Viljandi nime päritolust

Aja jooksul on paljud püüdnud lahti mõtestada Viljandi linna nime ajaloolist ja keelelist tausta. Nime päritolu on püütud peamiselt seletada seoses sõnaga „vili“, sest Viljandimaa on tuntud hea viljaka maa poolest.

Eesti vabariigi algul tegeles Viljandi vanema ajaloo uurimise ja tutvustamisega Jaani koguduse õpetaja August Westrèn-Doll. Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul esitas ta algul arvamuse,  et Viljandi nimi võib tulla sõnast „viljatee“ (Sakala 23.01.1926).  Siin näib olevat ka seos Viljandi kui teede sõlmpunktiga.

Kümmekond aastat hiljem oli aga teadmisi lisaks kogunenud ja ajalehes Oma Maa (29.11.1937) on avaldatud uus seisukoht: „Huwitawa seletuse andis hr. Doll „Wiljandi“ nime tekkimise kohta. Wiljandi nime küsimust on seni uurinud õige wähesed, kusjuures üks neist on A. Westren-Doll. Meil on lewinenud oletus, et Wiljandi on saanud oma nime wiljarikkusest ja tuletatud sõnast „wilja-andja“. Härra Doll leiab, et see ei ole sugugi õige, sest „Wiljandi“ nimi on antud linnusele, millel ei ole wiljaandmisega sugugi ühist. Samuti on nimi läinud ka edasi lossile ja linnale, mis samuti ei tähenda wiljarikkust. Wiljandi ümbruskond, mis tõenäolikult oli wiljarikas, ei ole kandnud „Wiljandi“ nimetust. Härra Dolle arwates on Wiljandi nimi päritud isikunimest. Läti Hindrek kirjutab oma kroonikas, et esimeste liiwlaste ristimisel on ühe ristitawa liiwlase nimeks olnud „Wiliende“. Samuti on leitud ühe Kuramaa dokumendis kaks piiriwalwurit, kelle nimeks on olnud „Wiljandi“. Nii wõidakse järeldada ja see paistab olewat kaunis tõenäolik, et „Wiljandi“ nimi on tulnud isikunimest, sest sellenimeline isik wõis millegi tõttu wäljapaistwana elutseda Wiljandi linnas ja jätta Wiljandile tema praeguse nime. “

Sama on leidnud ka teised uurijad ja tänapäevane kokkuvõte on esitatud „Eesti kohanimeraamatus“:
„Viljandi nime on üsna üksmeelselt peetud isikunimeks, kas liitnimeks Viljan Andin või siis otseseks nd-tuletiseks sõnast vili : vilja, mis tuleb esile paljudes muistsetes isikunimedes. Viljandi võõrkeelsed nimed (sks Fellin, läti Vīlande, vn Феллинъ, vanades kroonikates 1481 Велядъ, 1560 Вельянъ) on eestikeelse nime mugandused.“

Kohanimeraamat seletab samuti küsimusi tekitava Sakala nime päritolu:
„Sakala on la-liiteline nimi, mille algusosa võis olla kas isikunimi või oli see seotud põllundusega, vrd sakas : sakka ’juurtega känd’, sakkama ’kände juurima’.“

Muuseum otsib tegevusjuhti

Viljandi Muuseum ootab oma meeskonda

TEGEVUSJUHTI

kes aitab korraldada muuseumi Lossi 14 majas üritusi, mis on mitmekülgsed ja harivad, paneb osalejate silmad särama ning teeb meele rõõmsaks.

Töö kirjeldus

  • koostööl põhinevate ürituste sisu planeerimine, koordineerimine ja läbiviimine
  • sündmuste läbiviimiseks täiendavate vahendite leidmine
  • ürituste toimumise eest vastutamine
  • partnerlussuhete arendamine
  • maja korrashoiu tagamine

Ootused kandidaadile

  • kõrgharidus
  • ürituste korraldamise ning projektijuhtimise kogemus
  • hea eestvedamis-, koostöö- ja suhtlemisoskus
  • loovus ja algatusvõime, julgus võtta vastutus
  • võimalus töötada õhtuti ja nädalavahetustel
  • eesti keele oskus kõrgtasemel, ühe võõrkeele oskus suhtlustasemel

Ettevõte pakub

  • loomingulist tööd muuseumis
  • paindlikku töökorraldust
  • stabiilset sissetulekut
  • osalist tööaega (0,5 kohta)
  • sõbralikku ja abivalmis kollektiivi

Kui tunned, et see võimalus kõnetab, siis palun saada oma CV koos motivatsioonikirjaga hiljemalt 18. jaanuariks aadressil jaak.pihlak@muuseum.viljandimaa.ee.

*

2022. aastal renoveeriti muuseumi Lossi 14 hoovimaja.

Lossi 14 muuseumi maja

Lossi 14 muuseumi maja

Lossi 14 muuseumi maja

Pühade aeg

Hea muuseumisõber!

Eeloleval pühadeajal on näitusemaja avatud 23. detsembril kella 10–15 ning suletud 24. ja 31. detsembril. Muul ajal saab muuseumi külastada tavapäraselt teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Soovime helgeid jõule ja head uut aastat!

Pühadetervitus
Tõnis Parri on jäädvustanud Viljandi lossimägede vaate jaanuaris 1934. VMF 362: 215

Jõulumäng lastele

Jõulude eel on muuseumis end sisse seadnud päkapikud, kes kutsuvad mööda salarada liikudes lahendama ühte jõuludega seotud mõistatust. Lisaks ülesande lahendamiseks saadud vihjetele leiab rajalt jõuludega seotud põnevaid fakte. Näiteks saame teada, millal oli piparkookide valmistamise kõrgaeg, kes on Tahma-Toomas ning mis aastal püstitati Viljandis esimene avalik jõulukuusk. Oodatud on suuremad ja väiksemad lapsed koos vanemate, vanavanemate ja õdede-vendadega.

Jõulumängu saab mängida 17. detsembrist 2022 kuni 7. jaanuarini 2023 muuseumi lahtiolekuaegadel teisipäevast laupäevani kella 10–17. Osalemine muuseumipääsmega (õpilase pilet 2 €; 8-aastased ja nooremad lapsed tasuta).

Õigesti vastanute vahel loosime 10. jaanuaril välja auhindu.

Jõulumäng lastele

Detsembri ettekandeõhtu

Kolmapäeval, 14. detsembril kell 16 peetakse muuseumi lugemissaalis ettekandeõhtu.

Kava

  • Ukrainast oma silmaga – Aare Pällin
  • Nõukogude monumendid ja sõjahauad – Jaak Pihlak
  • Põnev raamat Ameerikast ja uusi kilde Viljandi ajaloost – Heiki Raudla

Sissepääs muuseumi hoovist.
Olete oodatud!

Punamonumentidega postkaart aastast 1982
Kirjastuse Eesti Raamat postkaart, 1982. VMF 518: 1068