Neljapäeval, 5. märtsil kell 16 esineb Viljandi muuseumis kunstiajaloolane Mari Vallikivi teemal „19. ja 20. sajandi kunstnikutüübid, kes on Viljandit kujutanud“.
Loeng käsitleb loodud kunstiteoste varal Viljandi muutumist mitmesaja aasta jooksul. Lisaks tutvustatakse näitusel „Viljandi motiiv“ olevaid teoseid ja nende autoreid ning räägitakse sama pealkirjaga raamatu saamisloost ja ka sellest, mis kaante vahele ei mahtunud.
Näitus „Viljandi motiiv“ tutvustab Viljandist pärit, siin lühemalt või pikemalt elanud ning tellimustöid täitnud kunstnike loomingut muuseumi kunstikogus. Samuti kajastab see eri ajajärkude kunstiarusaamu, valitsevaid ideoloogiaid ja ühe väikelinna muutumist ajas. Eesti kultuurkapitali toetatud näitust saab vaadata kuni 28. märtsini 2020.
Äsja ilmunud raamat „Viljandi motiiv“ tutvustab Viljandi jäädvustusi kunstis 104 teosega 49 autorilt, mida täiendavad raamatu autori tekstid eesti ja inglise keeles. Raamatu andsid välja Viljandi muuseum ja Kondase keskus, selle toimetas Tiina Sarv, tõlkis Ann Kuslap ja kujundas Katrin Kaev. Väljaandmist toetasid Viljandi linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital.
Mari Vallikivi (1975) on kunstiajaloolane, kes töötab 2003. aastast Viljandis Kondase Keskuses. Ta on õppinud aastatel 1993–1997 Eesti kunstiakadeemias kunstiteadust, töötanud kirjastuses toimetajana, kureerinud mitusada näitust ning pidanud loenguid. Ta on avaldanud artikleid ja raamatuid. Tema erialaks on autsaiderkunst, naivism ja harrastuskunst.
Olete oodatud 18. detsembril kell 13 muuseumi näitusemajja, kus avame kunstinäituse „Viljandi motiiv“ ja esitleme muuseumi toimetiste VIII osa.
Näitus tutvustab Viljandist pärit, siin elanud ja tellimustöid täitnud kunstnike loomingut muuseumi kunstikogus. Samuti kajastab see eri ajajärkude kunstiarusaamu, valitsevaid ideoloogiaid ja ühe väikelinna muutumist ajas. Näitus „Viljandi motiiv“ jääb avatuks 28. märtsini 2020.
10. septembril on muuseumi näitusemajas Eesti Ajaloomuuseumi koostöönäitusel „Päris ja prii: 200 aastat talurahva vabastamisest Liivimaal, 150 aastat esimesest laulupeost” võimalik osa saada kahest ettekandest:
Kell 13 algab näitusel ringkäik koostaja Ene Hiio juhtimisel;
Kell 13.30 peab ajaloolane Toomas Anepaio loengu pärisorjuse ja talurahva vabastamise teemal.
3. septembrist on muuseumi teisel korrusel avatud näitus „Mulgimaa ajalugu“, mille kümnel stendil saab piltide ja tekstide vahendusel ülevaate talude päriseksostmisest, häärberitest, laatadest, raudteest, linavabrikutest, hariduselust, mulkide juurtest, ärkamisajast ning küüditamisest. Stendinäitust toetab esemeline väljapanek mulgi pulmakombestikust ja -rõivastest muuseumi püsinäituse etnograafiatoas.
Abja gümnaasiumi ajalooõpetaja Maile Kreevsi koostatud näitus jääb avatuks 16. novembrini 2019. Muuseumi näitusemaja on sel ajal avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Näitusest ajendatult peetakse muuseumis 22. oktoobril mulgiteemaline seminar, mis annab ülevaate Mulgimaa esemelisest ja vaimsest pärandist, arhitektuurist, eluolust ning põlistest taluaia taimedest. Lisaks tutvustab näituse koostaja Maile Kreevs näituse saamislugu ning annab ülevaate Mulgimaa ajaloost.
Seminaripäeva toetab Muinsuskaitseameti programm „Kultuuripärandi valdkonna arendamine“ ja sellest on oodatud osa võtma ennekõike hariduse valdkonnas tegutsejad ning piirkonna väikemuuseumide esindajad.
Eelinfo ja registreerimine haridus@muuseum.viljandimaa.ee, tel 433 3664.
28. mail avati Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäitus „Päris ja prii: 200 aastat talurahva vabastamisest Liivimaal, 150 aastat esimesest laulupeost”.
10. septembril kell 13 algab näitusel ringkäik kuraator Ene Hiioga ja sellele järgneb ajaloolase Toomas Anepaio loeng pärisorjuse ja talurahva vabastamise teemal. Lisateave…
Näituse „Päris ja prii” kutse
Mis on orjus ja mis on vabadus? Selles on küsimus.
2019. aastal möödub 200 aastat talurahva pärisorjuse kaotamisest Liivimaal. Eestimaal kaotati pärisorjus paar aastat varem, 1816. aastal. Pool sajandit pärast vabastamist, 1869. aastal, kogunesid eestlased Tartusse esimesele üldlaulupeole: priiuse juubeli tänu-laulupeole.
Pärisorjus on talurahva õigusetu seisund vabade seisuste suhtes. See seisnes maaomandi õiguse puudumises, keelus omatahtsi elukohta vahetada ning täielikus sõltuvuses suurmaaomanikust (mõisnikust), kellele tuli teha kas teotööd või tasuda andamit õiguse eest elada ja harida põldu tema valdustes.
Pärisorjus on olnud enamikus maailma maades. Lääne-Euroopas kaotati pärisorjus varem, Kesk-, Lõuna- ja Ida-Euroopas hiljem ja ühena viimastest Venemaal 1861. aastal. Pärisorjuse kaotamine oli tähtis samm ühiskonna suunas, mille kõigil liikmetel on võrdsed õigused.
Eestis ja Lätis, endistes Läänemere provintsides, lisandus talupojaseisuse ja kõrgemate seisuste vastasseisule rahvuslik vastasseis. Mõisnikud, enamasti baltisakslased, polnud pärit põlisrahvaste seast ja põlisrahva liikme tõus suurmaaomanikuks oli haruldane. Rahvatraditsioon ja 19. sajandi rahvusliku ärkamise aegsed kirjamehed meenutasid muistset vabadust enne maa vallutamist 13. sajandil ning õhutasid lootust paremale tulevikule.
Talupojaseisuse pärisorjusest vabastamine kestis pool sajandit ja selle tähtsamateks verstapostideks olid: 1) isikliku vabaduse andmine, 2) väikemaaomandi õiguse andmine, 3) passiseadus, mis tagas liikumisvabaduse, 4) omavalitsusõiguse kehtestamine vallakogukonnana ja 5) mõisaomaniku politseivõimu piiramine.
19. sajandi keskpaiga talurahvaseadustega anti talupoegadele õigus oma talud päriseks osta, mis tähendas väikemaaomandi loomist Balti kubermangudes ja rajas majandusliku aluse eesti oma haritlaskonna, aga ka ettevõtjate ja majandustegelaste kihi sünnile. Terve sajandi kestnud talupojaseisuse vabastamine lõppes seisuste kaotamisega Venemaal pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja Eesti maareformiga 1919. aastal. 100 aastat tagasi alanud maareformiga kaotati varem aadliseisuse eesõiguseks olnud suurmaaomand. Kõik need sündmused on osaks Eesti Vabariigi loomise eeldustest ja eelloost.
2016. aastal valmis Eesti Ajaloomuuseumi ja Rahvusraamatukogu koostöös näitus „Päris ja prii: 200 aastat pärisorjuse kaotamist Eestimaal“. Tänavu tähistame Eesti Ajaloomuuseumi ja Viljandi Muuseumi koostöönäitusega Liivimaa talupoegade vabastamise 200. aastapäeva.
Näituse koostasid Ene Hiio ja Epp Kangilaski ning kujundas Aime Andresson.
TänameRahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi ja EELK Karja kogudust.
