Fotopärandi päev

Neljapäeval, 8. juunil kell 15 on fotopärandist huvitatud oodatud Viljandi muuseumisse, kus tutvustatakse hiljutisi suuri digiteerimisprojekte, fotode andmebaaside kasutamise mitmekülgseid võimalusi ja heidetakse pilk fotopärandi haldamise tulevikku.

Kava

  • Jaan Rieti klaasnegatiivide kogu massdigiteerimine Rahvusarhiivis“ – Aap Tepper, Rahvusarhiivi filmiarhiivi juhtivspetsialist.
    Esitlusele tuleb digiprojekt, mille käigus digiteeriti ligi 50 000 Rieti klaasnegatiivi. Tutvustatakse andmebaase, kus Rieti koguga saab tutvuda ning võimalusi ühisloome abil fotode kirjeldamiseks.
  • Fotokogud digiajastul – ühisloomest tehisintellektini, juriidikast ja eetikast. Ajapaiga kogemustest ning kuhu edasi“ – Vahur Puik, MTÜ Eesti Fotopärand.
    Juba üle miljoni ajaloolise kujutise sisaldav Ajapaiga platvorm on mõeldud ühisloome abiga pildilise pärandi andmete täiendamiseks. Ajapaiga kasutaja saab kaardistada vanade fotode pildistamise kohti, tuvastada piltidel kujutatud isikuid, lisada ajalooliste piltide kõrvale samade kohtade kaasaegsed ülepildistused ehk refotod. Ettekandes on kavas vaadata fotopärandi digiteerimise teemat ka laiemalt: arutada, millised võimalused, aga ka probleemid sellega kaasnevad; kas ja kuidas peaks muutuma muuseumide-arhiivide tööprotsessid; mis rolli selles võiks mängida huviliste kogukonnad ja tehisintellekt.

Tänavu tähistame 150 aasta möödumist Viljandi fotograafi Jaan Rieti sünnist. Viljandi muuseumis, Kondase keskuses ja kolmes paigas linnaruumis on avatud Jaan Rieti juubeliaastale pühendatud näitused.

Fotopärandi päeva plakat

Fotonäitus apteeker Melchiori filmidest

Viljandi muuseumis avatakse laupäeval, 3. juunil kell 12 fotonäitus „Kuidas valmis film apteeker Melchiorist“.

Keskaega taasloova filmi näitusega jõuavad vaatajateni kaadritagused hetked kõigi kolme „Apteeker Melchiori“ filmi võtetelt. Filmi sündi ja filmigrupi tööd jälginud fotograaf Robert Lang tegi seda Eesti filmi suurprojekti jäädvustades ligi 25 000 fotot.  Nende seast tehtud valik on välja pandud näitusele, mida täiendavad filmi rekvisiidid ja videofilm „Apteeker Melchiori filmi lugu“.

Avamisel osalevad filmi produtsendid Veiko Esken ja Tanel Tatter ning näitleja Karl Robert Saaremäe. Külalised tutvustavad näitust ning filmimeeskonna liikmetele on võimalik esitada küsimusi.

Avamise järel, kell 14 on kõik huvilised oodatud osa saama hansaaega tutvustavast giidituurist muuseumis.

Näitus on avatud 1. juulini teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Näituse valmimist toetas Viljandi linnavalitsus.

Plakat

Kutsume noori fotokursusele

Viljandi muuseum kutsub noori 10. juunil kella 12 kestvale fotokursusele „Kuidas teha telefoniga head pilti?“. Juhendab Kristjan Kivistik. Osalemine on tasuta.

Kohtume muuseumi näitusemajas, Johan Laidoneri plats 10. Kaasa võtta laetud akuga kaameraga telefon. Linnas liikumiseks palume selga panna ilmale vastavad riided ja mugavad jalanõud ning kaasa võtta joogipudel.

Kursusel antakse ülevaade järgmistest teemadest:

  • Millega peab arvestama telefoniga pildistamisel, mida on võimalik telefoniga saavutada ja mida mitte?
  • Kompositsioon – hea pildi saladus.
  • Foto kvaliteeti mõjutavad kaamera äpi seadistused.

Kristjan on enda kohta öelnud nii: „Olen video- ja fotograaf aastast 2012. Esimesed tõsised kogemused sain kaitseväes, kui teavitusosakonnas operaatori ja monteerijana ajateenistuse läbisin. Pärast seda olengi fookuse võtnud ürituste jäädvustamisele nii fotograafi kui ka videograafina. Enam kui kümneaastane kogemus valdkonnas annab kindlustunde, et toon alati vajalikud fotod ära.“

Info ja registreerimine: haridus@muuseum.viljandimaa.ee – palume teatada osaleja ees- ja perekonnanimi, vanus ja lapsevanema kontaktid.

Toetab Eesti Kultuurkapital.

Fotokursuse plakat

Heiki Raudla esitleb „Kemmerguraamatut“

Kolmapäeval, 24. mail kell 16 esitleb Heiki Raudla muuseumis enda koostatud „Kemmerguraamatut“.

Toidust, toiduvalmistamisest, söömisest ja köögist on eesti keeles välja antud sadu raamatuid. Sellele loogiliselt järgnevast tegevusest ja väljakäigust võib eesti keeles leida vaid üksikuid trükiseid. Sellega seonduv on meie kultuuris varjatud ja tabudega ümbritsetud. Viisakas seltskonnas ei kõnelda neist toiminguist otse. Öeldakse, et lähen suurele või väikesele asjale; sinna, kus keiser jala käib; lähen number ühele või number kahele. „Tualetti“ või „WC-sse“ minnakse isegi siis, kui tegemist on kõige ehtsama peldikuga.

Ajaleht The Times tegi sajandivahetusel kokkuvõtte möödunud aastatuhandest ja tualett arvati inimkonna kümne parima leiutise hulka. Keskmine inimene käib seal aastas 2500 korda. Kogu elu jooksul kulub käimlas aega mõnest kuust kuni kolme aastani.

Soomes on välja antud juba kümmekond kemmerguhuumori raamatut. Esitletava raamatu autor otsustas teemat laiendada ja pakub 392 leheküljel lisaks naljadele lugemist kemmergu ajaloost, põnevaid lugusid ja fakte, väljavõtteid ajalehtedest, peldikuluulet, aforisme ja vanasõnu.

Olete oodatud!

Heiki Raudla „Kemmerguraamat“

Muuseumiöö kutsub liikuma

Laupäeval, 20. mail peetava üle-eestilise muuseumiöö juhtlauseks on tänavu „Öös on liikumist“. See on seotud 2023. aasta liikumise teema-aastaga, mis keskendub tervislikele eluviisidele ja liikumisharrastusele.

Liikumisrõõmu saab tunda juba varem, sest peresid ja sõpruskondi liitev linnamäng ootab seiklema kogu muuseumiööle eelneva nädala. Mänguga saab liituda www.avastusrada.ee keskkonna rubriigis „vaba aeg“. Vajalik on internetiühendusega nutiseade ning sisse lülitatud asukoha määramine. Osalejate vahel loositakse Viljandi linna ja muuseumi välja pandud auhindu. Kuigi loosiõnne jagub vähestele, on võitjad kõik raja läbijad, kes saavad liikuda ja koguvad teadmisi ajaloost.

Kes aga omapäi linnas seigelda ei soovi, saavad muuseumiööl kell 18.30 teha muuseumi giidi Heli Grosbergiga jalutuskäigu spordilinn Viljandi radadel. Kogunemine muuseumi ees pargis.

Õhtu teine tuur algab kell 19.30 muuseumis Jaan Rieti näitusel ja edasi minnakse tutvuma Rieti jäädvustatud paikadega linnas. Jalutuskäiku juhib näituse kuraator Herki Helves.

Kell 20.30 teevad muuseumi loodustoas tagasivaate muuseumi 145 tegutsemisaastale muuseumi direktor Jaak Pihlak, teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu ja muuseumi sõprade seltsi esimees Heiki Raudla.

Ainult üheks õhtuks toome hoidlatest välja ka valiku liikumisega seotud esemeid ja fotosid.

Muuseumi hoovis saab kella 18–20 kiirust, osavust ja tasakaalu tunnetada mängides, loodustoas saab teadmisi proovile panna ja mõõtu võtta „Loomade olümpias“ ning kell 18–21 ootame lapsi enda loovust avastama hiljuti avatud Tõrukojas (Lossi 14 roheline maja).

Muuseumi filiaalis, helilooja Mart Saare majamuuseumis saab keha soojaks ja vaimu virgeks juba enne muuseumiööd. Kell 16.30 siirdutakse matkale mööda metsa- ja rabaradu, mida mööda helilooja armastas liikuda. Koguneme Hüpassaare õpperaja alguse platsil. Matka pikkus on ligi 4,4 km (1,5 tundi).

Viljandimaal ootavad muuseumiööl külastajaid veel Kondase keskus, Rüki galerii, Viljandi kunstikool, Heimtali muuseum, heliloojate Kappide majamuuseum, Sürgavere radaritorn ja Mõisaküla muuseum.

Muuseumiööl osalevad mäluasutused ja paigad on avatud kella 18–23 ja sissepääs maksab 1 euro (alla 8-aastased lapsed tasuta), mõnele poole pääseb tasuta.

Muuseumiöö programm on täies mahus leitav veebilehel muuseumioo.ee

Liigutavate kohtumisteni muuseumiööl!

Muuseumiöö