Rubriik: Näitus

Teisipäeval, 21. juunil kell 13 avatakse muuseumis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava rahvusliku tekstiili ja metallitöö eriala üliõpilaste õppetöö praktilist osa tutvustav näitus „Pärand haagib“.

Peamiselt 2022. aasta lõpetajate töödest koosnev väljapanek kajastab tudengite nägemust oma rollist infokandjatena mineviku ja oleviku vahel. Esitletakse nii õppetöö käigus tehtud kui lõputööna valminud esemeid: vaipu, rõivakomplekte, ehteid ja tööriistu. Lisaks saab muuseumi seintel olevate vaatmike abil tänavuste lõputöödega lähemalt tutvuda.

Näituse kuraatori ja TÜ VKA rahvusliku tekstiili eriala õppejõu Diana Tuuliku hinnangul võivad väärtushinnangud aja kulgedes muutuda ja kultuuripärand täieneda. „Siin ja praegu on see ühtekuuluvuse näitaja mineviku ja tänapäeva vahel,” sõnas Tuulik. „Kultuuripärandi käsitlust ajateljel sümboliseerivad ka selle aasta tekstiilitudengite lõputööd, ulatudes keskajast tänapäeva – keskaegse naise villase kuue rekonstruktsioonist arheoloogiliste leidude põhjal kuni tänapäeva jätkusuutliku disainini meeste moes.”

„Näitus esitleb pärandtehnoloogia üliõpilaste käelist osavust,” lisas näituse kuraator ja TÜ VKA rahvusliku metallitöö eriala õppejõud Eilve Manglus. Tema sõnul esindab väljapanekul rahvusliku metallitöö eriala väga eriilmelised tööd: erinevaid tehnoloogiaid ja kujundusvõtteid kasutades valminud unikaalehted ja tööriistad, aga ka üliõpilaste enda kavandatud ja kujundatud tarbevormid ja objektid.

Näitust korraldab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia. Väljapanek on külastajale avatud 17. septembrini teisipäevast laupäevani kella 10–17. Muuseumi üksikpilet maksab 4 €, sooduspilet õpilastele 2 € ning perepilet 8 €.

10. juunil avati Viljandi muuseumis Edith Karlsoni näitus „Lemmikud“, mis tõlgendab museaale kunstniku pilgu läbi.

Näitusel väljas olevad Edith Karlsoni skulptuurid põhinevad muuseumi koguhoidjate kirjeldustele nende lemmikobjektidest muuseumi kogudes. Skulptor lõi teosed teadmata, milliseid museaale kirjeldatakse, andes kuuldud lugudele väljundi enda tõlgenduste alusel.

Museaalidest lähtuvaid teoseid saab vaadata ühes museaalide kirjelduste kuulamisega kuni 24. septembrini. Näitust saadab publikuprogramm, mille kohta avaldatakse täpsem teave suve lõpul.

Näitus kuulub sarja „Kunstnikud kogudes“, mis viib kokku kaasaegse kultuuri väljal tegutsevaid loovisikuid ja väikemuuseume üle Eesti, et luua uusi võimalusi pärandi tõlgendamiseks ja selle vahendamiseks publikule. 2018. aastal EV100 kunstiprogrammi suurüritusena alguse saanud projekt on praeguseks loonud 14 sellist dialoogi, mis on päädinud eriilmeliste näituste ja sündmustega üle Eesti, Kuressaarest Narva-Jõesuuni, Värskast Kundani. Projekti eestvedajad on Maarin Ektermann ja Mary-Ann Talvistu.

Edith Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala. Teda on autasustatud EKA noore kunstniku preemiaga (2006), Köler Prize’i publikupreemiaga (2015) ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2019). Edith Karlson on kunstnikupalga saaja aastatel 2018–2020 ja 2022–2024. 2021. aastal autasustati teda Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali peapreemiaga.

Maakonnamuuseumide hulgas on Viljandi muuseumi üle 150 000 säilikuga kogu üks suuremaid. Muuseum on asutatud 1878. aastal ning sellel on ajalookogu, arheoloogiakogu, arhiivikogu, etnograafiakogu, fotokogu, kunstikogu, looduskogu ja raamatukogu. Muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate Viljandimaa loodusest ja ajaloost muinasajast 20. sajandi keskpaigani.

 

12. aprillil kell 16 avatakse Viljandi muuseumis näitus 2021. aasta loodusfotovõistluse Vereta jaht parimatest töödest.

Vereta jahil on relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte, mis iseloomustavad piirkonna maastikke ja selle asukaid.

Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul peeti fotojahti viimastel aastatel kaks korda. Kevadise eriolukorra ajal püüdis iga fotograaf parimaid hetki kaamerasse just talle meelepärases piirkonnas. Septembri eelviimasel nädalavahetusel aga toimus ühine traditsiooniline fotovõistlus, kus seekord jäädvustati just Viljandimaale omaseid liike ja maastikke Alam-Pedja looduskaitsealal ja Võrtsjärve ümbruses.

Fotojahist võttis osa kokku 39 fotograafi, kellel õnnestus jäädvustada nii suur- ja väikeulukeid, linde, roomajaid, kahepaikseid ning putukaid ja ämblikke. 2021. aasta võidutööks kuulutati Enel Lepiku foto liuglevast oravast.

Auhinnatud fotode veebigaleriid saab vaadata RMK Flickri kontol.

Vereta jahti korraldavad Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Overall Eesti AS.

Näitus on avatud 18. juunini muuseumi lahtiolekuaegadel T–L 10–17.

Muuseumi teisel korrusel on 5. aprillist avatud Viljandimaa hobipiltnik Oskar Kivisilla fotonäitus, mis viib meid tagasi aega, mil Eesti oli esimest korda vaba.

Oskar Kivisild sündis 21. detsembril 1901 Suure-Jaani kihelkonnas Olustvere lähedal Noor-Kolga (Siu) väiketalus. Õppis Sürgavere Paju vallakoolis ning 1914–1917 Suure-Jaani kihelkonnakoolis. Vabadussõjast võttis osa Sakala Partisanide Pataljoni koosseisus. Asus elama Tääksis, kus töötas algul meierei katlakütjana, hiljem pidas sepa ametit ning tegi puu- ja metallitööd. Peale selle oli ta pilli- ja laulumees, tuletõrjuja ning fotograaf, keda kutsuti taludesse perekondlikke tähtpäevi jäädvustama.

Tema fotodelt saame ettekujutuse elust ja olust ligi sajand tagasi. Väljapanekust leiab arvukalt vaateid, mis on üles võetud Tääksi ümbruses, kus ta oma fotoretki tegi. Ajastule omaselt on pildikogus vaid üksikud sisevaated, needki kohalikust vallamajast või poest.

Saksa okupatsiooni ajal oli Oskar Kivisild Omakaitses, mistõttu arreteeriti pärast vene vägede saabumist ja 1945. aastal viidi vangina Venemaale, kus ta peagi suri.

Lembit Paali erakogusse kuuluvate klaasnegatiivide põhjal Põltsamaa muuseumis koostatud näitus jääb avatuks 28. maini 2022. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Palju Oskar Kivisilla negatiive on jõudnud ka Eesti Rahva Muuseumi kogusse. Vt tutvustust ERMi ajaveebis.