Viljandi muuseum kutsub külastajaid leidma näitusemaja väljapanekust esemed, mille kohta sooviks põhjalikumat teavet saada. Algatus lähtub president Alar Karise üleskutsest tähistada 17. novembril uudishimu päeva, et väärtustada teadmisi, teada tahtmise soovi ja silmaringi laiendamist.
Palume muuseumi püsinäituse külastajatel kirja panna enam huvi tekitavad esemed. Võimalusel lisame neile peagi täiendavat teavet, et külastaja huvi rahuldada. Ühtlasi saame paremini mõista külastaja ootusi ja emotsioone, mida väljapanek loob.
Külastajate tähelepanekuid kogume 17. novembrist 16. detsembrini ja selleks palume esemete nimekiri koostaja kontaktandmetega jätta muuseumi kassas asuvasse kasti või saata e-kanalite kaudu. Vastajate vahel loosime välja raamatuid muuseumi toimetiste sarjast.
Tule, leia enda lemmikud ja jaga seda muuseumiga!
Muuseumi püsinäitusel Eesti esimest iseseisvusperioodi kajastav osa.
Neljapäeval, 3. novembril kell 12 avati muuseumis näitus „Villem Ormisson. Värvid ja Viljandi“, mis on pühendatud kunstniku 130. sünniaastapäevale ja vaatleb kunstniku sidemeid Viljandimaaga.
Villem Ormisson (1892–1941) on Eesti 20. sajandi alguse modernistide seas väljapaistvamaid koloriste. Looduses liikumine ja seal toimuva jälgimine oli Ormissonile ilmselt sügavalt loomuomane ja sai tema tegutsemisviisiks ka kunstis. Maastiku kõrval toob näitus esile näiteid kunstniku Viljandi-aegsest loomingust, sealhulgas natüürmorte ja portreesid. Sel perioodil avanev rikkalik pildimaailm on tema loomingus värvikirevamaid etappe. Maalide kõrval kajastab Ormissoni sidet Viljandiga valik fotosid.
Väikesele, kuid sisutihedale näitusele on jõudnud teosed Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Viljandi Muuseumi kunstikogust ja erakogust. Fotod on pärit Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest, Rahvusarhiivist ja Eesti Kirjandusmuuseumist.
Näituse kuraator on Liis Pählapuu ja kujundaja Herki Helves.
Sügisvaheajal kutsume 1.–4. klassi lapsi muuseumisse mängima otsimismängu ja pildibingot. Selleks palume võimalusel kaasa võtta kirjutusvahendi. Kui täidetud mängulehed lasta kassas olevasse loosikasti, saab osaleda raamatu „Muretust maailmast“ loosimisel 31. oktoobril.
25.–27. oktoobril kella 11–12 muutub muuseumi rehetuba meisterdustoaks, kus valmivad temaatilised maskid ja kaunistused eesootavateks pühadeks.
Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17. Näitusemaja piletid: õpilasele 2 € ja täiskasvanule 4 € või perepääse 8 € (kaks täiskasvanut koos alaealiste lastega). 8-aastased ja nooremad lapsed pääsevad muuseumisse tasuta.
Raamatukogude teema-aasta 2022 puhul esitame näitusemajas muuseumi raamatukogu põhjal koostatud mininäitusi. Aasta esimesel poolele olnud Hans Leokese tutvustusele järgneb oktoobrist avatud Friedrich Kuhlbarsi (1841–1924) elu kajastav väljapanek.
Luuletaja, lastekirjanik ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars sündis 17. augustil 1841 Tartumaal Sangaste kihelkonnas koolmeistri pojana. Ta õppis Tartus elementaarkoolis ja kreiskoolis ning õpetajate seminaris. Tööle asus koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal. 1862 sai ta koha saksakeelses Viljandi poeglaste algkoolis ning valiti hiljem selle juhatajaks. Venestusajal, 1895. aastal tagandati ta koolijuhataja kohalt vähese vene keele oskuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba kirjamees, kes tegeles koduloo uurimise ja luuletuste kirjutamisega. Ta suri 28. jaanuaril 1924 ja maeti Viljandi Vanale kalmistule.
Kuhlbars kasutas pseudonüümi Villi Andi, mis on tuletatud Viljandi linna nimest. Tema esimene raamat oli murdekeelne „Wastse laulo ja kannel“ (1863), millele järgnes lauluõpik lastele „Laulik koolis ja kodus“. Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatud koorilaulude tekstideks. Tuntud on ka Kuhlbarsi lasteluule, eriti „Teele, teele kurekesed!“.
Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Koidulat kirjutas ta luulet isamaa ülistuseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus „Vanemuine“, üldtuntud rahvaliku lauluna „Kui Kungla rahvas kuldsel aal…“ (1869).
Kuhlbars oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige ja asutamiskoosolekul määrati ta seltsi juhatusse vastutamaks seltsi raamatukogu eest. Samuti juhatas ta Koidu seltsi laulukoori ning kirjutas selle tunnuslaulu „Koit“.
Muuseum kutsub laupäeval, 8. oktoobril kell 13 jalutuskäigule raamatutega seotud paikadesse läbi vanema ja uuema Viljandi. Teekonnale mahub mitmeid põnevaid paiku ja lugusid, mis moel või teisel seotud raamatute, kirjanike, mõne karismaatilise inimese või Viljandis aset leidnud sündmusega.
Tuur algab muuseumi juurest Johan Laidoneri platsilt ja kestab umbes kaks tundi. Giidiks on muuseumi giid ja arhiivkogu kuraator Heli Grosberg. Osalemine muuseumipiletiga.
Tule ja saa osa kirjanduslikust jalutuskäigust Viljandis!
Tumedas mantlis ja habemega Hans Leoke 1912. aastal oma raamatukaupluse ees Tartu ja Lossi tänava nurgal. Samas käib elektriliinide vedamine. Hiljem kerkis siia EVE hotelli hoone. Foto J. Riet, VMF 424:415.
