Kuraatorituur ja loeng näitusel „Päris ja prii“

10. septembril on muuseumi näitusemajas Eesti Ajaloomuuseumi koostöönäitusel „Päris ja prii: 200 aastat talurahva vabastamisest Liivimaal, 150 aastat esimesest laulupeost” võimalik osa saada kahest ettekandest:

  • Kell 13 algab näitusel ringkäik koostaja Ene Hiio juhtimisel;
  • Kell 13.30 peab ajaloolane Toomas Anepaio loengu pärisorjuse ja talurahva vabastamise teemal.

Osalemine muuseumipiletiga.

Olete oodatud!

Näituse lisateave veebilehel.

Näitus „Päris ja prii“
Näitus „Päris ja prii“

Mulgimaa ajaloo näitus ja seminar

Näitus „Mulgimaa ajalugu“
Osa näitusest „Mulgimaa ajalugu“

3. septembrist on muuseumi teisel korrusel avatud näitus „Mulgimaa ajalugu“, mille kümnel stendil saab piltide ja tekstide vahendusel ülevaate talude päriseksostmisest, häärberitest, laatadest, raudteest, linavabrikutest, hariduselust, mulkide juurtest, ärkamisajast ning küüditamisest. Stendinäitust toetab esemeline väljapanek mulgi pulmakombestikust ja -rõivastest muuseumi püsinäituse etnograafiatoas.

Abja gümnaasiumi ajalooõpetaja Maile Kreevsi koostatud näitus jääb avatuks 16. novembrini 2019. Muuseumi näitusemaja on sel ajal avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näitusest ajendatult peetakse muuseumis 22. oktoobril mulgiteemaline seminar, mis annab ülevaate Mulgimaa esemelisest ja vaimsest pärandist, arhitektuurist, eluolust ning põlistest taluaia taimedest. Lisaks tutvustab näituse koostaja Maile Kreevs näituse saamislugu ning annab ülevaate Mulgimaa ajaloost.

Seminaripäeva toetab Muinsuskaitseameti programm „Kultuuripärandi valdkonna arendamine“ ja sellest on oodatud osa võtma ennekõike hariduse valdkonnas tegutsejad ning piirkonna väikemuuseumide esindajad.

Eelinfo ja registreerimine haridus@muuseum.viljandimaa.ee, tel 433 3664.

Mulgi pulma vitriin muuseumis
Mulgi pulma kujutav vitriin muuseumi püsinäitusel

Koostöönäitus „Päris ja prii”

28. mail avati Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäitus „Päris ja prii: 200 aastat talurahva vabastamisest Liivimaal, 150 aastat esimesest laulupeost”.

10. septembril kell 13 algab näitusel ringkäik kuraator Ene Hiioga ja sellele järgneb ajaloolase Toomas Anepaio loeng pärisorjuse ja talurahva vabastamise teemal. Lisateave…

Näituse „Päris ja prii” kutse
Näituse „Päris ja prii” kutse

Mis on orjus ja mis on vabadus? Selles on küsimus.

2019. aastal möödub 200 aastat talurahva pärisorjuse kaotamisest Liivimaal. Eestimaal kaotati pärisorjus paar aastat varem, 1816. aastal. Pool sajandit pärast vabastamist, 1869. aastal, kogunesid eestlased Tartusse esimesele üldlaulupeole: priiuse juubeli tänu-laulupeole.

Pärisorjus on talurahva õigusetu seisund vabade seisuste suhtes. See seisnes maaomandi õiguse puudumises, keelus omatahtsi elukohta vahetada ning täielikus sõltuvuses suurmaaomanikust (mõisnikust), kellele tuli teha kas teotööd või tasuda andamit õiguse eest elada ja harida põldu tema valdustes.

Pärisorjus on olnud enamikus maailma maades. Lääne-Euroopas kaotati pärisorjus varem, Kesk-, Lõuna- ja Ida-Euroopas hiljem ja ühena viimastest Venemaal 1861. aastal. Pärisorjuse kaotamine oli tähtis samm ühiskonna suunas, mille kõigil liikmetel on võrdsed õigused.

Eestis ja Lätis, endistes Läänemere provintsides, lisandus talupojaseisuse ja kõrgemate seisuste vastasseisule rahvuslik vastasseis. Mõisnikud, enamasti baltisakslased, polnud pärit põlisrahvaste seast ja põlisrahva liikme tõus suurmaaomanikuks oli haruldane. Rahvatraditsioon ja 19. sajandi rahvusliku ärkamise aegsed kirjamehed meenutasid muistset vabadust enne maa vallutamist 13. sajandil ning õhutasid lootust paremale tulevikule.

Talupojaseisuse pärisorjusest vabastamine kestis pool sajandit ja selle tähtsamateks verstapostideks olid:
1) isikliku vabaduse andmine,
2) väikemaaomandi õiguse andmine,
3) passiseadus, mis tagas liikumisvabaduse,
4) omavalitsusõiguse kehtestamine vallakogukonnana ja
5) mõisaomaniku politseivõimu piiramine.

19. sajandi keskpaiga talurahvaseadustega anti talupoegadele õigus oma talud päriseks osta, mis tähendas väikemaaomandi loomist Balti kubermangudes ja rajas majandusliku aluse eesti oma haritlaskonna, aga ka ettevõtjate ja majandustegelaste kihi sünnile. Terve sajandi kestnud talupojaseisuse vabastamine lõppes seisuste kaotamisega Venemaal pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja Eesti maareformiga 1919. aastal. 100 aastat tagasi alanud maareformiga kaotati varem aadliseisuse eesõiguseks olnud suurmaaomand. Kõik need sündmused on osaks Eesti Vabariigi loomise eeldustest ja eelloost.

2016. aastal valmis Eesti Ajaloomuuseumi ja Rahvusraamatukogu koostöös näitus „Päris ja prii: 200 aastat pärisorjuse kaotamist Eestimaal“. Tänavu tähistame Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäitusega Liivimaa talupoegade vabastamise 200. aastapäeva.

Näituse koostasid Ene Hiio ja Epp Kangilaski ning kujundas Aime Andresson.

Täname Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi ja EELK Karja kogudust.

Näitus jääb avatuks 16. novembrini 2019.

Head vaatamist ja kallist priiust!

Vaade näitusele „Päris ja prii”

Vaade näitusele „Päris ja prii”
Vaade näitusele „Päris ja prii”

 

Looduskaitse rändnäitus

Muuseum kutsub looduskaitsekuu „Igaühe loodushoid“ puhul tutvuma muuseumi loodustoas üles seatud rändnäitusega „Hoia, mida armastad!“.

Rändnäitus on välja antud Eesti looduskaitse 100. aastapäevaks. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu meie looduse mitmekesisusele ja kaitsele. 2010. aastal valminud näitus koosneb Eesti looduskaitset tutvustavatest stendidest ja mängulistest eksponaatidest, mille abil saab näiteks otsida loomakodusid, aidata loomi neid varitsevatest ohtudest mööda ja võrrelda meie kodude mõju keskkonnale.

Näituse koostas Keskkonnaamet SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Näitust saab külastada 6. maist 16. juunini 2019. Näituse külastamisel klassi või grupiga on vajalik etteteatamine telefonil 433 3664 või e-posti aadressil haridus@muuseum.viljandimaa.ee.

Näituse stend
Näituse stend

Avastusmäng Viljandis

Keskkonnaamet, Viljandi linnavalitsus ja Viljandi muuseum kutsuvad tähistama linna 735. sünnipäevaastat ja südamekuud avastusmänguga.

Mängu alustamiseks mine lehele www.avastusrada.ee, vali kategooria Keskkonnaharidus -> Viljandi -> Keskkonnaamet Viljandimaa -> Viljandi linna avastusrada 2018.

Järgmisena on vaja sisestada mängija/meeskonna nimi ja meiliaadress, kuhu saadetakse link, mille kaudu mängu siseneda saab. Selle eeltöö saab ära teha juba kodus!

Kui avad mängu alustamise lingi, peab olema nutiseadmel sisse lülitatud andmeside ja asukoha tuvastamine (GPS). Ekraanile kuvatakse raja punktid. Küsimus avaneb ekraanil vastamiseks siis, kui oled punktist 35 m raadiuses.
Mängu lõppedes vajuta „Lõpeta mäng“. Nii salvestuvad kõik punktide vastused.

Kõigi aprilli kuu jooksul raja läbinute ning vähemalt 12 küsimusele õigesti vastanute vahel loositakse välja mai alguses kolm auhinda, mille on välja pannud Keskkonnaamet, Viljandi muuseum ja Viljandi linnavalitsus.

Toredat avastamist!