Teadlaste Öö festival: õunad ja robootika

Viljandi Muuseum kutsub 26. ja 27. septembril osa saama Teadlaste Öö festivalist, mis tänavu kannab mõtet „101 eksperimenti“. Kuigi muuseumis tehtavad katsed ei too kaasa välku ega pauku, saab muuseumis proovile panna enda käelised oskused ja maitsemeeled.

Festivali esimene päev, 26. september, on pühendatud õuntele ehk ubinatele. Põlistest õunasortidest, aretistest ning õunte kogumisest ja säilitamisest peab loengu Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuse spetsialist Kristine Volens. Avatud on õunasortide väljapanek ning toimub õunte degusteerimine (lemmikõuna valimine). Muuseumi arhiivkogu kuraator Heli Grosberg annab ülevaate maakonna suurimatest õunaaedadest ja Viljandi esinduslikematest aedadest ja aednikest 20. sajandi alguses. Elli Vendla juhendamisel saavad osalejad kätt ja osavust proovida fruktodisaini töötoas, kus õpitakse valmistama söödavaid kaunistusi köögi- ja puuviljadest.

Ettekanded algavad muuseumi loodustoas kell 13, sissepääs on muuseumipiletiga. Fruktodisaini töötuba algab kell 14.45 muuseumi 2. korrusel. Kaasa palume võtta isikliku koorimisnoa, lõikelaua, 2-3 suuremat õuna, porgandit, kartulit. Töötoas osalemine maksab 3 eurot. Võimalik on osaleda ka ainult töötoas. Töötuba kestab orienteeruvalt 2 tundi.

27. septembril kell 15 toimub muuseumis Taibukate Teaduskooli juhendamisel robootika töötuba „Märka ja toeta taibukese andeid“. Osalema on oodatud nii lasteaia vanema rühma lapsed, algklasside õpilased kui ka robootikahuvilised täiskasvanud. Töötuba kestab ligi 1,5 tundi. Sissepääs muuseumipiletiga.

NB! Töötubades osalejatel palume end eelnevalt registreerida märksõnaga „õun“ või „robootika“, saates e-posti aadressile haridus@muuseum.viljandimaa.ee osaleja ees- ja perekonnanime ning telefoninumbri.

26.-28. septembrini aset leidev Teadlaste Öö festival toimub juba 14. korda. Viljandi Muuseum lööb festivaliprogrammis kaasa esmakordselt. Festivali raames toimuvate sündmuste kohta leiab teavet kodulehelt www.teadlasteöö.ee. Viljandi Muuseumi tegemisi saab jälgida lisaks kodulehele ka Facebookist.

Kohtumiseni Teadlaste Öö festivalil!

Plakat Teadlaste Öö 2019 õunapäev
Plakat: Teadlaste Öö 2019 õunapäev
Teadlaste öö 2019 robootika
Plakat: Teadlaste Öö 2019 robootika

 

Kuraatorituur ja loeng näitusel „Päris ja prii“

10. septembril on muuseumi näitusemajas Eesti Ajaloomuuseumi koostöönäitusel „Päris ja prii: 200 aastat talurahva vabastamisest Liivimaal, 150 aastat esimesest laulupeost” võimalik osa saada kahest ettekandest:

  • Kell 13 algab näitusel ringkäik koostaja Ene Hiio juhtimisel;
  • Kell 13.30 peab ajaloolane Toomas Anepaio loengu pärisorjuse ja talurahva vabastamise teemal.

Osalemine muuseumipiletiga.

Olete oodatud!

Näituse lisateave veebilehel.

Näitus „Päris ja prii“
Näitus „Päris ja prii“

Mulgimaa ajaloo näitus ja seminar

Näitus „Mulgimaa ajalugu“
Osa näitusest „Mulgimaa ajalugu“

3. septembrist on muuseumi teisel korrusel avatud näitus „Mulgimaa ajalugu“, mille kümnel stendil saab piltide ja tekstide vahendusel ülevaate talude päriseksostmisest, häärberitest, laatadest, raudteest, linavabrikutest, hariduselust, mulkide juurtest, ärkamisajast ning küüditamisest. Stendinäitust toetab esemeline väljapanek mulgi pulmakombestikust ja -rõivastest muuseumi püsinäituse etnograafiatoas.

Abja gümnaasiumi ajalooõpetaja Maile Kreevsi koostatud näitus jääb avatuks 16. novembrini 2019. Muuseumi näitusemaja on sel ajal avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näitusest ajendatult peetakse muuseumis 22. oktoobril mulgiteemaline seminar, mis annab ülevaate Mulgimaa esemelisest ja vaimsest pärandist, arhitektuurist, eluolust ning põlistest taluaia taimedest. Lisaks tutvustab näituse koostaja Maile Kreevs näituse saamislugu ning annab ülevaate Mulgimaa ajaloost.

Seminaripäeva toetab Muinsuskaitseameti programm „Kultuuripärandi valdkonna arendamine“ ja sellest on oodatud osa võtma ennekõike hariduse valdkonnas tegutsejad ning piirkonna väikemuuseumide esindajad.

Eelinfo ja registreerimine haridus@muuseum.viljandimaa.ee, tel 433 3664.

Mulgi pulma vitriin muuseumis
Mulgi pulma kujutav vitriin muuseumi püsinäitusel

Ashanti kultuuri ja Aafrika maskide näitus

Reedel, 21. juunil kell 16 avame muuseumis suvise näituse „Adisua“, mis tõlkes tähendab õppimist. Aafrika kultuuri ja traditsioone tutvustaval näitusel on eksponeeritud Ashanti hõimu ehted, kangad, puidust kammid ja maskid Ghanast. Lisaks võib väljapanekus näha erinevate Aafrika hõimude käsitööd.

Ashanti kultuuri ja Aafrika maskide näitus

Ashanti kultuuri ja Aafrika maskide näitus
Ashanti kultuuri ja Aafrika maskide näitus

Abielupaar Gilbert ja Annika Jones toovad vaatajateni killukese kuninglikust Ashanti hõimu kultuurist. Ashanti hõim Ghanas on üks domineerivamaid, kes on tänapäeval kuulsad ennekõike oma käsitöö ja iidsete kunstiteoste, eriti aga värviliste kangaste poolest.

Näitusmüük jääb avatuks 31. augustini 2019. Muuseum on avatud iga päev kell 11–18.

Näituse korraldaja Ama & Jones. 

Lisa- ja ostuteave: Annika Jones, anneka@neti.ee, tel 5551 5516.

Kutse Ashanti kultuuri näituse avamisele
Kutse Ashanti kultuuri näituse avamisele

Koostöönäitus „Päris ja prii”

28. mail avati Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäitus „Päris ja prii: 200 aastat talurahva vabastamisest Liivimaal, 150 aastat esimesest laulupeost”.

10. septembril kell 13 algab näitusel ringkäik kuraator Ene Hiioga ja sellele järgneb ajaloolase Toomas Anepaio loeng pärisorjuse ja talurahva vabastamise teemal. Lisateave…

Näituse „Päris ja prii” kutse
Näituse „Päris ja prii” kutse

Mis on orjus ja mis on vabadus? Selles on küsimus.

2019. aastal möödub 200 aastat talurahva pärisorjuse kaotamisest Liivimaal. Eestimaal kaotati pärisorjus paar aastat varem, 1816. aastal. Pool sajandit pärast vabastamist, 1869. aastal, kogunesid eestlased Tartusse esimesele üldlaulupeole: priiuse juubeli tänu-laulupeole.

Pärisorjus on talurahva õigusetu seisund vabade seisuste suhtes. See seisnes maaomandi õiguse puudumises, keelus omatahtsi elukohta vahetada ning täielikus sõltuvuses suurmaaomanikust (mõisnikust), kellele tuli teha kas teotööd või tasuda andamit õiguse eest elada ja harida põldu tema valdustes.

Pärisorjus on olnud enamikus maailma maades. Lääne-Euroopas kaotati pärisorjus varem, Kesk-, Lõuna- ja Ida-Euroopas hiljem ja ühena viimastest Venemaal 1861. aastal. Pärisorjuse kaotamine oli tähtis samm ühiskonna suunas, mille kõigil liikmetel on võrdsed õigused.

Eestis ja Lätis, endistes Läänemere provintsides, lisandus talupojaseisuse ja kõrgemate seisuste vastasseisule rahvuslik vastasseis. Mõisnikud, enamasti baltisakslased, polnud pärit põlisrahvaste seast ja põlisrahva liikme tõus suurmaaomanikuks oli haruldane. Rahvatraditsioon ja 19. sajandi rahvusliku ärkamise aegsed kirjamehed meenutasid muistset vabadust enne maa vallutamist 13. sajandil ning õhutasid lootust paremale tulevikule.

Talupojaseisuse pärisorjusest vabastamine kestis pool sajandit ja selle tähtsamateks verstapostideks olid:
1) isikliku vabaduse andmine,
2) väikemaaomandi õiguse andmine,
3) passiseadus, mis tagas liikumisvabaduse,
4) omavalitsusõiguse kehtestamine vallakogukonnana ja
5) mõisaomaniku politseivõimu piiramine.

19. sajandi keskpaiga talurahvaseadustega anti talupoegadele õigus oma talud päriseks osta, mis tähendas väikemaaomandi loomist Balti kubermangudes ja rajas majandusliku aluse eesti oma haritlaskonna, aga ka ettevõtjate ja majandustegelaste kihi sünnile. Terve sajandi kestnud talupojaseisuse vabastamine lõppes seisuste kaotamisega Venemaal pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja Eesti maareformiga 1919. aastal. 100 aastat tagasi alanud maareformiga kaotati varem aadliseisuse eesõiguseks olnud suurmaaomand. Kõik need sündmused on osaks Eesti Vabariigi loomise eeldustest ja eelloost.

2016. aastal valmis Eesti Ajaloomuuseumi ja Rahvusraamatukogu koostöös näitus „Päris ja prii: 200 aastat pärisorjuse kaotamist Eestimaal“. Tänavu tähistame Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäitusega Liivimaa talupoegade vabastamise 200. aastapäeva.

Näituse koostasid Ene Hiio ja Epp Kangilaski ning kujundas Aime Andresson.

Täname Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi ja EELK Karja kogudust.

Näitus jääb avatuks 16. novembrini 2019.

Head vaatamist ja kallist priiust!

Vaade näitusele „Päris ja prii”

Vaade näitusele „Päris ja prii”
Vaade näitusele „Päris ja prii”