Muuseumi hoovimaja avab uksed

Aadressil Lossi 14 asuv muuseumi väike maja avab 14. veebruaril kella 12–15 uksed tutvumiseks ja tegevusjuht Marge Robam võtab külalised vastu tassi teega. Majas algavate õpitubade keskmes on teemad, mis on seoses kohaliku kultuuri, kunsti, käsitöö ja looduslähedusega.

Lossi 14 muuseumi maja

Lossi 14 muuseumi maja

Lossi 14 muuseumi maja

Lossi 14 majal on kaks uksega eraldatavat ruumi (à 21 m2), mida saab rentida ka tähtpäevadeks ja koosviibimisteks. Lisateavet saab tegevusjuhilt: marge.robam@muuseum.viljandimaa.ee.

25. veebruaril kell 13, 14 ja 15 toimuvad 30-minutilised töötoad, mis tutvustavad tulevasi pikemaid töötubasid ning milles on  ühendatud taaskasutuslikust paberist kollaaž, joonistatud kiri ja monogrammi kujundus. Tegevused sobivad nii lastele kui täiskasvanutele. Juhendab muuseumi tegevusjuht Marge Robam.

Olete oodatud Viljandi muuseumi hoovimajja!

Juhan Kreem tutvustab loenguõhtul Saksa ordut ja esitleb raamatut

Ajaloohuvilised on oodatud 26. jaanuaril kell 16.30 muuseumisse osa saama ajaloodoktor Juhan Kreemi ettekandest „Saksa ordu Viljandist vaadates“. Loengus käsitletakse Saksa ordu organisatsiooni ja Viljandi komtuurkonna positsiooni selles. Jutuks tuleb linnuse meeskond ja linnuse majandamine 16. sajandil. Põgusalt peatutakse ka Viljandi linnuses tegutsenud värvikatel isikutel.

Lisaks esitleb Kreem hiljuti ilmunud mahukat raamatut „Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal“, mida saab kohapeal soodsalt soetada (hind 30 eurot, tasumine sularahas).

Juhan Kreem on ajaloolane, Tallinna Linnaarhiivi ja Tallinna Ülikooli teadur. 2008. aastast kuulub ta rahvusvahelisse Saksa ordu ajaloo uurimise komisjoni.

Viljandi ordulinnuse kabeli rekonstruktsioon (Reinhold Guleke).
Viljandi ordulinnuse kabeli rekonstruktsioon (Reinhold Guleke).

Jõulumängu loosimine

Väikesed muuseumisõbrad said 17. detsembrist 2022 kuni 7. jaanuarini 2023 osaleda jõulumängus, mis kutsus mööda salarada liikudes lahendama ühte jõuludega seotud mõistatust.

Aitäh kõigile osalejatele, keda oli meie rõõmuks väga palju.

Loosimisel võitis muuseumi logoga tassi Emilie B. ja raamatu „Muretust maailmast. Lapsepõlvelood Viljandimaalt“ saab Britta-Mai K.

Uute seikluslike kohtumisteni juba veebruari koolivaheajal!

Jõuluskokk muuseumi rehetoas
Jõuluskokk muuseumi rehetoas

Uudishimu päeva järelkaja

Kust tuleb sõna „Viljandi“ ja mis otstarve oli margapuul?

Sellised küsimused pani muuseumis kirja Heiki, kui möödunud aasta lõpul paluti näitusemaja külastajatel üles märkida esemed või teemad, mille kohta sooviks lisateavet.

Algatus lähtus president Alar Karise üleskutsest tähistada 17. novembril uudishimu päeva, et väärtustada teadmisi, teada tahtmise soovi ja silmaringi laiendamist.

Muuseumi külastajatelt laekus seepeale 18 sedelit. Heade soovide ja tänuavalduste kõrval laekus küsimusi esemete või ajaloosündmuste kohta, mille kohta muuseumi kuraatorid lisavad teavet või annavad seda loengu kujul. Pealkirjas mainitu kõrval tundsid külastajad huvi veel rehetoa, küüditamise ja kohaliku tööstuse teemal, huvi tekitasid ka ordulinnuse ja rehetoa makett ning kauni kujundusega tooteetiketid.

Aitäh kõigile muuseumi külastanutele nii heade soovide kui ettepanekute eest!

Kust siis Viljandi ikkagi oma nime sai? Sellele annab vastuse kodulehe uue rubriigi Ajalood artikkel „Viljandi nime päritolust“.

Margapuu ehk päsmer on kangkaal, mille ühes otsas on püsiv vasturaskus. Kaalutav raskus tasakaalustatakse kangi õlgade muutmisega toetuspunkti nihutades. Kaaluühikud (enamasti naelad) on kangile märgitud. Ülevaate päsmri ajaloost on avaldanud Tallinna Linnaarhiiv.

Viljandi muuseumi etnograafiakogus on päsmreid 13. Mõned näited Muisist: VM 2348 ja VM 11624:2.