Kevadpühad

Suurel reedel, 15. aprillil on muuseum suletud, laupäeval aga avatud kella 10–17.

Kevadpühaks valmistumise meeleolu kajastab Sakala 5. aprillil 1939.
Vt teksti pildi all.

Artikkel

Pühade-eelses ostutuhinas

Turul iseloomustavaks müügiartikliks pajuurvad, munad ja kalad. — Ka kauplustes käib elav tegevus

Niisama iseloomulikud ,kui jõuludele on kuused ja suwistepühadele kased, on kewadpühadele siidpehmete urbadega pajuoksad. Kewadpühadeks wiiakse igasse tuppa kimbukene pruuni oksi hõbehallide „kassikestega“, kus need loowad ehtsa kewadmeeleolu. Ka kewadpühade-eelne turg elab pajuoksade tähe all, sest siis ilmub neid müügile nii suurel määral, et kõik muu kaup ähwardab nagu warju jääda. Wist iga perenaine, kes pühadeeelset turgu külastab, toob kaasa kimbukese urbadega oksi.

Pajuurwad on esimesed kewadsaadikud. Wana muinasjutumeister Hans Christian Andersen laseb ühes oma muinasjutus „Lood aastaaegadest“ ühel warblasel ütelda: „Inimesel on midagi, mida nad kalendriks nimetawad ja mis peab neile ütlema, millal tuleb kewad. Milleks seda siis waja, nad näewad ju seda nagunii pajuurbadest. Kui ilmuwad esimesed siidpehmed pajukassikesed, siis tuleb ka kewade.“

Rahwasuus nimetatakse palmipuudepüha sageli urbepühaks, mil wiiakse urbi lauta, põllule jne. karja- kui ka wiljaõnne taotluseks. Samuti pekstakse hommikuti magajaid urbadega ja soowitakse hääd kaswu, abieluõnne jne.

Nii tulewad pühad pajuurbadega kodus ja turul. Nendel paljudel wanadel eidekestel, kes turulisi pajuokstega warustawad, on pühade eel kindlasti palju käimist, sest neid oksakimpusid ei saa mitte just päris linna lähedalt, kus nende lõikumine enamates kohtades ka keelatud on. Tuleb käia kümnekilomeetrilisi otsi, et „äri“ kaubaga täita. Turul maksawad pajuoksakimbud 5 kuni 15 senti kimp, nii kuidas „kassikeste“ wälimus.

Pühadeeelne turg on ka üldiselt wäga elaw. Eile oli turul nii rohkesti rahwast, et jäi wäikse laada mulje. Enamus perenaisi püüdsid pühadesisseostusid teha wõimalikult warem, sest kardetakse hiljem paremast ilma jääda. Pühaderoogade muretsemine on küllalt suureks toimetuseks. Tuleb läbi käia kõik wankrid turul ja poed linnas, et wälja walida, millega täita pikkade pühade toidukorrad ja kostitada külalisi. Kalakaupmehed arwawad, et pühadeks tuleb kindlasti osta mõni kilo ilusaid purikaid wõi ahwenaid ja seepärast kutsuwad nad perenaisi oma laudade ja kastide juurde nii kuidas oskawad. Sääljuures püütakse ilmtingimata tõendada, et kala on weel nii wärske, et elab. Selleks wõetakse kala nii osawasti sõrmede wahele, et pannakse ta tõesti „elama“. Niimoodi siplewad kalad tõmbawad ostjate tähelepanu juba kaugelt. Eile wõis turul kalakaupa näha rohkel määral ja leidus ka küllaldaselt ostjaid.

Et kewadpühad on ühtlasi ka „munadepühadeks“, siis ei tohi pühadelaualt puududa ka waagen kirjude munadega. Selleparast on pühade eel turul ka suur nõudmine munade järgi. Tänawu on munahinnad turul aga wõrdlemisi kõrged (12 kuni 14 senti paar) , mis sunnib wähema sissetulekuga kodanikke olema ostmises tagasihoidlikum.

Linnas kauplustes ei ole pühadeostude tegemine mitte wähem hoos, kui turul. Wiimastel päewadel on linnas olnud rohkesti maarahwast, kes püüawad oma sisseostud hästi warakult ära teha. Neljapäew on maarahwale juba pooleldi pühaks, seepärast ei taheta siis enam häämeelega linna tulla. Laupäewal on küll weel turulkäimise kord ees, kuid ega siis jõua enam perenaistele tarwilikku kraami kätte toimetada. Linnainimesed ostawad pühiks muide juba kewadrõiwaid, samuti on rätsepatel käed tööd täis, sest soow kanda kewadpühadel heledamaid rõiwaid, on wist wallutanud iga teise inimese.

Teksti allikas Digar.

Loodusfotovõistluse „Vereta jaht 2021“ näitus

12. aprillil kell 16 avatakse Viljandi muuseumis näitus 2021. aasta loodusfotovõistluse Vereta jaht parimatest töödest.

Vereta jahil on relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte, mis iseloomustavad piirkonna maastikke ja selle asukaid.

Näituse vaade

Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul peeti fotojahti viimastel aastatel kaks korda. Kevadise eriolukorra ajal püüdis iga fotograaf parimaid hetki kaamerasse just talle meelepärases piirkonnas. Septembri eelviimasel nädalavahetusel aga toimus ühine traditsiooniline fotovõistlus, kus seekord jäädvustati just Viljandimaale omaseid liike ja maastikke Alam-Pedja looduskaitsealal ja Võrtsjärve ümbruses.

Fotojahist võttis osa kokku 39 fotograafi, kellel õnnestus jäädvustada nii suur- ja väikeulukeid, linde, roomajaid, kahepaikseid ning putukaid ja ämblikke. 2021. aasta võidutööks kuulutati Enel Lepiku foto liuglevast oravast.

Auhinnatud fotode veebigaleriid saab vaadata RMK Flickri kontol.

Vereta jahti korraldavad Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Overall Eesti AS.

Näitus on avatud 18. juunini muuseumi lahtiolekuaegadel T–L 10–17.

Näituse plakat

Oskar Kivisilla fotode näitus

Muuseumi teisel korrusel on 5. aprillist avatud Viljandimaa hobipiltnik Oskar Kivisilla fotonäitus, mis viib meid tagasi aega, mil Eesti oli esimest korda vaba.

Oskar Kivisild
Oskar Kivisild. ERM Fk 3024:178.

Oskar Kivisild sündis 21. detsembril 1901 Suure-Jaani kihelkonnas Olustvere lähedal Noor-Kolga (Siu) väiketalus. Õppis Sürgavere Paju vallakoolis ning 1914–1917 Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Vabadussõjast võttis osa Sakala Partisanide Pataljoni koosseisus. Asus elama Tääksis, kus töötas algul meierei katlakütjana, hiljem pidas sepa ametit ning tegi puu- ja metallitööd. Peale selle oli ta pilli- ja laulumees, tuletõrjuja ning fotograaf, keda kutsuti taludesse perekondlikke tähtpäevi jäädvustama.

Oskar Kivisilla Tääksi kollaaž
Oskar Kivisilla fotopostkaart Tääksi vaadetega, VMF 591: 425.

Tema fotodelt saame ettekujutuse elust ja olust ligi sajand tagasi. Väljapanekust leiab arvukalt vaateid, mis on üles võetud Tääksi ümbruses, kus ta oma fotoretki tegi. Ajastule omaselt on pildikogus vaid üksikud sisevaated, needki kohalikust vallamajast või poest.

Saksa okupatsiooni ajal oli Oskar Kivisild Omakaitses, mistõttu arreteeriti pärast vene vägede saabumist ja 1945. aastal viidi vangina Venemaale, kus ta peagi suri.

Lembit Paali erakogusse kuuluvate klaasnegatiivide põhjal Põltsamaa muuseumis koostatud näitus jääb avatuks 28. maini 2022. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Palju Oskar Kivisilla negatiive on jõudnud ka Eesti Rahva Muuseumi kogusse. Vt tutvustust ERMi ajaveebis.

Näituse plakat

Kuraatorituur tsaariaja näitusel

Neljapäeval, 7. aprillil kell 16 on näitusel „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ kuraatorituur, kus näituse koostajad Ain-Andris Vislapuu ja Herki Helves tutvustavad näitusel kajastatud perioodi Viljandi elu-olus sõnas ja pildis.

Tuuril saab osaleda muuseumipiletiga.

Tsaariaja näituse tutvustus

Näitus „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ on avatud laupäeva, 9. aprillini 2022. Muuseumi näitusemaja saab külastada teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse plakat

Näituse koostamist ja publikuprogrammi toetas Viljandi linnavalitsus.

Loeng tsaariaegsetest postkaartidest

Näituse „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ publikuprogrammis esineb neljapäeval, 31. märtsil kell 16 Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael loenguga tsaariaegsetest õnnitluskaartidest.

Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aasta 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt.

Loeng annab ülevaate Eesti postkaardiajaloost, asetades rõhu tsaariaegsetele õnnitluskaartidele. Kaardi saatmise puhuks olid ülestõusmispühad, nelipühad, jõulud, aastavahetus ja perekondlikud tähtpäevad. Juttu tuleb ka 1920.–1930. aastatel levinud amorpostist. Slaidiprogrammi on rikastatud näidetega Viljandi linnast ja maakonnast.

Loengus saab osaleda muuseumipääsmega. Osalejatel palume kanda maski.

Näitus „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ jääb avatuks 9. aprillini 2022. Neljapäeval, 7. aprillil kell 16 on tulekul näituse kuraatorituur.

Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näitust ja sellega kaasnevat publikuprogrammi toetab Viljandi linnavalitsus.

Postkaart Posti tänava vaatega
Ado Tõllasepa kirjastuse postkaart Posti tänava vaatega, saadetud Viljandist sõjaväeosasse Omskis 9. augustil 1904. Servale on kirjutatud salm:

Nüüd mehed olgem tugewad
Üks kibe tund on käes!
Teid kutsub sõtta sõjahääl
Ja kõik mis Teil on armas weel
Jäi Teist nüüd järele.