Alates 1878
Hea muuseumisõber!
Viljandi muuseumi sõprade seltsi järgmine ettekandeõhtu peetakse 30. jaanuaril kell 16.
Kava
Ettekandeõhtu peetakse muuseumi lugemissaalis, kuhu pääseb hoovi kaudu. Kõik huvilised on oodatud.
Lisateave: Heiki Raudla, seltsi esimees, tel 528 4149, heikiraudla(ä)gmail.com
21. detsembril kell 13 esitleb Viljandi Muuseum näitusemajas oma toimetiste sarja seitsmendat väljaannet „Viljandi 1918–2018 sõnas ja pildis. I osa. Eesti Vabariik ja okupatsioonid 1918–1987“. Järjekorras üheksateistkümnes muuseumi jätkväljaanne on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.
Raamat annab kronoloogilise ülevaate Viljandi ajaloost alates Eesti Vabariigi loomisest kuni Nõukogude võimu lagunemise alguseni. Samuti on antud lühikokkuvõte linna varasemast ajaloost. Teos lõpeb kasutatud kirjanduse, saja aasta vältel linna juhtinud inimeste ja Viljandi sõpruslinnade loeteluga.
Raamatu teksti koostas muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu, fotovaliku ja küljenduse tegi tehnikaspetsialist Herki Helves, fotokogu kuraator Tiina Parre aitas fotode leidmisel ning keeletoimetaja töö tegi Maarja Möldre.
Raamatu 256 leheküljel sisalduvad enam kui 600 fotot on pärit Viljandi Muuseumi, Rahvusarhiivi filmiarhiivi, ajalehe Sakala ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi fotokogust ning Ado Tomsoni ja Aleks Kivinuki erakollektsioonist.
Trükise väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp ja Viljandi Linnavalitsus. Muuseum tänab kõiki abilisi ja toetajaid, kes albumi valmimisel kaasa lõid.
Raamatu sisu valitud lehekülgedega saab tutvuda alljärgnevalt.
ISBN 978-9949-9286-5-1
Raamatut saab esialgu osta vaid näitusemaja kassast hinnaga 25 €. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17.
Pühade ajal on maja avatud 27.–29. detsembrini (suletud 23.–26. dets).
6. detsembril kell 17 avatakse muuseumis Viljandi Kunstikoolis 2018. aastal valminud graafiliste tööde näitus. Linoollõikes ja sügavtrükitehnikates tehtud tööd on valminud kunstikooli gümnaasiumirühma ja 4. kursuse õpilaste käe all. Õpilased katsetasid erinevate värvide ja paberitega ja nautisid nende tööde valmimisprotsessi väga.
Graafika ehk trükikunst on teistest kunstiliikidest noorem ja seostub paberi kasutuselevõtmisega piltide trükkimiseks. Selle areng algas XIV–XV sajandi vahetusel renessansi ajal, mil teadus, kirjandus ja kunst olid tõusuteel. Aegamööda võitis graafika omaette kunstiharuna üha suurema eluõiguse ja seostus tihedalt ka maalikunstnike tegevusega. Paljud maalijad, nagu Dürer, Rembrandt, Goya jt, on võrdse eduga töötanud nii maalikunsti kui ka graafika alal.
Näitusel „Lõikejõud“ on eksponeeritud kuivnõela sügavtrükitehnikas ja linoollõike kõrgtrükitehnikas loodud tööd. Kõrgtrüki puhul lõigatakse kujutis trükkivale plaadile reljeefselt, kusjuures värvi võtavad vastu plaadi kõrgemad osad ja need jäävad ka plaadi trükkivateks pindadeks. Süvendid annavad pildi valged pinnad. Tõmmise saamiseks kaetakse plaat rulli abil trükivärviga, asetatakse plaadile paber ja trükitakse spetsiaalse pressi all, mis surub kogu plaadile ühtlase tugevusega. XIX sajandi lõpus võeti kasutusele uus materjal linoleum, mida saab edukalt rakendada kõrgtrükis. Linoollõike levikule aitas kaasa materjali odavus, tõmmiste küllaltki suur arv ja kiire töödeldavus. Linooliga töötamisel kasutatakse spetsiaalseid lõikenuge.
Sügavtrüki puhul võtavad värvi vastu ja kannavad paberile plaadisse graveeritud või söövitatud jooned. Trükkimisel kaetakse kogu plaat värviga ja pühitakse seejärel uuesti puhtaks. Plaadi poleeritud pind annab pildi valged osad, süvenditesse jääb värv püsima ja annab jälje vastavalt pealekantud sügavtrükivärvi toonile. Trükkimiseks nõuab sügavtrükk tugevat survet. Värviga kaetud plaadile asetatakse niiske paber ja selle peale vilt. See elastne vahekiht soodustab plaadi metallvaltsidest läbilaskmisel paberi surumist süvenditesse, kust värv kandub paberile. Kuivnõela tehnika nimetus iseloomustab tööprotsessi, metallplaadi töötlemine toimub vahetult nõelaga. See tehnika võeti kasutusele XV sajandi lõpus. Nõelaga töötades võib tekitada peenemaid ja jämedamaid jooni sõltuvalt käe survest ja tööriistade jämedusest. Kuivnõela tehnika on oma olemuselt lihtne ning võimaldab kiiresti ja kergesti oma mõtteid kujutisena fikseerida. Suurepäraseid näiteid tunneme Rembrandtilt ja Dürerilt.
Kutsume teid vaatama ja nautima Viljandi Kunstikooli õpilaste töid, mis on tehtud püüdlikult ja suure rõõmuga!
Õpilasi juhendas Lemmi Paul. Plakatil on õpilase Roosi Mändmaa graafiline leht.
Näitus jääb avatuks 9. veebruarini 2019.
Viljandi Muuseum pakub alates 16. jaanuarist 2019 täiskohaga tööd pedagoogile lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendajaks.
Tööülesannete hulka kuulub:
Kandideerimise dokumente ootame 12. detsembriks 2018.
Töökuulutus täispikkuses (pdf)
Lisateave: jaak.pihlak@muuseum.viljandimaa.ee
15. novembril kell 15 avatakse muuseumis näitus „Viljandi Jakobsoni Kool 110. Viljandi Eesti Hariduse Seltsi II järgu tütarlastekoolist Viljandi Jakobsoni Koolini“.
16. novembril 110. aastapäeva tähistav kool on asunud kahes majas erinevates linnaosades, kandnud erinevaid nimesid ja elanud üle mitu riigikorda. Muuseumis saab tutvuda selle väärika ajalooga. Näitusetoas saab puhata jalga õpetajate toa teemanurgas, näha vanu füüsika- ja bioloogiatundide näite- ja katsevahendeid, tutvuda aastakümneid vanade õppenõukogu protokollidega või panna ennast proovile ülesandeid lahendades.
Eksponeeritud on koolile kuuluvad materjale ja esemeid erakogudest.
Näitus jääb avatuks 23. märtsini 2019. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17.