Arheoloogianäitus ja loenguõhtu

14. detsembril kell 16 on muuseumi loenguõhtu külaliseks arheoloog Arvi Haak, kes teeb ettekande teemal „Ruumikad linnused, sügav vallikraav, kuivale jäänud koge ja kodumaine raud. Arheoloogiliste uuringute tulemusi Viljandile lähemalt ja kaugemalt, mullu ja tänavu“.

Alates 12. detsembrist on Viljandi muuseumis välja pandud rändnäitus „Arheoloogilised uuringud Eestis 2022“, mis annab ülevaate 2022. aasta arheoloogiliste uuringute tulemustest. Mullu uuriti 243 arheoloogilist paika üle Eesti, mille hulgast näitus tutvustab 22 objekti. Uuriti linnu (Tallinn, Tartu, Narva), muinas- ja keskaegseid linnuseid (Rosma, Viljandi, Tarvastu, Kuressaare), kalmistuid jt muistiseid.

Viljandimaal toimunud uuringutest tutvustatakse Viljandi ordulinnuse esimesel eeslinnusel, nn vaimulikehoones toiminud uuringuid, mida juhatas Tartu Ülikooli keskaja arheoloogia professor Heiki Valk, ning Tarvastu linnuse konserveerimisega seotud järelevalvetöid. Viljandis keskenduti ühe ruumi erinevate kasutusetappide selgitamisele, nii avastati varem teadmata rajatis ruumi keskel, mida võib olla kas mantelkorstna või suure ahju alus. Samuti leiti hüpokaustahju suu, mille uurimine jätkus tänavu. Tarvastus (juhatas Aivar Kriiska, OÜ Arheograator) selgus müüride puhastamisel, et linnusel on olnud lisaks seni teadaolevale veel kaks väravat. Lisaks näitusel kajastatud uuringutele tegid arheoloogid väljakaevamisi muinasaja lõpust pärineval Holstre-Polli linnusel ja päästeuuringuid Viljandi linnas, Olustvere mõisas ja asulakohal ning Paaksima asulakohal.

Näituse koostasid Arvi Haak, Ulla Kadakas ja Erki Russow (Eesti Arheoloogide Liit) ning uuringuid juhatanud arheoloogid ja kujundas Joosep Siitan. Toetajad: Eesti Kultuurkapital, OÜ Arheograator, MTÜ Arheoloogiakeskus, OÜ Arheox, OÜ Muinasprojekt, Eesti Kultuurkapital.

Näitus on muuseumi teisel korrusel avatud 27. jaanuarini, muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

plakat

Näitus „Jõuluootus“

Muuseumi näitusetoas on 1. detsembrist avatud Aigi Märtini erakogu näitus „Jõuluootus“.

Näitus Jõuluootus

Välja pandud jõuluehted ja kaunistused on kogutud eeskätt lastele rõõmu valmistamist silmas pidades. Kollektsiooni on neid ajapikku kogunenud aukartust äratav hulk. Valitud osa neist on täitnud muuseumi näitusetoa.

Näituse vaade

Näituselt leiab ka erinevate ajastute postkaarte. Külastaja käeulatuses rippuvatelt kaartidelt saab õppida toredaid jõulusalme.

Näituse vaade

Näituse lahtiolekuaega on pikendatud 27. jaanuarini 2024.
Muuseum ootab külastajaid teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näitusega on seotud järgnev haridusprogramm.

Jõuluprogramm  
Ettetellimisel
Sihtgrupp: lasteaia vanem rühm, 1.–5. klass
Grupi suurus: 24 last
Kestus: 60-120 minutit
Talveaeg saabub nigulapäevaga ja viib meid jõuludele aina lähemale. Muuseumi rehetoas vaatame ajas tagasi ja arutame selle üle, kuidas erinevatel aegadel jõulupühasid tähistatud on. Uurime pühadeaegset kombestikku, tuletame meelde vanu jõulutavasid ja mänge. Teeme ringkäigu jõulunäitusel ja soovi korral lõpeb tund muuseumi Tõrukojas, kus saab meisterda väikese kingituse. Hind koos meisterdamisega 9 eurot, muuseumitunnina 3 eurot.

Teave ja registreerimine:
haridus@muuseum.viljandimaa.ee
tel 521 6675.

Kuraatorituur näitusel „Vorm“

Kolmapäeval, 22. novembril kell 16 tutvustab näituse kuraator, pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala juht ja lektor Eilve Manglus näitusel „Vorm“ välja pandud töid ja metallikunsti õppimist laiemalt.

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala üliõpilastööde näitus keskendub õppetöö käigus valminud vormitöödele. Näha saab lehtmetallist välja kohrutatud, taondatud, sepistatud ruumilisi metallesemeid, õõnesvorme ja ehteid.

Osalemine muuseumipääsmega 4 € / 2 €.

Näitus on avatud 25. novembrini, muuseumi näitusemaja ootab külastajaid teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse vaade

Alevite unistus – saada linnaks

Viljandi muuseumi näitusemaja teisel korrusel saab 24. oktoobrist tutvuda maaarhitektuuri keskuse rändnäitusega „Alevi unistus – saada linnaks“, mille autoriks on etnograaf ja vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi.

Aleveid on Eestis väikelinnadest raske eristada ja nende unistus oli saada linnaks. Aja jooksul ongi enamus aleveid saanud linnaõigused. Minevikus erinesid alevid küladest majandustegevuse poolest: küla elas põllumajandusest, alevid aga väikeettevõtlusest ja kauplemisest. Elulaadilt kõikus alevirahvas aga maa ja linna vahepeal harides maad ja pidades loomi.

Näitus on inspireeritud 2016. aastal ajakirjas Pööning alanud artiklitesarjast „Alevite pärlid“. Väljapanek annab läbilõike eri ajajärkudel kogukonnale olulistest hoonetüüpidest ja kujundatud avalikust ruumist. Tekstiilile trükitud stendinäituse kujundas Irina Tammis.

Kolmapäeval, 8. novembril kell 16 algab muuseumis kohtumisõhtu näituse koostaja Heiki Pärdiga, kes esitleb hiljuti ilmunud mahukat teost „Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu“. Raamatu põhitähelepanu keskendub alevielule 20. sajandi esimesel poolel, see tutvustab ka alevite kujunemislugu, keskkonda ja elulaadi, puudutades põgusalt ka Nõukogude aja algul toimunud suuri muutusi. Raamatu on kujundanud Andres Tali. Eesti Vabaõhumuuseumi ja kirjastuse Tänapäev koostöös ilmunud raamatut saab osta kohapeal soodushinnaga.

Kohtumisõhtule pääseb muuseumipiletiga 4 € / 2 €.

Näitus jääb avatuks 9. detsembrini 2023. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Plakat

Kultuuriakadeemia metallitöö eriala üliõpilaste tööde näitus

Teisipäeval, 19. septembril kell 16 avatakse Viljandi Muuseumis Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava metallitöö eriala õppetööde näitus „Vorm“.

Näituse on kokku pannud ja installeerinud metallitöö eriala üliõpilased Marlin Kohtring, Madli Kõiv ja Mart Parik erialajuhi Eilve Mangluse kureerimisel.

Näitus keskendub lehtmetallist taondatud, külmsepistatud, painutatud, aga ka peenkohrutatud ruumilistele metallesemetele, õõnesvormidele. Välja on pandud üliõpilaste ja vilistlaste valmistatud tarbeesemed, skulpturaalsed vormid ja ehted.

Näituse vaade

Vormitööd saab Eestis süvitsi õppida vaid kultuuriakadeemias, kus kursused toimuvad mitme aasta jooksul nii ehte- kui sepatöö suuna üliõpilastel. Vormitööga seotud aineid on läbi aastate õpetanud Mart Reino, Väino Niitvägi, Kirsti Tuum, Edvards Puciriuss jt. Vormitööks võime lugeda lisaks lusikatele, kaussidele ja erinevatele anumatele ka näiteks setu suurt sõlge, mille puhul enne peente detailide kaunistamist sõle üldvorm üles lüüakse ehk taondatakse. Samuti on näitusel väljas lehtterasest valminud skulpturaalsed objektid, maskid. Sarnaseid töövõtteid kasutatakse ka metallist turviste valmistamisel.

Kultuuriakadeemia peab vajalikuks õpetada, hoida ja propageerida selliseid vanu traditsioonilisi metallitöö tehnikaid nüüdisajal, mil paljud aeganõudvad käsitöövõtted vajuvad masinate ja tehnoloogia arengu varjus unustusse. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia metallitöö erialal koolitatakse traditsioonilise metallitöö ajalugu, tehnoloogiaid ja kompositsioonivõtteid tundvaid professionaalseid käsitöömeistreid ja -ettevõtjaid.

Näitust saab vaadata 25. novembrini 2023. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17. Kõik huvilised on oodatud!

Lisateave: Eilve Manglus, eilve.manglus@ut.ee, tel 508 0025.

plakat