1. mail avasime uue kodulehe. Esmavajalik teave on vanalt veebilehelt üle toodud, kuid hulk materjali ootab veel järge.
Palume seni veidi kannatust varuda.
Vana lehte saab näha aadressil muuseum.viljandimaa.ee/vana
Avastusmäng Viljandis
Keskkonnaamet, Viljandi linnavalitsus ja Viljandi muuseum kutsuvad tähistama linna 735. sünnipäevaastat ja südamekuud avastusmänguga.
Mängu alustamiseks mine lehele www.avastusrada.ee, vali kategooria Keskkonnaharidus -> Viljandi -> Keskkonnaamet Viljandimaa -> Viljandi linna avastusrada 2018.
Järgmisena on vaja sisestada mängija/meeskonna nimi ja meiliaadress, kuhu saadetakse link, mille kaudu mängu siseneda saab. Selle eeltöö saab ära teha juba kodus!
Kui avad mängu alustamise lingi, peab olema nutiseadmel sisse lülitatud andmeside ja asukoha tuvastamine (GPS). Ekraanile kuvatakse raja punktid. Küsimus avaneb ekraanil vastamiseks siis, kui oled punktist 35 m raadiuses.
Mängu lõppedes vajuta „Lõpeta mäng“. Nii salvestuvad kõik punktide vastused.
Kõigi aprilli kuu jooksul raja läbinute ning vähemalt 12 küsimusele õigesti vastanute vahel loositakse välja mai alguses kolm auhinda, mille on välja pannud Keskkonnaamet, Viljandi muuseum ja Viljandi linnavalitsus.
Toredat avastamist!
Päev vanas koolimajas
Viljandi muuseumil ja ERMi Heimtali muuseumil valmis ühine programm „Päev vanas koolimajas“. 16. aprillist 11. maini 2018 oodatakse Heimtali muuseumis 1.-6. klasside laste rühmi.
Programmi kestus: ~3 tundi
Grupi suurus: kuni 24 last
Programmi hind: 4 € lapse kohta
Heimtali muuseum asub vanas kohalikus külakoolimajas (1864). Hoones on säilinud vana aja hõng ning seda on rikastatud rohke rahvakunsti ja -pärimusega.
Programm
Muuseumitund „Vana aja koolitund“
Vanu koolikombeid tutvustav tund, kus rännatakse ühiselt saja aasta tagusesse aega. Karistame ja kiidame nagu vanal ajal kombeks oli. Uurime vana kirjapilti ja kirjutame krihvli ja sulega.
Ringkäik Heimtali muuseumis
Avastame muuseumit! Muuseumi kirstud, kummutid ja kapid on pungil kindaid ja sokke, saanitekke, pitse ja seelikuid. Tubades leidub tööriistu, mille kunagist otstarvet on keeruline nuputada. Soovi korral saab oma kaasa võetud toidumoonaga teha ka ühe tubase pikniku.
Töötuba vastavalt soovile
Katsetame käteosavust või paneme peanupu proovile – iga grupp saab valida omale sobivaima töötoa allolevast valikust:
- Sokiloomade meisterdamine
- Pärimusmustrite avastamine
- Vanade esemete nuputamine
- Vana aja mängutund
Oleme avatud ettepanekutele – võta ühendust, et teha programm just teie klassile sobivamaks.
Programme saab tellida 16. aprillist 11. maini 2018.
Täpsem info ja broneerimine: Liina Roht, tel 5569 0679
liina.roht@muuseum.viljandimaa.ee
Sakala 140 – sulest säutsuni
Ajalehe Sakala esimese numbri ilmumise 140. aastapäeva puhul korraldatud näitus võtab kokku ajalehe värvika ilmumisloo, mis on esitatud väljaande kulgemisena ajateljel. Näha saab viimasel kümnendil Sakala ajakirjanikele antud auhindu, avastada toimetusega seotud üllatavaid eksponaate, kirjutada lehele kommentaari ning mängida Sakala lugu jutustavat suurt lauamängu.
Välja on pandud Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi kogusse kuuluvaid lehe asutaja ja esimese peatoimetaja töövahendeid.
Lehe ajaloo võtab kokku lühifilm.
Näitus on avatud 21. märtsist 20. maini 2018.
Avamise fotod ja video Sakala veebilehel.
Ilu ja vägi. Kodaratega kaelarahad
6. märtsil kell 17 avati Viljandi Muuseumis näitus „Ilu ja vägi. Kodaratega kaelarahad“. Välja on pandud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste valmistatud ja Pärnu Muuseumi kollektsioonis leiduvad kodarrahad. Näitus jääb avatuks 18. maini.
Kodarraha on Eesti aladel tuntud kaelaehe, mida 18. sajandi algusest alates valmistasid kohalikud kullassepad. Nende valmistamisel kasutati hõberaha või meistri enda poolt kujundatud münte, mis kaunistati ažuurselt ühes või kahes reas kodarate sarnaste kiirtega.
Näitusel on kõrvutatud Pärnu Muuseumist pärit vanad kodarrahad ja rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste valmistatud kodarrahad. Metallitöö õpinguid alustavale tudengile on kodarraha kujundamine ja valmistamine üheks esimeseks ehtevalmistamise õppetööks. Selle käigus tutvutakse ehtetöö oluliste töövõtetega – näiteks saagimine, jootmine, mulgustamine, lihvimine, poleerimine, oksüdeerimine. Samuti saavad üliõpilased uurida, mõõdistada, üles joonistada ning tehnoloogiliselt analüüsida muuseumis leiduvaid vanu kodarrahasid. Vanade ehete ainetel luuakse ka oma kodarraha.
Omal ajal aga valmistasid kodarrahasid juba õppinud ja kogemustega meistrid, kellel olid oma äratuntavad käekirjad. Kujunduse järgi saab neid ehteid liigitada ja eristada. Üliõpilaste esimesed tööd on mängulised, julged, ehk ka mõneti eelarvamustevabad. Väljas on nii koopiatena valmistatud rahasid kui ka täiesti omaloomingulisi eksemplare. Kujunduses on kasutatud nii isevalmistatud kui vanu ja kaasaegseid münte.
Näitust ilmestab Inna Raua valmistatud Vändra kihelkonna naise rahvariiete komplekt koos kodarrahade ja teiste rahvuslike ehetega.
Koolitööna valminud kodarrahade autoriteks on kõik TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala praegused ja endised üliõpilased: Alo-Allar Altmets, Ingmar Ivar Feldmann, Indrek Ikkonen, Diana Jezierska, Anna-Maria Kaseoja, Terje Kiho, Margit Keeman, Kauri Kurvits, Sander-Oliver Laasi, Teet Laur, Matis Lendok, Tõnis Luik, Lauri Luke, Kaur Matiisen, Kaspar Metsar, Mark Netšajev, Kadri Nugis, Siim Otsa, Maila Paalmäe, Maarja Palu, Rainer-Gregor Parijõgi, Irina Pedoson, Janis Pettai, Maria Poll, Edvards Puciriuss, Marko Purge, Randar Põld, Margit Randmäe, Karl Eik Rebane, Andre Rist, Carol Roost, Heikki Saabas, Kristiina Saar, Janno Saarna, Paul Salumaa, Ramona Sats, Margit Soomre, Markko Sunni, Mari Teder, Kristiina Tigasing, Annika Tihamets, Tiia-Mai Tiikoja, Kristjan Tuuleveski, Jaanus Vaabla.
Õppetööd on juhendanud Indrek Ikkonen, Margit Keeman, Eilve Manglus, Maiu Mooses, Väino Niitvägi ja Kirsti Tuum.
Lisateave
Eilve Manglus, eilve.manglus@ut.ee, tel 508 0025
www.kultuur.ut.ee/et/oppekavad/rahvuslik-metallitoo
FB: rahvuslikmetall
Instagram: tyvka_metall
Janis Pettai valmistatud hõbetatud vasest kodarraha (2015). Foto: Sandra Urvak.