Väljapanekuga tähistame 140 aasta möödumist muuseumi asutamisest ja näitame eriilmelisi museaale pika aja jooksul kogutust, mille hulgas leidub isegi Egiptuse muumia.
Muuseum on varasemal perioodil olnud seotud kahe olulise humanitaarseltsiga. Esimene neist, Viljandi kirjanduslik selts, tegutses aastatel 1878–1915 ja teine, Viljandi kodu-uurimise selts 1929–1944. Mõlemad jõudsid muu tegevuse kõrval luua ka rahvale avatud ekspositsiooni, mis tutvustas muinsuste kogumist, kaitset ja uurimist. Seltsidega oli seotud hulk huvilisi, kes isiklike ressursside najal tegelesid kohaliku ajaloo uurimise ning vanavara kogumisega, enne kui selle eest hakkas hoolt kandma riik. Ajaloolastest ja harrastajatest peab nimetama entusiaste nagu Theodor Schiemann, August Westrèn-Doll, Alfred Kivirähk, August Mikk, Tõnis Parri jpt.
Käesolev fondinäitus ongi pühendatud inimestele, kes on tegelenud Viljandi linna ja maakonna ajalooga ning jätnud sellesse oma jälje. Ekspositsioon on kujundatud anonüümse ajaloouurija-kollektsionääri kabinetina 1930. aastate II poolest, mis on täidetud kultuuriväärtusliku vanavaraga. Eksponaate esitletakse nähtavas väljapanekus mõnevõrra tavatult – need on välja valitud ja grupeeritud selliselt nagu nad võisid omal ajal olla kollektsionääri töökabinetis. Kui muuseumid lähtuvad reeglina näituste korraldamisel mingitest teaduslikest aluspõhimõtetest või teemadest, siis koguja võis lähtuda kasvõi sellest, mis ajal üks või teine asi oli saadud või kelle käest. Aga miks ka mitte sellest, kuidas muinsused omavahel sobivad. Viimast ongi käesoleva näituse juures kasutatud.
Väljapandud museaalide hulgas väärivad enam tähelepanu kirjandusliku seltsi kogusse kuulunud, Eesti tingimustes haruldane lapsemuumia, samuti mündikogu ja looduskogu eksponaadid. Viimase eksponaatide hulgast võib mitmesuguste sarvenäidete ja kaavikute kõrval leida ka mitmesuguseid kivistisi, tarva pealuu ja mammuti hamba. Kunstikogu esindavad peamiselt von Helmerseni perekonnalt 1939. aastal kodu-uurimise seltsile annetatud 19. sajandi portreed ning samast kogust pärit olevad skulptuurid. Viimased kaks August Weizenbergi loodud kipsist portreebüsti. Mõlemad kujutavad kohaliku ajaloo ning vana- ja kirjavara huvilisi – Hans Leokest ja Friedrich Kuhlbarsi. Relvadest saab vaadelda teiste seas Napoleoni sõdade aegset Prantsuse musketit Charleville ning Saksa päritolu mereväekarabiini. Välja on pandud ka tsunftide ja seltside materjale, sealhulgas Viljandi Käsitööliste Abiandmise Seltsi esinduslik lipp-standard. Arheoloogiakogu esindavad peamiselt juhuleiud, etnograafiakogu eksponaatidest saab näha puidust valmistatud lauanõusid ja luuilustustega hobusepäitseid. Näitust on illustreerimas meie muuseumi raamatute kogu vanaraamatud, mida leiab nii vitriinides kui ka töölaual.
Näituse koostas teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu koostöös koguhoidjatega.
Väljapanek on avatud 1. juunist 10. novembrini 2018.
Janis Pettai valmistatud hõbetatud vasest kodarraha (2015). Foto: Sandra Urvak.