

Aitäh kõigile osalejatele, keda oli meie rõõmuks väga palju.

Loosimisel võitis muuseumi logoga tassi Emilie B. ja raamatu „Muretust maailmast. Lapsepõlvelood Viljandimaalt“ saab Britta-Mai K.

Uute seikluslike kohtumisteni juba veebruari koolivaheajal!

Jõuluskokk muuseumi rehetoas
Jõuluskokk muuseumi rehetoas

Uudishimu päeva järelkaja

Kust tuleb sõna „Viljandi“ ja mis otstarve oli margapuul?

Sellised küsimused pani muuseumis kirja Heiki, kui möödunud aasta lõpul paluti näitusemaja külastajatel üles märkida esemed või teemad, mille kohta sooviks lisateavet.

Algatus lähtus president Alar Karise üleskutsest tähistada 17. novembril uudishimu päeva, et väärtustada teadmisi, teada tahtmise soovi ja silmaringi laiendamist.

Muuseumi külastajatelt laekus seepeale 18 sedelit. Heade soovide ja tänuavalduste kõrval laekus küsimusi esemete või ajaloosündmuste kohta, mille kohta muuseumi kuraatorid lisavad teavet või annavad seda loengu kujul. Pealkirjas mainitu kõrval tundsid külastajad huvi veel rehetoa, küüditamise ja kohaliku tööstuse teemal, huvi tekitasid ka ordulinnuse ja rehetoa makett ning kauni kujundusega tooteetiketid.

Aitäh kõigile muuseumi külastanutele nii heade soovide kui ettepanekute eest!

Kust siis Viljandi ikkagi oma nime sai? Sellele annab vastuse kodulehe uue rubriigi Ajalood artikkel „Viljandi nime päritolust“.

Margapuu ehk päsmer on kangkaal, mille ühes otsas on püsiv vasturaskus. Kaalutav raskus tasakaalustatakse kangi õlgade muutmisega toetuspunkti nihutades. Kaaluühikud (enamasti naelad) on kangile märgitud. Ülevaate päsmri ajaloost on avaldanud Tallinna Linnaarhiiv.

Viljandi muuseumi etnograafiakogus on päsmreid 13. Mõned näited Muisist: VM 2348 ja VM 11624:2.

Viljandi nime päritolust

Aja jooksul on paljud püüdnud lahti mõtestada Viljandi linna nime ajaloolist ja keelelist tausta. Nime päritolu on püütud peamiselt seletada seoses sõnaga „vili“, sest Viljandimaa on tuntud hea viljaka maa poolest.

Eesti vabariigi algul tegeles Viljandi vanema ajaloo uurimise ja tutvustamisega Jaani koguduse õpetaja August Westrèn-Doll. Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul esitas ta algul arvamuse,  et Viljandi nimi võib tulla sõnast „viljatee“ (Sakala 23.01.1926).  Siin näib olevat ka seos Viljandi kui teede sõlmpunktiga.

Kümmekond aastat hiljem oli aga teadmisi lisaks kogunenud ja ajalehes Oma Maa (29.11.1937) on avaldatud uus seisukoht: „Huwitawa seletuse andis hr. Doll „Wiljandi“ nime tekkimise kohta. Wiljandi nime küsimust on seni uurinud õige wähesed, kusjuures üks neist on A. Westren-Doll. Meil on lewinenud oletus, et Wiljandi on saanud oma nime wiljarikkusest ja tuletatud sõnast „wilja-andja“. Härra Doll leiab, et see ei ole sugugi õige, sest „Wiljandi“ nimi on antud linnusele, millel ei ole wiljaandmisega sugugi ühist. Samuti on nimi läinud ka edasi lossile ja linnale, mis samuti ei tähenda wiljarikkust. Wiljandi ümbruskond, mis tõenäolikult oli wiljarikas, ei ole kandnud „Wiljandi“ nimetust. Härra Dolle arwates on Wiljandi nimi päritud isikunimest. Läti Hindrek kirjutab oma kroonikas, et esimeste liiwlaste ristimisel on ühe ristitawa liiwlase nimeks olnud „Wiliende“. Samuti on leitud ühe Kuramaa dokumendis kaks piiriwalwurit, kelle nimeks on olnud „Wiljandi“. Nii wõidakse järeldada ja see paistab olewat kaunis tõenäolik, et „Wiljandi“ nimi on tulnud isikunimest, sest sellenimeline isik wõis millegi tõttu wäljapaistwana elutseda Wiljandi linnas ja jätta Wiljandile tema praeguse nime. “

Sama on leidnud ka teised uurijad ja tänapäevane kokkuvõte on esitatud „Eesti kohanimeraamatus“:
„Viljandi nime on üsna üksmeelselt peetud isikunimeks, kas liitnimeks Viljan Andin või siis otseseks nd-tuletiseks sõnast vili : vilja, mis tuleb esile paljudes muistsetes isikunimedes. Viljandi võõrkeelsed nimed (sks Fellin, läti Vīlande, vn Феллинъ, vanades kroonikates 1481 Велядъ, 1560 Вельянъ) on eestikeelse nime mugandused.“

Kohanimeraamat seletab samuti küsimusi tekitava Sakala nime päritolu:
„Sakala on la-liiteline nimi, mille algusosa võis olla kas isikunimi või oli see seotud põllundusega, vrd sakas : sakka ’juurtega känd’, sakkama ’kände juurima’.“