Fotopärandi päev

Neljapäeval, 8. juunil kell 15 on fotopärandist huvitatud oodatud Viljandi muuseumisse, kus tutvustatakse hiljutisi suuri digiteerimisprojekte, fotode andmebaaside kasutamise mitmekülgseid võimalusi ja heidetakse pilk fotopärandi haldamise tulevikku.

Kava

  • Jaan Rieti klaasnegatiivide kogu massdigiteerimine Rahvusarhiivis“ – Aap Tepper, Rahvusarhiivi filmiarhiivi juhtivspetsialist.
    Esitlusele tuleb digiprojekt, mille käigus digiteeriti ligi 50 000 Rieti klaasnegatiivi. Tutvustatakse andmebaase, kus Rieti koguga saab tutvuda ning võimalusi ühisloome abil fotode kirjeldamiseks.
  • Fotokogud digiajastul – ühisloomest tehisintellektini, juriidikast ja eetikast. Ajapaiga kogemustest ning kuhu edasi“ – Vahur Puik, MTÜ Eesti Fotopärand.
    Juba üle miljoni ajaloolise kujutise sisaldav Ajapaiga platvorm on mõeldud ühisloome abiga pildilise pärandi andmete täiendamiseks. Ajapaiga kasutaja saab kaardistada vanade fotode pildistamise kohti, tuvastada piltidel kujutatud isikuid, lisada ajalooliste piltide kõrvale samade kohtade kaasaegsed ülepildistused ehk refotod. Ettekandes on kavas vaadata fotopärandi digiteerimise teemat ka laiemalt: arutada, millised võimalused, aga ka probleemid sellega kaasnevad; kas ja kuidas peaks muutuma muuseumide-arhiivide tööprotsessid; mis rolli selles võiks mängida huviliste kogukonnad ja tehisintellekt.

Tänavu tähistame 150 aasta möödumist Viljandi fotograafi Jaan Rieti sünnist. Viljandi muuseumis, Kondase keskuses ja kolmes paigas linnaruumis on avatud Jaan Rieti juubeliaastale pühendatud näitused.

Fotopärandi päeva plakat

Uudishimu päeva järelkaja

Kust tuleb sõna „Viljandi“ ja mis otstarve oli margapuul?

Sellised küsimused pani muuseumis kirja Heiki, kui möödunud aasta lõpul paluti näitusemaja külastajatel üles märkida esemed või teemad, mille kohta sooviks lisateavet.

Algatus lähtus president Alar Karise üleskutsest tähistada 17. novembril uudishimu päeva, et väärtustada teadmisi, teada tahtmise soovi ja silmaringi laiendamist.

Muuseumi külastajatelt laekus seepeale 18 sedelit. Heade soovide ja tänuavalduste kõrval laekus küsimusi esemete või ajaloosündmuste kohta, mille kohta muuseumi kuraatorid lisavad teavet või annavad seda loengu kujul. Pealkirjas mainitu kõrval tundsid külastajad huvi veel rehetoa, küüditamise ja kohaliku tööstuse teemal, huvi tekitasid ka ordulinnuse ja rehetoa makett ning kauni kujundusega tooteetiketid.

Aitäh kõigile muuseumi külastanutele nii heade soovide kui ettepanekute eest!

Kust siis Viljandi ikkagi oma nime sai? Sellele annab vastuse kodulehe uue rubriigi Ajalood artikkel „Viljandi nime päritolust“.

Margapuu ehk päsmer on kangkaal, mille ühes otsas on püsiv vasturaskus. Kaalutav raskus tasakaalustatakse kangi õlgade muutmisega toetuspunkti nihutades. Kaaluühikud (enamasti naelad) on kangile märgitud. Ülevaate päsmri ajaloost on avaldanud Tallinna Linnaarhiiv.

Viljandi muuseumi etnograafiakogus on päsmreid 13. Mõned näited Muisist: VM 2348 ja VM 11624:2.

Kutsume lemmikmuseaale avastama

Viljandi muuseum kutsub külastajaid leidma näitusemaja väljapanekust esemed, mille kohta sooviks põhjalikumat teavet saada. Algatus lähtub president Alar Karise üleskutsest tähistada 17. novembril uudishimu päeva, et väärtustada teadmisi, teada tahtmise soovi ja silmaringi laiendamist.

Palume muuseumi püsinäituse külastajatel kirja panna enam huvi tekitavad esemed. Võimalusel lisame neile peagi täiendavat teavet, et külastaja huvi rahuldada. Ühtlasi saame paremini mõista külastaja ootusi ja emotsioone, mida väljapanek loob.

Külastajate tähelepanekuid kogume 17. novembrist 16. detsembrini ja selleks palume esemete nimekiri koostaja kontaktandmetega jätta muuseumi kassas asuvasse kasti  või saata e-kanalite kaudu. Vastajate vahel loosime välja raamatuid muuseumi toimetiste sarjast.

Tule, leia enda lemmikud ja jaga seda muuseumiga!

Püsinäituse ruum
Muuseumi püsinäitusel Eesti esimest iseseisvusperioodi kajastav osa.

Skulptor Edith Karlson loomeresidentuuris

Muuseum on 2021. aastal võõrustanud skulptor Edith Karlsoni loomeresidentuuri projektis „Kunstnikud kogudes“. Viljandi muuseum on oma 150 tuhande museaaliga suutnud kunstnikku üllatada, kuid seadnud ka keeruliste valikute ette. Ees ootab ideede vormimine millekski silmaga nähtavaks ja käega katsutavaks.

Edith Karlson Viljandi muuseumis

Projekti Facebooki lehelt saab lugeda, et Edith Karlsoni mängulisse, fantaasiarikkasse ja meisterlikku loomingusse mahub nii tsirkuseloomi, verd purskavaid hunte ja dinosaurusi kui ka nülitud nahka meenutavaid silikoonist lühtreid. Tema loomingus kohtuvad vaimukas ja kriitiline peegeldus isiklikust elust ja ühiskonnas toimuvast.

Edith Karlson Viljandi muuseumis

Ootame põnevusega lõpptulemust, mida muuseumis mõne aja pärast näidata saame.

Edith Karlson Viljandi muuseumis
Fotodel otsib Edith Karlson muuseumi näitusemajas sobivat paika loomingu esitamiseks.

Projekti „Kunstnikud kogudes“ on toetanud Muinsuskaitseameti muuseumide arendamise taotlusvoor ning Kultuurkapital.

Projekti veebileht: proloogkool.eu/kunstnikud-kogudes

Tule muuseumi südameid otsima!

Reedel, 14. veebruaril pakume sõbrahinnaga muuseumikülastust ja laupäeval, 15. veebruaril kell 11–13 kutsume esemetelt südameid otsima ja meisterdama.

Armastusele ja sõprusele pühendatud päeval, 14. veebruaril saab muuseumis südameid otsida sõbrahinnaga – kahele sõbrale kehtib sissepääs ühe pileti hinnaga. Juhul kui üks sõpradest on sooduspileti saaja, tasutakse kahe peale täispileti hind (4 €). Püsinäitusele lisaks saab külastada näitust „Viljandi motiiv“, mis tutvustab Viljandist pärit, siin elanud ja tellimustöid täitnud kunstnike loomingut muuseumi kunstikogus. Muuseum on avatud kella 10–17.

Laupäeval, 15. veebruaril kell 11–13 tegeleme muuseumis südameasjadega – otsime südameid muuseumi püsinäituselt, loome ise mustreid ning Eesti rahvajutu aastast ajendatult oleme sisse seadnud lugemisnurga, kus saab lugeda erakordseid lugusid sõprusest loomariigis. Osalemine muuseumipiletiga.

Armastuse sümboliks on punase roosi kõrval peetud südame kujutist. Südamekujulist märki kui sümbolit on kasutanud kõik tähtsamad kultuurid. Ka Eesti rahvuslikus käsitöös võib kohata südame motiivi nii tarbeesemetel, ehetel kui tekstiilil.

Südamekujuline karp etnograafiakogus, VM 10658:1 E
Südamekujuline karp etnograafiakogus, VM 10658:1 E