Koguteose „Eesti Vabadussõja ajalugu“ esitlus

21. veebruaril kell 14 esitletakse Viljandi muuseumi näitusemajas kaheosalist koguteost „Eesti Vabadussõja ajalugu“.

Esineb raamatu koostaja ja toimetaja ajaloolane Lauri Vahtre. Talle esitab küsimusi sõjaajaloolane, Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Vabadussõjaaegsete lauludega loob meeleolu ansambel Põldsepp ja Pojad.

Raamatukomplekti saab kohapeal osta hinnaga 40 eurot.

„Eesti Vabadussõja ajalugu“
Lisateave kirjastuse Varrak kodulehel:  varrak.ee/raamatud/komplekt-eesti-vabadussoja-ajalugu-i-ja-ii-osa

Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus ja rahvagi liitis lõplikult just see sõda. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas eestlastel üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on oluline, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks.

Nüüdseks, mil meid lahutab Vabadussõjast juba terve sajand, on meie teadmised oluliselt laienenud. Kõigepealt teame tänapäeval Vabadussõja järellugu. Teiseks on vahepealsete aastakümnete jooksul kirja pandud hulgaliselt mälestusi, avaldatud seni tundmata fakte, leitud uusi arhiivimaterjale või pääsetud ligi neile, mis varem olid kättesaamatud. Ning loomulikult on ajas muutunud ka lugeja. Nii tekkiski vajadus uue, ajakohastatud, laiale lugejaskonnale suunatud ülevaateteose järele.

„Eesti Vabadussõja ajaloo“ esimene köide annab ülevaate Vabadussõja eeloost ja olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mida võiks nimetada sõjaks Eesti pärast. Teine käsitleb sõda rahu nimel – võitlusi väljaspool Eesti piire. Omaette peatüki moodustab võitlus Landeswehriga, samuti käsitletakse Tartu rahuläbirääkimisi. Lisaks sõjakirjeldustele antakse ülevaade ka tagalast, samuti vaenlase poolel ja mujal Ida-Euroopas ning rahvusvahelises elus toimunu kohta, lisaks käsitletakse Vabadussõja pärandit. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi saja kaardiga.

Kohtumiseni esitlusel!

Lisateave: Jaak Pihlak, tel 501 5069, jaak.pihlak@muuseum.viljandimaa.ee

Kunstiraamatu „Viljandi motiiv“ esitlus

20. veebruaril kell 16 esitleme muuseumis Mari Vallikivi raamatut „Viljandi motiiv“.

Raamatu „Viljandi motiiv“ kaas
Raamatu kaanel on kujutatud Juhan Muks maal „Viljandi” (1971) Tartu kunstimuuseumi kogust

Raamat tutvustab Viljandi jäädvustusi kunstis 104 teosega 49 autorilt, mida täiendavad raamatu autori tekstid eesti ja inglise keeles.

Kuigi võime mõelda, et Viljandi on tavaline väikelinn, üllatab kunstiajalugu rohkete Viljandi jäädvustustega. Teostel on kujutatud siinseid iseloomulikke motiive nagu järv, lossimäed, orust kerkiva linna siluett või vanalinna tornid. See on valik loojatelt, kes on Viljandist pärit, siit läbi rännanud, siin lühemat või pikemat aega elanud või Viljandiga seotud tellimusi täitnud. Rohkem kui kahe sajandi jooksul loodud kunstiteostes kajastub ilmekalt linna muutumine.

Raamatus leiavad põgusat kajastust ka kunstnike omavahelised suhted, loomeelu raskused, eri aegadel valitsenud kunstiarusaamad ja -ideoloogiad.

Raamatu andsid välja Viljandi muuseum ja Kondase keskus, selle toimetas Tiina Sarv, tõlkis Ann Kuslap ja kujundas Katrin Kaev. Väljaandmist toetasid Viljandi linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital.

Kõvakaaneline trükis sisaldab 208 lehekülge, tekst on eesti ja inglise keeles ning raamat sisaldab nimeregistrit. Trükise mõõdud on 21,5 x 26 cm, ISBN 978-9949-9286-7-5.

Raamat on müügil Viljandi muuseumis ja Kondase keskuses hinnaga 30 €.

28. märtsini 2020 saab vaadata ka Viljandi muuseumi kunstikogu näitust „Viljandi motiiv“. Näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Tule muuseumi südameid otsima!

Reedel, 14. veebruaril pakume sõbrahinnaga muuseumikülastust ja laupäeval, 15. veebruaril kell 11–13 kutsume esemetelt südameid otsima ja meisterdama.

Armastusele ja sõprusele pühendatud päeval, 14. veebruaril saab muuseumis südameid otsida sõbrahinnaga – kahele sõbrale kehtib sissepääs ühe pileti hinnaga. Juhul kui üks sõpradest on sooduspileti saaja, tasutakse kahe peale täispileti hind (4 €). Püsinäitusele lisaks saab külastada näitust „Viljandi motiiv“, mis tutvustab Viljandist pärit, siin elanud ja tellimustöid täitnud kunstnike loomingut muuseumi kunstikogus. Muuseum on avatud kella 10–17.

Laupäeval, 15. veebruaril kell 11–13 tegeleme muuseumis südameasjadega – otsime südameid muuseumi püsinäituselt, loome ise mustreid ning Eesti rahvajutu aastast ajendatult oleme sisse seadnud lugemisnurga, kus saab lugeda erakordseid lugusid sõprusest loomariigis. Osalemine muuseumipiletiga.

Armastuse sümboliks on punase roosi kõrval peetud südame kujutist. Südamekujulist märki kui sümbolit on kasutanud kõik tähtsamad kultuurid. Ka Eesti rahvuslikus käsitöös võib kohata südame motiivi nii tarbeesemetel, ehetel kui tekstiilil.

Südamekujuline karp etnograafiakogus, VM 10658:1 E
Südamekujuline karp etnograafiakogus, VM 10658:1 E

Korvipunumise koolitus

Näidiskorv
Näidiskorv

Muuseumis tuleb kahepäevane korvipunumise koolitus kahel laupäeval, 7. ja 14. märtsil kell 10.00-16.30.

Koolitus on kõigile käsitööhuvilistele, kes on kordki elus mõelnud õppida korvi punuma. Kursusel saab omandada peamised oskused ühe lihtsa (kartuli)korvi valmistamiseks. Teadmisi jagatakse sellest, kuidas korvi tegemiseks materjali koguda, kuivatada, milliseid tööriistu kasutada, kuidas valmistada korvikuju ning antakse nippe korvi punumiseks. Igal osalejal valmib u 20-sentimeetrise läbimõõduga korvi karkass ja osa punutisest. Korvi lõpuni punumine ja viimistlus jääb igaühele kodus jätkamiseks.

Koolitust korraldab Soomaa Meisterdustuba koostöös Viljandi Muuseumiga. Korvipunumist juhendab Stella Martsoo.

Kahepäevase koolituse hind on osalejale 60 eurot. Vajalikud materjalid ja töövahendid on kohapeal olemas.

Lisainfo ja eelregistreerimine: meisterdustuba@gmail.com või tel +372 5348 9910.

Vt lisa: facebook.com/meisterdustuba

Mälestuste kogumine

Viljandi muuseum ja Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond kuulutavad välja mälestuste kogumise teemadel „Kingitus läbi aja“ ja „Minu esimene kell“.

Taskukell VM 11335: 13 Aj
Taskukell VM 11335: 13 Aj

Teema „Kingitus läbi aja“

Kingituse tegemine on tähtis osa meie kultuurist. Sellega saab väljendada erinevaid tundeid – armastust, austust, tänulikkust, kiindumust. Kinkimisega oleme seotud nii andja kui saajana. Üleskutsega soovime koguda mälestusi kingitustest ja kingiga seotud toimingutest erinevatel ajastutel ja tähtpäevadel. Saabunud mälestuste hulgast jõuab valik lugusid ilmestama Viljandi muuseumis 2020. aasta lõpus valmivat näitust.

Mõned suunavad teemad:

  • tähtpäevade kingitused: sünnipäev, koolilõpu kink, pulmakink, leeri- või ristimispäeva kingitus, katsiku kingitus, kingitus emade- ja isadepäevaks, sõbrapäevaks jms
  • pühendusega kingitus
  • minu eriline kingitus
  • kingitus iseendale
  • ärikingid
  • kõige kasutum või mõttetum kingitus minu elus
  • kõige vaimukam kingitus läbi elu
  • kingituse pakkimine, materjalid, kuidas pakiti ja kaunistati?
  • kust hangiti kingitusi?
  • kaart kui kingituse osa
  • meeldejäävaim salm
  • millised kombed või mängud kinkimisega meenuvad.

Teema „Minu esimene kell“

Tänavuse aasta muuseumiöö „Öös on aega“ teemast ajendatult ootame mälestusi meeldejäävatest hetkedest seoses esimese kella, kella keeramise, kellatundmise ja kellaheliga. Saabunud mälestusi esitleme 16. mail toimuval muuseumiööl.

Mõned suunavad teemad:

  • kuidas ja millal sain oma esimese kella?
  • millal õppisin kella tundma?
  • pühendusega kell
  • kingituseks saadud kell või kellad
  • segadused kellakeeramisega
  • ajaarvamine ilma kellata
  • mälestused seoses kella heliga (kirikukell, koolikell, karjakell, äratuskell, rattakell, jalutuskell jne).

Kirjutada võib mõlemal teemal või valida endale südamelähedasem. Oodatud on ka ilmestavad fotod, mis soovi korral tagastatakse pärast koopia tegemist. Tööd saates palume lisada autori kinnitus, et muuseum võib saadetud tekste ja fotosid avaldada trükis või kasutada neid muul moel muuseumi tegevusest lähtuvalt, sh näitustel, haridusprogrammides. Kõik saabunud materjalid hoiustatakse Viljandi muuseumis.

Kingituse teemal kirjutajatel palume märkida, kui olete valmis kirjeldatud esemeid näitusele andma. Esemed tagastatakse pärast näituse lõppu veebruaris 2021 omanikele.

Ootame kirja pandud lugusid 31. märtsiks 2020 e-posti aadressile info@muuseum.viljandimaa.ee või paberkujul muuseumi lugemissaali. Postiga saates on saajaks Viljandi Muuseum, Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi.

Mälestuste juurde palume märkida:

  • Ees- ja perekonnanimi või ainult sugu: mees/naine
  • Sünniaeg ja -koht
  • Elukoht
  • E-posti aadress ja kontakttelefon.

Lisateavet saab muuseumi lugemissaalist: Ebe-Triin Arros, telefon 433 3316.