Muuseum kutsub 12. juunil kell 16 algavale loengule, kus muuseumi kuraator ja etnograafiakogu hoidja Tiina Jürgen annab ülevaate 19. sajandi ajaloolisel Viljandimaal ja kultuuriloolisel Mulgimaal kantud ülerõivastest. Fookuses on rüüd, pikk-kuued ja kasukad – nende kandmistraditsioonid, materjalid, lõiked, valmistamine ning nendega seotud lood ja legendid.
Tänapäeval peame rahvarõivaste all silmas just 19. sajandi talupojakultuuri rõivaid. Nende välimus sõltus kandja staatusest, olukorra pidulikkusest, aastaajast ja jõukusest. Ajalooliselt väljakujunenud traditsioonid on rahvarõivaste valmistamise ja kandmise aluseks ka tänapäeval. Seetõttu on oluline teadvustada ka ülerõivaste rolli rahvarõivakomplektis ja nendega kaasnevaid nüansse.
Muuseumiööl saatis menu haruldaste trükiste tutvustust. Nendega on uurimissaalis võimalik huvilistel tutvuda ka raamatuaasta haridusprogrammis, mis on kohendatud vastavalt huviliste vanuserühmale. Olete oodatud!
Haruldaste raamatute tutvustamine muuseumi uurimissaalis
Muuseumiöö „Öös on raamatut” Viljandi muuseumis 17. mail 2025 kella 18–23.
– Kell 18, 19 ja 20 – Raamatute meisterdamise töötoad – Kell 19 ja 21 – Haruldased vanad raamatud – Kell 20 – Kirjanik Gert Kiiler – Kell 18–23 – Suur otsimismäng vanalinnas jpm.
MEISTERDAMISE TÖÖTUBA. Disainiõpetaja Marge Robami abiga saavad huvilised meisterdada 8–16-leheküljelise taskuformaadis raamatu maketi. Korraga mahub osalema kuni 10 inimest. Kolm töötuba algavad muuseumi rehetoas kell 18, 19 ja 20.
HARULDASED RAAMATUD. Toome oma kogudest välja kõige haruldasemad trükised – vanim pärineb lausa 1566. aastast! Uurida saab ka näiteks suurt eestikeelset piiblit (1739), ajalehe „Sakala” päris esimest numbrit (1878) ja palju muud. Spetsialisti juhendamisel on võimalik vanu raamatuid oma käega lehitseda. NB! Tutvustame neid rariteete muuseumiööl vaid kaks korda: lastele kell 19 ja täiskasvanutele kell 21. Et kohtade arv on piiratud, registreerige end aegsasti muuseumi kassas või: info@muuseum.viljandimaa.ee
KÜLAS GERT KIILER. Kell 20 räägib kirjanik Gert Kiiler oma esimesest lasteraamatust „Kass, kes ei osanud nurruda“. Saame kuulda, mis andis teose sünniks inspiratsiooni, kes on tegelased ja kuidas üldse kirjanikud töötavad; mismoodi head ideed tekivad ja peast paberile jõuavad.
SUUR OTSIMISMÄNG VANALINNAS. Terve õhtu jooksul on võimalik osaleda suures muuseumiöö otsimismängus. Viljandi vanalinnast tuleb kaardi ja telefoniäpi abil üles leida 10 ajaloolist punkti ning vastata nende kohta käivatele küsimustele. Mäng algab ja lõpeb muuseumi kassas. Kõik osalejad saavad preemiaks meene. Tublimate vahel loositakse välja vägevad peaauhinnad!
PALJU MUUD: Muuseumiööl on külastajatele avatud kogu maja. Vaadata saab nii püsinäitust kui ka uhiuut väljapanekut „Puusanõks“, mille keskmes on Viljandimaa ajaloolised ülerõivad – kasukad, rüüd ja pikk-kuued. Muuseumi teisel korrusel on välja pandud näitus Viljandi Muuseumi trükistest, mida on võimalik kohapeal soodushinnaga osta. Esimese korrusel loodusruumis on aga tähelepanu all selle aasta loom põder. Tutvuda saab väljaannetega, mis käsitlevad põtra meie looduses ja kultuuripärandis. Samas linastub ka loodusfilm „Vanamees ja põder“.
KOHVIK: Muuseumis ootab külastajaid väike kohvik, kus pakutakse koduseid küpsetisi ja sooje jooke.
Muuseumiöö pilet maksab ainult 1 €!
Ligipääsetavuse info: Liikumispuudega inimestel on muuseumis liikumine treppide ja astmete tõttu raskendatud.
Viljandi muuseum avab 15. mail kell 17 Viljandimaa ülerõivaste näituse „Puusanõks“. Muuseumi juures tegutseva Viljandimaa rahvarõiva nõuandekoja väljapanek annab ülevaate kultuuriloolisel Viljandimaal 19. sajandil kantud ülerõivastest. Tutvuda saab muuseumides säilitatavate rüüde, pikk-kuubede ja kasukatega, saateks ajaloolised fotod ja teemakohased lood.
Näitusega tähistatakse Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu 2024. ja 2025. aasta teemat „Rahvarõivas ruudus“, mis tähendab, et rahvarõivaste teema tõstetakse kahe aasta vältel esile võimendatult, hingega ja sügavuti.
Meie esiemadele oli väga oluline, et iga riideese oleks kaunilt tehtud ja kantud, selle üle oldi uhked ja see tõstis väärikust. Lambanahkne kasukas ja pikk-kuub (särk, vammus) olid väga tarvilikud üleriided. Mulgimaal oli kõige pidulikumaks kehakatteks nii meestel kui naistel aastaringselt kantav must villane pikk-kuub. Ilma selle auväärt kehakatteta kirikusse ei mindud. Kasukat kanti mihklipäevast kuni jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel ning mõnikord ka kaitseks palava eest. Märja ilmaga tõmmati kasuka peale linane rüü ja sellele peale veel must kuub. Vaatamata kasukate kaunistustele pandi see kirikusse, varrule või pulma minnes alla ja särk peale, ilma nendeta minekut peeti sündsusetuks. Eriti oluline oli kasukapealne riietus just mulkidel. Rikkamatel peretütardel võis kaasavara hulka kuuluda mitu kasukat.
Näituse koostasid Tiina Jürgen ja Inna Raud, stendid kujundas Katri Smitt. Rõivad on pärit Viljandi ja Heimtali muuseumi kogust.
Näitust saab külastada 7. maist kuni 26. juulini 2025 teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Toetab Eesti Kultuurkapital, koostööpartner on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia.
Ligi 150-aastase ajalooga Viljandi Muuseumist sai 17. veebruaril SA Viljandi Muuseum, mille uue juhatuse liikmena alustas 1. mail tööd Anu Rannu. Pea 20-aastase Viljandi pärimusmuusika festivali korralduskogemusega Rannu plaanib luua muuseumist Viljandi peamise külastuspõhjuse.
„Viljandi Muuseumi süda on tema kogudes ja inimestes – just siit kasvavad välja meie tulevikuplaanid. Minu esimene eesmärk on uue sihtasutuse käivitamine koostöös muuseumiperega ning selgete, ühiste sihtide seadmine,” ütles uus juht Anu Rannu. Tema sõnul on muuseumi arendamisel võtmetähtsusega koostöö, erinevate põlvkondade kaasamine ning sisulised arendustegevused.
„Viljandi Muuseumist saab kogukonnamuuseum – koht, kus inimesed, ruumid ja hoov on avatud uutele ideedele ja koostöödele. Tegutsen selle nimel, et kasvaks muuseumi roll nii piirkonna identiteedi tugevdamisel kui ka erinevate koostöövormide arendamisel,” lisas Rannu. Sel suvel avab muuseum oma hoovi Ugala Teatri suvelavastusele „Kondas ja maasikasööjad”. Järgmisel aastal ootab ees suur ühisprojekt „Köler 200″, kus muuseum teeb koostööd Rüki galerii ja Kondase Keskusega.
Sihtasutus Viljandi Muuseum võtab üle praeguse riigiasutuse Viljandi Muuseum ülesanded – ajaloolise Viljandimaa ja kultuuriloolise Mulgimaaga seotud kultuuripärandi kogumise, säilitamise, uurimise ja vahendamise ning seeläbi Viljandi ja Viljandimaa kultuuri-, haridus- ja turismialase konkurentsivõime tugevdamise. Samas uus sihtasustus võimaldab paindlikumat tegutsemist ning kohaliku kogukonna tihedamat kaasamist.
Anu Rannu on alates 2008. aastast töötanud Eesti Pärimusmuusika Keskuses, kandes seal korraldusjuhi, projektijuhi ja büroojuhi kohustusi ning viimastel aastatel on ta toimetanud festivali arendusjuhina. Alates 2021. aastast on ta Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorralduse nooremlektor. Rannul on magistrikraad Tartu Ülikoolist kultuurikorralduse erialal ning rakenduskõrgharidus kultuurikorralduses Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast. Ühtlasi on ta „Kultuuriliidri“ arenguprogrammi vilistlane.
Viljandi muuseumi sünniks peetakse 1878. aastat, mil alustati Viljandi ordulinnuse varemetes arheoloogilisi kaevamisi ja leide hakati koondama muuseumi nime alla. Tänaseks külastab muuseumi aastas ca 6000 inimest, muuseumil on kokku 360m2 näitusepinda ja kogudes on registreeritud üle 143 000 eseme, neist väärtuslikum on ordulinnusest leitud raidkivide kollektsioon.
Lisainfo: Anu Rannu
SA Viljandi Muuseum
Juhatuse liige
anu.rannu@muuseum.viljandimaa.ee +372 5330 4928
