Rubriik: Näitus

9. oktoobrist on muuseumis avatud kinkimiseteemaline näitus „Andmise rõõm“. Näitusega kaasneb publikuprogramm.

Kingituste tegemine on üks vanemaid sotsiaalse suhtlemise vorme. Kingitused ümbritsevad meid kogu aeg. Eluase, mööbel, tarbeesemed jm võivad olla põlvkonnalt põlvkonnale pärandatud kingid. Kingitused aitavad säilitada perekonnalugusid, neist on saanud pärand.

Näitusel on välja pandud kingitused, mida on peetud eriti kalliks ja armsaks, neid on hoitud ja säilitatud hoolega. Kodudest ja muuseumihoidlast on välja toodud katsikukingid, pulmakingid ja tähtpäevade kingid. On ka kingitusi tehtud töö tunnustamiseks, esimeseks koolipäevaks jm sündmusteks. Mitmete kinkidega käivad kaasas ka mõtlemapanevad lood.

Ajad ja kombed on muutunud, aga kingitegemise peamine mõte on ikka sama – andmise rõõm.

Muuseumikogule lisaks tõid näitusele kingitud esemeid erakogust: Ebe-Triin Arros, Harri Jaaku, Tiina Jürgen, Liisa Klamp, Juta Klettenberg, Anu Laarmann, Vivian Mutso, Kaie Mölter, Inga Ronk, Merike Saaremets, Kaja Susi, Leida Tamme, Ain Andris Vislapuu. Kaasa aitas ka teater Ugala. Suur tänu kõigile!

Näitusega kaasneb mitmekesine publikuprogramm loengute ja õpitubadega. Selle avasündmuseks on 22. oktoobril kell 15 folklorist Marju Kõivupuu loeng „Kingitused ja kinkimine ehk miks kingitud hobuse suhu ei sobi vaadata“. Sissepääs on muuseumipiletiga. Osalemisest palume teatada aadressil haridus@muuseum.viljandimaa.ee. Publikuprogrammi toetab Viljandi linnavalitsus.

Tellida saab ka kuraatorituuri näitusel, tasu  20 € tund, õpilastele 10 € tund.

Näitus jääb avatuks 30. jaanuarini 2021.
Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

14. juulist saab muuseumis tutvuda Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu rändnäitusega „Pärand elab!“.

Milline koht on traditsioonilistel teadmistel ja oskustel meie igapäevaelus? Kas peame näiteks vajalikuks koduaias vikatiga niita, kui murutraktor teeb selle töö palju kiiremini ära? Kas teame, milliste sõnadega lohutada haiget saanud last või millal on õige aeg sibulad maha panna? Kas usaldame oma esivanemate ravitarkusi?

Eesti Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus „Pärand elab!“ kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on meile ja meie kogukondadele olulised ja omased. Näitusel on väljas neliteist eriilmelist näidet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud teadmistest, oskustest, kommetest ja tavadest. Igaüks neist on oma kogukonnale armas ja oluline. Näitusekülastaja saab muu hulgas aimu nii seto kirmasest, ukrainlaste lihavõttekombestikust kui sellest, kuidas on muhulased oma keele püsimise eest hea seisnud. Kõiki neid näiteid ühendab asjaomaste inimeste soov kõnealuseid teadmisi ja tavasid hoida ja järeltulevatele põlvedele edasi anda.

Seda silmas pidades on otsustatud neid traditsioone vaimse kultuuripärandi nimistu abil esile tõsta. Lisaks teadmistele pakub näitus ka silmailu – pesunööri laadis kujundus on lõbus ja pilkupüüdev. Näitus on rännanud mööda Eestit juba kuus aastat ja igal pool on see soojalt vastu võetud. Viljandisse jõuab näitus uuendatuna. Näituse on kujundanud sisekujundusbüroo Laika, Belka & Strelka ning selle valmimist toetas Kultuuriministeerium.

10. septembril peetakse muuseumis näitusest ajendatult koostöös rahvakultuuri keskusega vaimse pärandi päev, millel osalejad saavad teadlikumaks elava pärandi rollist, tähendustest ja mitmekülgsusest meis ja meie ümber. Lisainfo ja registreerimisvormi leiab veebilehelt rahvakultuur.ee/2020/07/09/vaimse-parandi-paev-parand-elab-viljandi-muuseumis.

Näitust „Pärand elab!“ saab Viljandis külastada 26. septembrini teisipäevast laupäevani kell 10–17, Johan Laidoneri plats 10. Edasi liigub näitus Pärnumaale Seljametsa Rahvamajja.

Viljandi Muuseum kogub kuni 4. septembrini 2020 esemeid ja mälestusi, mis seonduvad kinkimise kombega. Kogutu pannakse välja aasta lõpul muuseumis toimuval näitusel.

Koostatava näituse eesmärk on kajastada kingituste teemat erinevatest ajastutest, erinevate sündmuste ja tähtpäevadega seonduvalt. Esemele lisab väärtust mõni sellega ühes käiv huvitav lugu, mis tuleks kirja panna.

Mõtete liikumapanekuks pakume välja järgmise teemavaliku:

• tähtpäevade kingitused: sünnipäeva, koolilõpu, pulma, leeri- või ristimispäeva, katsiku, emade- ja isadepäeva, sõbrapäeva jms kingitus
• põlvest põlve edasi antud pärand
• minu eriline kingitus
• kingitus iseendale
• ärikingid
• kõige vaimukam kingitus läbi elu
• kaart ja salm kui kingituse osa

Muuseum palub neil, kellel on näitusele pakkuda kingiks saadud esemeid, lugusid või pildimaterjali, helistada telefonil 433 3316 või kirjutada ebe.arros@muuseum.viljandimaa.ee

Näitusele toodud esemed tagastatakse näituse lõppedes veebruaris 2021 nende omanikele.

19. maist on Viljandi muuseumis avatud näitus „100 aastat aiandust Pollis“, mis kajastab Polli aianduse ajalugu 20. sajandi algusest kuni tänapäevani.

Polli Aiandusuuringute Keskusele on kogunenud saja aasta jagu teadmisi, oskusi ja kogemusi aianduse valdkonnas. Aiandusteadmiste ja oskuste edasiandmise alguseks Pollis võib lugeda Polli Põllutöökooli rajamist Polli mõisasse 1920. aastal. 1945. aastal loodi Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituut ning hakati tegelema aiandusteadusega. 1995. aastal sai riiklikust instituudist Eesti Maaülikooli allüksus.

Polli Aiandusuuringute Keskus kutsub näituse vahendusel osa saama oma argipäevast. Plakatitel on kajastatud keskuse tegemisi teemavaldkondade kaupa nii sõnas kui pildis. Videopildi vahendusel saavad selgeks sordiaretuse protsessid ning tuttavaks aretajad, kelle loodud sordid meie koduaeda rikastavad. Õieilu pakuvad ruumis õitsvad puud ja ka fotod. Lisaks saab tutvuda Eestis vähelevinud puuvilja- ja marjakultuuridega, saab teada miks on vaja teha biokeemilisi analüüse ja palju muud.

Polli aianduse ajaloosse ning aiandusuuringute keskuse teadlaste tegemistesse saab näituse vahendusel süüvida 11. juulini. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Neljapäeval, 5. märtsil kell 16 esineb Viljandi muuseumis kunstiajaloolane Mari Vallikivi teemal „19. ja 20. sajandi kunstnikutüübid, kes on Viljandit kujutanud“.

Loeng käsitleb loodud kunstiteoste varal Viljandi muutumist mitmesaja aasta jooksul. Lisaks tutvustatakse näitusel „Viljandi motiiv“ olevaid teoseid ja nende autoreid ning räägitakse sama pealkirjaga raamatu saamisloost ja ka sellest, mis kaante vahele ei mahtunud.

Näitus „Viljandi motiiv“ tutvustab Viljandist pärit, siin lühemalt või pikemalt elanud ning tellimustöid täitnud kunstnike loomingut muuseumi kunstikogus. Samuti kajastab see eri ajajärkude kunstiarusaamu, valitsevaid  ideoloogiaid ja ühe väikelinna muutumist ajas. Eesti kultuurkapitali toetatud näitust saab vaadata kuni 28. märtsini 2020.

Äsja ilmunud raamat „Viljandi motiiv“ tutvustab Viljandi jäädvustusi kunstis 104 teosega 49 autorilt, mida täiendavad raamatu autori tekstid eesti ja inglise keeles. Raamatu andsid välja Viljandi muuseum ja Kondase keskus, selle toimetas Tiina Sarv, tõlkis Ann Kuslap ja kujundas Katrin Kaev. Väljaandmist toetasid Viljandi linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital.

Mari Vallikivi (1975) on kunstiajaloolane, kes töötab 2003. aastast Viljandis Kondase Keskuses. Ta on õppinud aastatel 1993–1997 Eesti kunstiakadeemias kunstiteadust, töötanud kirjastuses toimetajana, kureerinud mitusada näitust ning pidanud loenguid. Ta on avaldanud artikleid ja raamatuid. Tema erialaks on autsaiderkunst, naivism ja harrastuskunst.

Loenguõhtul osalemine on muuseumipiletiga.