Alates 1878
Neljapäeval, 7. aprillil kell 16 on näitusel „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ kuraatorituur, kus näituse koostajad Ain-Andris Vislapuu ja Herki Helves tutvustavad näitusel kajastatud perioodi Viljandi elu-olus sõnas ja pildis.
Tuuril saab osaleda muuseumipiletiga.
Näitus „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ on avatud laupäeva, 9. aprillini 2022. Muuseumi näitusemaja saab külastada teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Näituse koostamist ja publikuprogrammi toetas Viljandi linnavalitsus.
Näituse „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ publikuprogrammis esineb neljapäeval, 31. märtsil kell 16 Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaar Tiina Tael loenguga tsaariaegsetest õnnitluskaartidest.
Eesti postkaardiajaloo teetähiseks on aasta 1894, mil Tsaari-Venemaal lubati käibele pildiga postkaardid. Alguses olid need valdavalt linnavaated, paar aastat hiljem hakkasid raamatukaupmehed müüma ka värvitrükis õnnitluskaarte, ostes neid sisse välismaalt.
Loeng annab ülevaate Eesti postkaardiajaloost, asetades rõhu tsaariaegsetele õnnitluskaartidele. Kaardi saatmise puhuks olid ülestõusmispühad, nelipühad, jõulud, aastavahetus ja perekondlikud tähtpäevad. Juttu tuleb ka 1920.–1930. aastatel levinud amorpostist. Slaidiprogrammi on rikastatud näidetega Viljandi linnast ja maakonnast.
Loengus saab osaleda muuseumipääsmega. Osalejatel palume kanda maski.
Näitus „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ jääb avatuks 9. aprillini 2022. Neljapäeval, 7. aprillil kell 16 on tulekul näituse kuraatorituur.
Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Näitust ja sellega kaasnevat publikuprogrammi toetab Viljandi linnavalitsus.
Nüüd mehed olgem tugewad
Üks kibe tund on käes!
Teid kutsub sõtta sõjahääl
Ja kõik mis Teil on armas weel
Jäi Teist nüüd järele.
Näituse „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ publikuprogrammi viimases loengus esineb neljapäeval, 9. detsembril kell 16 kunstiajaloolane Reet Mark, kes kõneleb kunstielust 20. sajandi algul.
Loengul tuleb vaatluse alla perioodi kunstielu ja see, millist kunsti võis leida tollastes Eesti kodudes. Käsitlemist leiab ka aastatel 1917–1918 tegutsenud esimene kunstirühmitus Vikerla.
Reet Mark on kunstiajaloolane, kes töötab Eesti Rahva Muuseumis produtsendina ja on varem juhtinud Tartu Kunstimuuseumi. Ta on kureerinud mitmeid näitusi, avaldanud teadusartikleid ja koostanud kunstiraamatu Viljandi kunstnikust Villem Ormissonist. Teda on tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.
Loengus saab osaleda muuseumipääsmega. Muuseumi külastamisel palume esitada COVID tõend koos isikut tõendava dokumendiga ning kanda maski.
Näitust „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ soovitame külastada enne loengut. Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2022, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Näitust ja sellega kaasnevat publikuprogrammi toetab Viljandi linnavalitsus.
Näituse „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ loengusarjas esineb neljapäeval, 25. novembril kell 16 arhitektuuriajaloolane Monika Eensalu-Pihel, kes annab ülevaate keisrivõimuga otsesemalt seotud arhitektuurist Viljandis.
Loeng „Kroonuarhitektuur Viljandis – hooned võimule, vaimule ja olmele“ vaatleb kohtu-, sõjaväe- ja kirikuhooneid ja teisi huvipakkuvaid ehitisi, samuti puiteeslinnu ning 19. sajandil levima hakanud tüüpfassaade.
Monika Eensalu-Pihel on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteadlasena ja seejärel spetsialiseerunud arhitektuuriajaloo uurimisele. Fookuses on olnud Eesti tööstusarhitektuur, 1920.-1930. aastate väikekorterelamud Nõmmel, tsaariaegne militaararhitektuur Rohukülas. On pikka aega tegutsenud muinsuskaitse valdkonnas.
Loengus saab osaleda muuseumipääsmega. Muuseumi külastamisel palume esitada COVID tõend koos isikut tõendava dokumendiga ning kanda maski.
Näitust „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ soovitame külastada enne loengut. Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2022, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Näitusega kaasnevas publikuprogrammis tutvustavad asjatundjad vaadeldavat perioodi erinevast vaatenurgast. Järgmine loeng on kavas 9. detsembril kell 16, kui kunstiajaloolane Reet Mark tutvustab tsaariaegset kunsti.
Näitust toetab Viljandi linnavalitsus.
Näituse „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ loengusarjas esineb kolmapäeval, 10. novembril kell 16 etnoloog Anu Kannike, kes tutvustab Eesti linliku toidukultuuri kujunemist.
Loengul käsitletakse Eesti toidukultuuri arengut ja muutusi 19. sajandi viimasest veerandist kuni iseseisvusaja alguseni. Tegu oli kiire linnastumise ja moderniseerumise ajastuga, mil seniste talupoeglike toitumisharjumuste kõrvale tulid uued toiduained, retseptid ja lauakombed. Loengul tutvustatakse tollaseid menukamaid kokaraamatuid, räägitakse uutest ideedest toitumisvaldkonnas, samuti toiduvalmistamiskursustest ja -koolidest.
Anu Kannike kaitses doktoritöö Tartu Ülikoolis etnoloogia erialal ja töötab Eesti Rahva Muuseumis vanemteadurina. Ta on avaldanud teadusartikleid Eesti argikultuuri ajaloost ja kaasajast, pidanud loenguid etnoloogia, argikultuuri ja kultuuriajaloo alal Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. Anu Kannike on raamatute „101 Eesti toitu ja toiduainet“ ja „Eesti eluolu 100 aastat“ kaasautor. 2018. aastal pälvis Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia.
Loengus saab osaleda muuseumipääsmega. Muuseumi külastamisel palume esitada COVID tõend koos isikut tõendava dokumendiga ning kanda maski.
Näitusega kaasnevas publikuprogrammis tutvustavad asjatundjad vaadeldavat perioodi erinevast vaatenurgast. Järgmine loeng on kavas 25. novembril kell 16, kui arhitektuuriajaloolane Monika Eensalu-Pihel tutvustab keisrivõimuga seotud hooneid ja ehitisi Viljandis arhitektuuri fookuses.
Näitust „„Vana hea“ tsaariaeg Viljandis“ soovitame külastada enne loengut. Näitus jääb avatuks 2. aprillini 2022, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17. Näitust toetab Viljandi linnavalitsus.