Näitus „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“

Peamiselt fotodel põhinev väljapanek püüab anda ettekujutuse elust Viljandist ajavahemikus 19. sajandi viimasest veerandist kuni aastani 1917. Näitusega kaasnevas publikuprogrammis tutvustavad asjatundjad vaadeldavat perioodi erinevast vaatenurgast. Näitus on avatud 13. oktoobrist 2021 kuni 2. aprillini 2022.

Näitus „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“

Näituse publikuprogrammi loengud:

  • 21. oktoobril kell 16 David Vseviov „Vene impeerium 19. sajandi lõpu – 20. sajandi alguse murrangulisel ajal“
  • 10. novembril kell 16 Anu Kannike „Linliku toidukultuuri kujunemine Eestis 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algul“
  • 25. novembril kell 16 Monika Eensalu-Pihel „Kaks sajandit kroonuarhitektuuri Viljandis. 18. sajandi keisri ametihoonetest tööstusrevolutsiooniaegsete aguliteni“
  • 9. detsembril kell 16 Reet Mark „Tsaariaegne kunst – siis kui kõik algas“.

Plakat „Vana hea“ tsaariaeg Viljandis

Saateks

Suuremat osa näitusel käsitletavast perioodist on hiljem hakatud Euroopas kutsuma kauniks ajastuks (belle époque). Selle tunnusjoon oli eelkõige tehniline ja teaduslik progress, mille nähtavaks väljenduseks olid mitmesugused leiutised ning uuendused tööstuses ja transpordis.

Viljandi jäi 19. sajandi viimasel veerandil ja 20. sajandi algul väikeseks provintsilinnaks, mille tähtsus kasvas pärast 1870.–1880. aastate linna- ja kohtureforme, kui Viljandist sai taas maakonnalinn. See asjaolu tõi siia hulga maksujõulist ametnikkonda ja administratiivset tähtsust. Viljandi linnas ja eeslinnades elas 1881. aastal ligikaudu 5500 inimest ja see arv kasvas Esimese maailmasõja eelõhtuks umbes 8000-ni. Sisuliselt kehtis aga Viljandis linna ja valla kaksikvõim. Linn oli surutud kitsale alale, mis oli kolmest küljest piiratud mõisa maadega. Sellest tulenevale linna arendamise piiratusele vaatamata ei soovinud sakslastest koosnev linnavõim maad juurde, kuna nii oleks linnakodanikeks saanud suur hulk eestlasi ja see oleks tähendanud võimu nende kätte minekut. Nii jäid eestlastega asustatud eeslinnad Viljandi valla võimkonda ja vanalinna piirkond saksa linnavalitsuse hallata.

Linna piir Uuel tänaval
Linna piir Uuel tänaval u 1905. Väljavõte fotolt VMF 75 F4989.

Majanduslikus mõttes oli Viljandi 19. sajandi teisel poolel eelkõige käsitööliste ja väikekaupmeeste linn, kus suurim ettevõtja oli Aleksander August Rosenberg, kes pidas kesklinnas õlletööstust ning järve ääres auruveskit. Veel tegeldi siin nahaparkimise, trükkimise, sepatöö, riidevärvimise ja muu taolisega. 20. sajandi algul olukord mõnevõrra muutus ja tekkisid suuremad ettevõtted. Esimese kohaliku suurettevõttena hakkas 1904. aastal tööle Eduard Pohli tikuvabrik. Sellele järgnes Uno Pohrti masinavabrik (1905), mis hakkas tootma mitmesuguseid põllutöövahendeid ja -masinaid. Mõlemas ettevõttes oli palgal ligi sada töölist. Maailmasõja eelõhtul sai Viljandi veel Eesti kapitalil põhineva Viljandi linavabriku. Kaubanduses tõusis 20. sajandi alguseks liidrirolli Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi kaubanduse osakond.

August Rosenbergi auruveski järve ääres
Rosenbergi auruveski (keskel), taamal on Kivistiku eeslinn ja Tartu tänav. Väljavõte Jaan Rieti fotonegatiivilt 1896. aastast, VMF 424:389.

Kultuuri- ja seltsielu oli 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Viljandis üsna aktiivne ning organiseeritud enamasti rahvuspõhiselt. Eesti seltsitegevus oli koondunud Koidu Seltsi, Viljandi Eesti Haridusseltsi, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi ümber. Lisaks nendele tegutsesid eesti seltskonna kehakultuurilisel ja joomisvastasel harimisel spordiselts Tulevik ning karskusselts Vabadus. Enamasti korraldati pidusid, kontserte ja tuluõhtuid. Eesti seltside suurüritusteks said regulaarsed muusika- ja laulupeod ning põllumajandusnäitused, mis tõid linnaelanikele lisaks hulga rahvast lähikihelkondadest.

Saksa kultuurielu keskused olid aadliselts Casino, käsitööliste selts Handwerkerverein, rattaselts Radfahrerverein ja muusikaselts Liedertafel. Nende tegutsemisjoonis oli sarnane eesti seltside omaga. Kõige nähtavama jälje linna ja maakonna ajalukku on saksa seltsidest jätnud aga suhteliselt väikese liikmete arvuga muinsusuurijate ühendus Felliner Litterarische Gesellschaft, mille eestvõttel korraldati aastatel 1878–79 ordulinnuse varemetes arheoloogilised kaevamised. Sellega pani selts aluse ka museoloogilisele tegevusele Viljandis. Lisaks eespool mainitud ühendustele tegutses linnas veel mitmerahvuselise koosseisuga tuletõrjeühing.

Posti tänava vaade u 1880.
Posti tänava vaade u 1880. Paremal aadliseltsi Casino maja. VM 6582 F 1122.

Viljandi haridusellu jätsid vaadeldaval perioodil suurima jälje kolm suuremat kooli: Viljandi kreis-, hiljem linnakool, Liivimaa maagümnaasium ja Viljandi Eesti Haridusseltsi tütarlastegümnaasium. Linnakool andis kohalike eestlaste lastele võimaluse omandada haridus, mis lõppkokkuvõttes võimaldas ühineda siinse kasvava ametnikkonnaga. Maagümnaasium andis saksakeelset keskharidust perioodil 1875–1892, kuid sulges ennast venestamissurve tagajärjel. Kooli õpetajaskond, kes saabus siia enamasti kaugemalt, mängis kultuurielus aktiivset rolli ja tõi sellega värskendust üsnagi sumbunud provintsi. Haridusseltsi tütarlastegümnaasium oli esimene eestikeelne keskharidust andev õppeasutus Villjandis ja teine Eestis. Kõigist nimetatud koolidest on aegade jooksul ellu astunud hulk tuntud ühiskonnategelasi ja spetsialiste.

*

Näituse fotod on pärit Viljandi Muuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi fotokogust.

Teksti koostas muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu, fotod töötles ja stendid kujundas tehnikaspetsialist Herki Helves. Kaasa aitasid muuseumi kuraatorid.

Näituse valmimist toetas Viljandi linnavalitsus.

Giidituur „Jääaja jäljed Viljandi muuseumis“

Head külastajad!

1. juunil avame muuseumi kell 13.45.

Lastekaitsepäeva puhul kutsume nii suuri kui väikesi muuseumisõpru osalema kell 14, 15 ja 16 algavatel giidituuridel „Jääaja jäljed Viljandi muuseumis“.  Sel puhul toome publikule vaatamiseks välja muuseumihoidlas asuva mammuti purihamba ja kihvatüki. Osalemine muuseumipiletiga.

Osalejate ohutuse tagamiseks saab igal tuuril osaleda kuni 10 inimest.
Palume muuseumi külastada ainult tervena ja kanda maski.

Mammut

Joonis: macrovector – www.freepik.com 

Näitus „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele“

Muuseum taasavab 4. mail uksed Meelis Kihulase näitusega „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele“.

Näitus toob esile meie metsades kasvavate puuliikide iseärasused ja omadused ning nendest valmistatud endisaegsed tarberiistad. Rahvapäraste esemete ja puidu kasutusvõimalusi tutvustavate stendide vahendusel annab näitus põhjaliku ülevaate 15 puuliigi olulisusest talu majapidamises. Neist liikidest on puukäsitöömeister Meelis Kihulane valmistanud traditsioonilisi töövõtteid kasutades ka esemed, mis on mõeldud kätte võtmiseks ja lähemalt uurimiseks. Samuti on iga liigi juures puidunäidis. Näituse idee pärineb etnoloog Ants Viirese samanimelisest raamatust.

Näitusega kaasneb õppeprogramm, mille tellimiseks palume ühendust võtta aadressil haridus@muuseum.viljandimaa.ee

Näitus jääb avatuks 26. juunini 2021. Muuseumi näitusemaja on  avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17. 

Kuraatorituur kinginäitusel

Neljapäeval, 14. jaanuaril kell 15 toimuval kuraatorituuril avame näitusele toodud esemete lood ja räägime sellest, kuidas kingitus võib jutustada perekonna lugu või isegi kultuurilugu. Kuulame lugusid kõige meeldejäävamatest kinkidest ja vahetame mõtteid oma kogemustest.
Laud on kaetud, kõik on oodatud!

Tuur kestab ligi 1,5 tundi.  Osalemine muuseumipiletiga.

Plakat

Kinkimiseteemalise näitusega „Andmise rõõm“ kaasnevat publikuprogrammi toetab Viljandi Linnavalitsus.

Muuseumis palume kanda maski. Palun tule vaid juhul kui oled terve ning ei ole kokku puutunud isikutega, kel on tuvastatud koroonaviirus.

Baroksete jõulukuulide meisterdamise õpituba

Jõuludeni on jäänud loetud päevad ning peagi ootab ehtimist jõulupuu. Pakume võimalust seda tänavu teha isevalmistatud baroksete jõulukuulidega.

Õpitoad toimuvad laupäeval, 12. detsembril algusega kell 10.00 ja 13.30 Viljandi Muuseumis. Juhendab ettevõtja Maren Vahter, kes pakub säästvale ja kestlikule mõtteviisile toetuvaid õpitube kaubamärgiga VÕÕP.

Õpitoas saab selgeks nii ornamentide valmistamine, paigaldamine, värvimine kui ka kaunistuste lisamine. Valikus on erineva materjali, kuju ja suurusega toorikud, samuti leiab igaüks endale sobiva tooni ja stiili.

Baroksete jõulukuulide meisterdamine

Õpituba kestab ligi 3 tundi. Rühmas on maksimaalselt 6 inimest. Vajalikud materjalid ja töövahendid saab kohapealt. Õpitoas osalejatel palume kanda maski. Olemas on desinfitseerimisvahendid.

Osalemine muuseumipiletiga. Vajalik eelregistreerimine (kohad on juba kahjuks täis)  haridus@muuseum.viljandimaa.ee või tel 433 3316, teatades osaleja ees- ja perekonnanime ning mis kell algavas grupis osaleda soovitakse.

Valminud jõulukuulid
Valminud jõulukuulid

Kinkimiseteemalise näitusega „Andmise rõõm“ kaasnevat publikuprogrammi toetab Viljandi Linnavalitsus.

NB! Palun tule vaid juhul kui oled terve ning ei ole kokku puutunud isikutega, kel on tuvastatud koroonaviirus.

Plakat Baroksete jõulukuulide õpituba