Ajalehe Sakala ajakirjanikud valisid veebruaris Viljandi muuseumi üksmeelselt Sakala sõbraks tunnustamaks sujuvat koostööd ja igakülgset abi. Kuigi muuseumi teadmisi ja materjale vajavad reporterid sageli, oli mäluasutus eelmisel aastal Sakalale eriti suureks toeks lehe 140. aastapäevaga seotud näituse korraldamisel.
16. aprillil andis kuju muuseumile üle eelmine tiitliomanik Kalvi Märtin.
„Lehelugeja“ kuju on vorminud kunstnik Kersti Rattus.
16. aprillist 25. maini on Viljandi muuseumis avatud Vello Liivi fotonäitus „Kevadseened“, mida rikastab kevadpühast ajendatud väljapanek muuseumi kogudes leiduvatest linnumunadest ja -pesadest ning temaatilised postkaardid.
Vaade näituseruumi
Kui tavaliselt ollakse harjutud seenel käima sügisel, siis tõelised seenesõbrad teavad, et lahtiste silmadega tasub metsas ringi liikuda igal aastaajal. Kevadseente viljakehade varase ilmumise taga on seeneniidistiku tõhus varuainete kogumine juba eelmisel sügisel ning viljakeha arenguks vajaliku niiskuse ja soojuse olemasolu. Et kevadises seenemetsas mitte hätta jääda, tasub tulla muuseumisse vaatama, millised seeneliike hetkel looduses üldse leida võib – nii lihtsalt silmarõõmu pakkuvaid kui ka häid söögiseeni. Nii korjamisel kui söögiks tarvitamisel tasub järgida põhimõtet korjata vaid korjajale tuntud ja söögiks kõlblikke seeni.
Lisaks saavad külastajad tutvuda kevadpühadest ajendatud väljapanekuga, mille keskne teema on muna – elu, sünni ja õnne sümbol. Muuseumikogu linnumunade ja pesade kõrval saavad külastajad arvata ära, milliste looduslike vahenditega on muuseumi lihavõttelauda kaunistavad munad värvitud, mängida munamänge, uudistada lihavõttekaarte ja ajakirjas Eesti Naine ilmunud maitsvate toitude retsepte ja lauakatmise õpetust.
Rõõmustagem selle erilise ja imelise aja üle looduses!
Keskkonnaamet ja Viljandi muuseum kutsuvad alanud südamekuu puhul kõiki õue tärkavat loodust märkama ning tervist turgutama, kasutades selleks digitaalset rakendust Avastusrada.
Kuni 30. aprillini on Viljandi linnas avatud 15 kontrollpunktist koosnev rada, kus osalejad saavad küsimustele vastates oma teadmisi testida ja koguda uut infot piirkonna loodus- ja kultuuriobjektide kohta. Raja läbimine ja ülesannete lahendamine võtab aega 1,5–2 tundi. Raja läbimine on jõukohane igaühele ning mingit erivarustust ei ole vaja. Avastusraja kodulehel avastusrada.ee tuleb valida valdkond „keskkonnaharidus“. Mängimiseks on vajalik laetud ja internetiühendusega nutiseade, millel peab olema lubatud asukoha määramine.
Vähemalt 12 küsimusele õigesti vastanute vahel loosivad Keskkonnaamet ja Viljandi muuseum välja auhinna.
Avastusraja rakendus loodi 2015. aastal Keskkonnaameti ja Tallinna Ülikooli koostöös, projekti rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Keskkonnahariduse arendamine“.
Lisateave:
Krista Kingumets
Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
e-post: krista.kingumets(ä)keskkonnaamet.ee
tel 5562 4391
26. märtsist on Viljandi muuseumi näitusetoas avatud Birgit Vaarandi fotonäitus „Mitmepalgeline meri“. Fotolõuendile trükitud mereäärsed vaated on üles võetud vahemikus 2014–2018 erinevatel aastaaegadel ja erinevates paikades.
Vergi majakas. Birgit Vaarandi foto
Autor on öelnud, et teda ajendas merest näitust tegema armastus selle avaruse ja mitmepalgelisuse vastu, mis on võrsunud pikkadest mere ääres veedetud suvedest. Fotograafiaga on Birgit Vaarandi tegelenud juba lapsest saati, kuid tõsisemalt viimase kümne aasta jooksul. Umbes sama kaua on ta pildistamisel kasutanud digitaalset peegelkaamerat. 2015. aastal tunnistati tema must-valge kategooria foto Looduse Aasta Foto peaauhinna Tantsiva Hundi vääriliseks. Ka järgmisel aastal sai tema töö samal fotovõistlusel žürii tunnustuse osaliseks.
Birgit Vaarandi näitus on osa EV100 kingiprogrammist. Näitust on seni saanud vaadata Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Võsul. „Mitmepalgeline meri“ jääb Viljandi muuseumis avatuks 25. maini 2019. Seejärel saab seda näha Jõgeval Betti Alveri muuseumis.
Näitusefotosid saab ka osta, hinnakirjaga saab tutvuda muuseumi kassas.
Ajalehe Sakala ajakirjanikud valisid aasta sõbraks Viljandi muuseumi. Toodi esile, et muuseum on aasta vältel Sakalaga sõbralikult koostööd teinud ning ajakirjanikele on alati igakülgset abi osutatud. Samuti oli muuseum Sakalale suureks toeks ajalehe 140. aastapäevaga seotud näituse korraldamisel.
Muuseumi direktor Jaak Pihlak oli uudisest kuuldes väga rõõmus ning kinnitas, et peab tunnustust väga tähtsaks. Tiitli saamise aluseks pidas ta muuseumi sõbralikku kollektiivi, kes on hädalisi alati valmis abistama. Suhtlus muuseumi ja ajalehetoimetuse vahel on Pihlaku sõnul alati asjalik ja sõbralik olnud. Ta avaldas ka lootust, et muuseumi koostöö Sakalaga jätkub endise hooga.
