Posted on

Muuseum annab looduskogu üle loodusmuuseumile

Viljandi Muuseum ootab loodushuvilisi, peresid ning kooli- ja lasteaiagruppe kasutama viimast võimalust tutvuda muuseumi loodustoaga, mis on avatud 14. veebruarini. Seejärel antakse muuseumi looduskogu üle Eesti Loodusmuuseumile.

Kooligruppidele maksab külastus 1 € lapse kohta, lasteaialastele on see tasuta.

Põdra topis ja muuseumijuht Anu Rannu
Pikka aega külastajate tähelepanu saanud põdra topisega vahetab pilke muuseumi juht Anu Rannu.

„Uue juhina pean oluliseks, et Viljandi Muuseum areneks koos ajaga. Muuseumi uuendamine tähendab paratamatult ka valikuid – kogumispõhimõtete korrastamist, näituse- ja haridustegevuste arendamist ning uute ruumilahenduste ja püsinäituse kavandamist. Kõike ei ole võimalik hoida samal kujul ja samas mahus. Minu eesmärk ei ole midagi väärtuslikku kaotada, vaid anda igale kogule parim võimalik tulevik. Just seetõttu peame looduskogu üleandmist Eesti Loodusmuuseumile ainuõigeks lahenduseks – seal on olemas teadustööks vajalik kompetents ning võimalus siduda meie kogud rahvusvahelise teadusvõrgustikuga,“ ütleb Viljandi Muuseumi juht Anu Rannu.

Seoses püsinäituse uuenemisega on muuseumi loodustuba avatud 14. veebruarini, seejärel liigub enamik looduskogu museaale, sealhulgas suuremõõtmelised kaavikud – karu, hunt, põder ja ilves –, Eesti Loodusmuuseumisse. Edaspidi jätkub Viljandi Muuseumis loodushariduslik tegevus nende kogude ja teemadega, mis jäävad muuseumile. Loodustoa viimasel nädalal saab vaadata valikut loomade kaavikutest ning täita erinevatele vanusegruppidele mõeldud töölehti.

„2027. aastal avab Eesti Loodusmuuseum uksed uues asukohas, Tallinnasse mere äärde kerkivas Loodusmajas, kus on loodud spetsiaalsed hoiutingimused just loodusteaduslikele kogudele. Osa Viljandi Muuseumi looduskogust saab auväärse koha meie uuel, inimese ja looduse kooselu kunstist rääkival püsinäitusel ning avatud kogudes, mida on inimestel võimalik näha näitusesaalidest ja ekskursioonidel. Loomulikult saavad edaspidi kogu soovi korral väljapanekuteks kasutada nii Viljandi Muuseum kui ka teised Eesti muuseumid ja haridusasutused,“ räägib Eesti Loodusmuuseumi kogude osakonna juhataja Lennart Lennuk.

Teaduslike andmetega osa Viljandi Muuseumi looduskogust liidetakse rahvusvahelise elurikkuse andmestikuga, mis annab need kõigi maailma teadlaste kasutusse. Samuti jõuab see kogu eElurikkuse ja eMaapõu portaalidesse. Teadusandmeteta osa kogust saab aga kasutust muuseumihariduses.

Varasemalt on Eesti Loodusmuuseumile looduskogusid üle andnud Keskkonnaamet, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Sagadi looduskool ning mitmed erakogujad.

Lisainfo: Anu Rannu
SA Viljandi Muuseum
juhatuse liige
anu.rannu@muuseum.viljandimaa.ee
+372 5330 4928

 

Posted on

Kuraatorituuride laupäev 31. jaanuaril

Laupäeval, 31. jaanuaril saab Viljandis osa võtta kahe omavahel seotud näituse kuraatorituuridest.

Kell 11.00 algab Viljandi Muuseumis näituse „Kuldaeg“ kuraatorituur, kus väljapanekut tutvustab kuraator Kristjan Mändmaa. Näitus avab 1920.–1930. aastate Viljandi kui elava ja mitmekesise kultuurilinna, tuues vaatajani kunstiteoseid, ajaloolisi fotosid, trükiseid ja arhiivimaterjale, mis käsitlevad kohaliku kunstielu kujunemist, loojate omavahelisi sidemeid ning linna rolli toonases kultuuriruumis. Näitus loob olulise tausta Eduard Timbermanni loomingule ja ajastu vaimsusele, milles Viljandi kunstielu õitses.

Kell 12.30 jätkub programm Kondase Keskuses näituse „Eduard Timbermann“ kuraatorituuriga, kus Mari Vallikivi annab ülevaate kunstnik Eduard Timbermanni (1905–1935) elust ja loomingust. Väljapanek koondab kunstiteoseid, joonistusi ning dokumentaalset materjali, mis avavad Timbermanni kunstilist kujunemist, tema loomepüüdlusi ja rolli Viljandi kunstielu arendajana ning asetavad tema tegevuse 1930. aastate Eesti kunstikonteksti.

Mõlemale kuraatorituurile pääseb muuseumipileti või muuseumikaardiga.

Viljandi Muuseumi näitusi „Kuldaeg“ ja „Nõiakivi“ saab külastada kuni 7. veebruarini.

Kaksiknäituse kuraatorituur

Posted on

Pühade aeg

Muuseum on 23. detsembril avatud kuni kl 14;
27. ja 30. detsembril tavapäraselt kella 10–17.

Muuseum on suletud 24.–26. ja 31. detsembril ning 1. jaanuaril.

Ilusaid pühi ja kohtumiseni muuseumis!

Joonistatud jõulukaart

Posted on

Nõiakivi loengusari jätkub

Muuseum on populaarse näituse „Nõiakivi“ kestust pikendanud jaanuari lõpuni ja ühes sellega jätkub ka põnevaid kohtumisi pakkuv loengusari.

17. jaanuaril kell 14 kõneleb Tartu Ülikooli arheoloog Ain Mäesalu „Madisepäeva lahingust ja selle toimumispaiga otsimisest“.

Näituse keskmes olev ketas leiti Rattama talust, mis asub oletatava Madisepäeva lahingupaiga lähistel. Arheoloogid on sadade detektoriste abiga kaheksas paigas otsinud Madisepäeva lahingu toimumiskohta. Saadud on mitmesuguseid leide, kuid lahingupaik on ikka leidmata. Mida on teada saadud ja mis on veel teadmata, sellele ettekanne valgust heidabki.

24. jaanuar kell 14 esineb arheoloog Marge Konsa ettekandega „Nõiakivi leiukoht – kas tavapärasest müstilisem paik?“.

Nõiakivi on leitud Viljandimaalt Vanamõisa külast – paigast, millel on väga pikk ja põnev ajalugu, mis ulatub kiviaega välja. Tuntud objektidest asuvad seal Tammemäe hiis, Risti kirikuase ja Madi kivikalme ning külast on leitud viikingiaegne hõbeaare. Ometi ei asunud Vanamõisa toonaste keskuste vahetus läheduses. Ettekanne vaatab tagasi küla ajaloole ja arutleb, mis on inimesi selles paigas läbi aegade paelunud. Lähemalt vaadeldakse nõiakivi leidmise asjaolusid ja esitatakse alternatiivne tõlgendus, kuidas selline eriline ese võis Vanamõisa külla jõuda.

Posted on

„Eduard Timbermann“ ja „Kuldaeg“ – kaksiknäitus Viljandis

Laupäeval, 15. novembril avati Viljandis kaks omavahel seotud väljapanekut, mis toovad esile 1920.–1930. aastate Viljandi kunstielu ning kunstnik Eduard Timbermanni (1905–1935) loomingu.

Viljandi Muuseumi satelliitnäitus „Kuldaeg“ keskendub Timbermanni tegevusajale ja toonasele loomekeskkonnale Viljandis. Näitus avab 20. sajandi esimese kolmandiku vaimset ja kultuurilist õhustikku – perioodi, mil väikelinna kunstielu tärkas ning noored loojad hakkasid mõtlema oma kunstimuuseumi rajamisele.

Väljapanekus on eksponeeritud Viljandi Muuseumi kogusse kuuluvad teosed kunstnikelt Lydia Nirk-Soosaar, Gustav Mootse, Juhan Kangilaski, Peeter Akerberg-Põldmaa ja Ants Murakin, kes kuulusid Timbermanni algatatud Viljandi esimesse kunstiklubisse. Lisaks tutvustatakse ajastule iseloomulikku tausta laiemalt – kiirelt arenev linn, muutused mõtteviisis ning uued kunstilised ideaalid, mis andsid hoogu kohalikule kultuurielule.

Näitusega kaasnevad avalikud loengud Viljandi Muuseumis:

Avamisega samal päeval, 15. novembril kell 15.00 esineb Heiki Raudla loenguga „Pöörased 1930ndad Viljandis“, mis toob kuulajateni ajastu majandusliku õitsengu ja sotsiaalsed vastuolud – kiire arengu kõrval andsid tooni pankrotid, vekslipettused ja muud toonased seiklused.

29. novembril kell 17.00 peab kunstiteadlane Mari Vallikivi loengu „Eduard Timbermann – avastamata kunstigeenius“, kus ta avab Timbermanni eluloo ja loomingulise pärandi seni vähem tuntud tahke.

Mõlema loengu pilet on 5 eurot.

Samaaegselt Viljandi Muuseumis väljas oleva „Kuldajaga“ saab Kondase Keskuses vaadata näitust „Eduard Timbermann“, mis tutvustab kunstniku elulugu ja loomingut.

Kondase Keskuse näituse Eduard Timbermannist on kureerinud Mari Vallikivi ning see sündis koostöös Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumiga. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Viljandi Muuseumi näituse kuraator on Kristjan Mändmaa.

Kaksiknäitus „Eduard Timbermann“ ja „Kuldaeg“ pakub terviklikku sissevaadet Viljandi 1930. aastate kunstimaastikku – ajastusse, mil noored loojad uskusid siiralt, et kunstil on jõud maailma muuta. Mõlemad näitused jäävad avatuks 2026. aasta jaanuari lõpuni.

Ajakava 15. novembril Viljandis:

  • Kell 13 Kondase Keskuses: näitus „Eduard Timbermann. 1905–1935“
  • Kell 14 Viljandi Muuseumis: näitus „Kuldaeg. Elu/kunst Viljandis 1920.–1930. aastatel“
  • Kell 15 Viljandi Muuseumis: Heiki Raudla loeng „Pöörased 1930ndad Viljandis“

 

Reklaampilt