Fotonäitus apteeker Melchiori filmidest

Viljandi muuseumis avatakse laupäeval, 3. juunil kell 12 fotonäitus „Kuidas valmis film apteeker Melchiorist“.

Keskaega taasloova filmi näitusega jõuavad vaatajateni kaadritagused hetked kõigi kolme „Apteeker Melchiori“ filmi võtetelt. Filmi sündi ja filmigrupi tööd jälginud fotograaf Robert Lang tegi seda Eesti filmi suurprojekti jäädvustades ligi 25 000 fotot.  Nende seast tehtud valik on välja pandud näitusele, mida täiendavad filmi rekvisiidid ja videofilm „Apteeker Melchiori filmi lugu“.

Avamisel osalevad filmi produtsendid Veiko Esken ja Tanel Tatter ning näitleja Karl Robert Saaremäe. Külalised tutvustavad näitust ning filmimeeskonna liikmetele on võimalik esitada küsimusi.

Avamise järel, kell 14 on kõik huvilised oodatud osa saama hansaaega tutvustavast giidituurist muuseumis.

Näitus on avatud 1. juulini teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Näituse valmimist toetas Viljandi linnavalitsus.

Plakat

Näitus „Viljandi fotograaf Jaan Riet 150“

1. aprillil avati Viljandis fotograaf Jaan Rieti 150. sünniaastapäevale pühendatud näitused.

Viljandi muuseumi näitus keskendub Rieti ateljee tegevusele. Selle mahukas fotopärand hõlmab eeskätt Viljandi ja siinsete elanike jäädvustusi 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani. Siin valmisid kümned tuhanded portreed ja ligi sada tuhat linnavaadetega postkaarti. Näituse ehteks on Rieti ateljee suur kaamera ja pildistustaust Fotomuuseumi kogust.

Näitus Viljandi fotograaf Jaan Riet 150

Jaan Riet sündis 27. märtsil 1873 Abja vallas. Tema fotoäri sai Viljandis tegutseda pool sajandit. Paljude kvaliteetsete fotodega levis kaubamärgi „J. Riet“ tuntus üle Eesti. Selle edu taga oli suuresti ateljee töökas naispere.

Kondase keskuse väljapanek tutvustabki Rieti perekonna nelja naist, nende elu ja loomingut. Jaan Rieti abikaasa Marie Riet (sünd. Uudelt, 1880–1959) õppis Saksamaal fotograafiat ja tegutses abikaasa ateljees. Pärast arhitekt Karl Burmani projekteeritud uue maja valmimist Koidu ja Posti tänava nurgal 1914. aastal pühendus Marie rohkem kodule ja aia rajamisele.

Marie Rieti õde Anna Kukk (sünd. Uudelt, 1885–1960) tegutses fotograafina nii Viljandis kui ka kaugel Amuurimaal. Kunstiteadlase Indrek Grigori kureeritud Anna Kukele pühendatud osa räägib Anna elust Eestis ja Venemaal. Osa väljapanekust keskendub kullapesu ainulaadsele jäädvustamisele kaevanduses. Aastal 1920 opteerus Anna Kukk koos poja Oleviga Eestisse ning asus taas tööle Rietite stuudios.

Jaan ja Marie Rieti vanem tütar Hilja Riet (1905–2006) õppis 1923–1925 kunstikoolis Pallas, kus ta sai muuhulgas hea ettevalmistuse kompositsiooni vallas. Paljudes kodudes on säilinud Hilja Rieti postkaardid, mida 1931.–1940. aastani trükiti 230 000 eksemplari 176 erineva süžeega. Hilja Rieti lillepostkaardid on näitusel dialoogis kahe kaasaegse Viljandiga seotud naisfotograafi Hedi Jaansoo ja Annika Vihmanni loominguga.

Ka noorem tütar Elma Tünder (sünd Riet, 1910–1987) töötas aastaid oma vanemate fotoateljees. Aastail 1934–1937 elas Elma Inglismaal, kus ta töötas au pairina ja ühes Londoni moeäris. Ta jõudis vahetult enne Eestisse tagasitulekut alustada fotograafiaõpinguid Londonis.

Linnaruumis saab kolmes kohas näha Jaan ja Hilja Rieti fotosid Viljandist. Koidu ja Posti tänava nurgal räägivad need perekonna ja nende ateljee ajaloost. Tartu ja Lossi tänava nurgal olev näitus kajastab pargi ja selle ümbruse varasemat ilmet. Vabaduse platsil saab tutvuda 1926. aastal püstitatud Vabadussamba ümbruse fotodega.

Näituste fotod ja esemed pärinevad Viljandi muuseumi, Fotomuuseumi, Eesti arhitektuurimuuseumi ja Rahvusarhiivi filmiarhiivi kogudest ning erakogust. Näitused valmisid Eesti Kultuurkapitali toel. Suur tänu neile kõigile abi ja toetuse eest! Eriline tänu kuulub Jaan Rieti lapselapsele Kristjan-Henn Rietile.

Näitused on avatud 9. septembrini 2023. Viljandi muuseumi saab külastada teisipäevast laupäevani kella 10–17, Kondase keskus on aprillis avatud kolmapäevast pühapäevani kella 10–17 ning suvekuudel iga päev kella 11–18.

Lisateave
Viljandi muuseumi näitus: Herki Helves, tel 5690 7334.
Kondase keskuse näitus: Mari Vallikivi, tel 5360 1768.
Linnaruumi näitus: Helen Piir, Sakala keskuse galerist, tel 5347 5897.

Plakat Jaan Riet 150 näitused

Plakati fotol on Marie, Elma, Hilja ja Jaan Riet koduateljees 1917. aastal.
Viljandi muuseumi fotokogu, VMF 439:41.

Kuraatorituur Villem Ormissoni näitusel

Neljapäeval, 1. detsembril kell 17 kutsume muuseumisse Liis Pählapuu kuraatorituurile näitusel „Villem Ormisson. Värvid ja Viljandi“.

Kunstniku 130. sünniaastapäevale pühendatud näitust tutvustav tuur pakub sissevaateid nii Ormissoni elukäiku kui loomingusse. Eksponeeritud teoste kaudu keskendutakse kunstniku kontaktile tema kodulinna Viljandiga ja vaadeldakse tema kujunemist ajastu üheks väljapaistvamaks koloristiks. Ormissoni värvirõõmsatel maalidel ja vanadel fotodel võib avastada detaile Viljandi linnapildist ja tuttavaid linnalähedasi maastikke.

Sissepääs muuseumipiletiga (4 € / 2 €).

Näitus on avatud 25. märtsini 2023 ja muuseum teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse plakat

Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Viljandi linnavalitsus.

Näitus „Villem Ormisson. Värvid ja Viljandi“

Neljapäeval, 3. novembril kell 12 avati muuseumis näitus „Villem Ormisson. Värvid ja Viljandi“, mis on pühendatud kunstniku 130. sünniaastapäevale ja vaatleb kunstniku sidemeid Viljandimaaga.

Villem Ormisson (1892–1941) on Eesti 20. sajandi alguse modernistide seas väljapaistvamaid koloriste. Looduses liikumine ja seal toimuva jälgimine oli Ormissonile ilmselt sügavalt loomuomane ja sai tema tegutsemisviisiks ka kunstis. Maastiku kõrval toob näitus esile näiteid kunstniku Viljandi-aegsest loomingust, sealhulgas natüürmorte ja portreesid. Sel perioodil avanev rikkalik pildimaailm on tema loomingus värvikirevamaid etappe. Maalide kõrval kajastab Ormissoni sidet Viljandiga valik fotosid.

Näituseruumi vaade

Väikesele, kuid sisutihedale näitusele on jõudnud teosed Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Viljandi Muuseumi kunstikogust ja erakogust. Fotod on pärit Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest, Rahvusarhiivist ja Eesti Kirjandusmuuseumist.

Näituse kuraator on Liis Pählapuu ja kujundaja Herki Helves.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Viljandi linnavalitsus.

Näitus on avatud 25. märtsini 2023 ja muuseum teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Näituse plakat

Plakatil on Villem Ormissoni õlimaal „Maastik majadega“ (1919),
VM 1402 K.

Friedrich Kuhlbarsi mininäitus

Raamatukogude teema-aasta 2022 puhul esitame näitusemajas muuseumi raamatukogu põhjal koostatud mininäitusi. Aasta esimesel poolele olnud Hans Leokese tutvustusele järgneb oktoobrist avatud Friedrich Kuhlbarsi (1841–1924) elu kajastav väljapanek.

Luuletaja, lastekirjanik ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars sündis 17. augustil 1841 Tartumaal Sangaste kihelkonnas koolmeistri pojana. Ta õppis Tartus elementaarkoolis ja kreiskoolis ning õpetajate seminaris. Tööle asus koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal. 1862 sai ta koha saksakeelses Viljandi poeglaste algkoolis ning valiti hiljem selle juhatajaks. Venestusajal, 1895. aastal tagandati ta koolijuhataja kohalt vähese vene keele oskuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba kirjamees, kes tegeles koduloo uurimise ja luuletuste kirjutamisega. Ta suri 28. jaanuaril 1924 ja maeti Viljandi Vanale kalmistule.

Kuhlbars kasutas pseudonüümi Villi Andi, mis on tuletatud Viljandi linna nimest. Tema esimene raamat oli murdekeelne „Wastse laulo ja kannel“ (1863), millele järgnes lauluõpik lastele „Laulik koolis ja kodus“. Ka teised Kuhlbarsi luuletused on enamasti kirjutatud koorilaulude tekstideks. Tuntud on ka Kuhlbarsi lasteluule, eriti „Teele, teele kurekesed!“.

Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Koidulat kirjutas ta luulet isamaa ülistuseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus „Vanemuine“, üldtuntud rahvaliku lauluna „Kui Kungla rahvas kuldsel aal…“ (1869).

Kuhlbars oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige ja asutamiskoosolekul määrati ta seltsi juhatusse vastutamaks seltsi raamatukogu eest. Samuti juhatas ta Koidu seltsi laulukoori ning kirjutas selle tunnuslaulu „Koit“.

Mininäitusel on ühel laual välja pandud Kuhlbarsi raamatuid muuseumi raamatukogust ja tema auks tehtud trükiseid. Neid täiendab 75 aasta juubelil Friedrich Kuhlbarsi peetud tagasivaatavat kõne sisaldav vihik (PDF).

Friedrich Kuhlbars oma korteris
Friedrich Kuhlbars 80-aastasena oma korteris töölaua taga. VMF 424: 493.
Kuhlbarsi korteri vaade
Kuhlbarsi korteri vaade. VMF 424: 342. Jaan Rieti fotod.

Teavet maja kohta, kus Kuhlbars elas, saab lugeda kultuurimälestiste registrist.