Raamatu „Viljandi fotograaf Jaan Riet“ esitlus

Kolmapäeval, 6. detsembril kell 16 esitleb Viljandi muuseum oma toimetiste sarja üheksandat väljaannet „Viljandi fotograaf Jaan Riet“.

Tänavu möödus 150 aastat Jaan Rieti sünnist. Kevadest sügiseni Viljandis avatud näitustele lisaks ilmuv raamat annab ülevaate Rieti fotoateljeest, seal tegutsenud fotograafidest ja nende pärandist. Fotode vahendusel kajastatakse Viljandi ajalugu ateljee tegevusperioodil aastatel 1896–1948.

Artiklite autorid on Ain-Andris Vislapuu, Tiina Parre ja Mari Vallikivi, toimetaja Ain-Andris Vislapuu ja keeletoimetaja Maarja Möldre. Raamatu koostas ja küljendas Herki Helves.

128-leheküljelise raamatu arvukad fotod on pärit Viljandi muuseumi ja Rahvusarhiivi filmiarhiivi kogust ning Kristjan-Henn Rieti erakogust.
Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Kaanepilt - Viljandi fotograaf Jaan Riet

Raamatu sisu näide (pdf).

Raamat on müügil muuseumipoes ja Raamatukoi kauplustes.

Alevite unistus – saada linnaks

Viljandi muuseumi näitusemaja teisel korrusel saab 24. oktoobrist tutvuda maaarhitektuuri keskuse rändnäitusega „Alevi unistus – saada linnaks“, mille autoriks on etnograaf ja vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi.

Aleveid on Eestis väikelinnadest raske eristada ja nende unistus oli saada linnaks. Aja jooksul ongi enamus aleveid saanud linnaõigused. Minevikus erinesid alevid küladest majandustegevuse poolest: küla elas põllumajandusest, alevid aga väikeettevõtlusest ja kauplemisest. Elulaadilt kõikus alevirahvas aga maa ja linna vahepeal harides maad ja pidades loomi.

Näitus on inspireeritud 2016. aastal ajakirjas Pööning alanud artiklitesarjast „Alevite pärlid“. Väljapanek annab läbilõike eri ajajärkudel kogukonnale olulistest hoonetüüpidest ja kujundatud avalikust ruumist. Tekstiilile trükitud stendinäituse kujundas Irina Tammis.

Kolmapäeval, 8. novembril kell 16 algab muuseumis kohtumisõhtu näituse koostaja Heiki Pärdiga, kes esitleb hiljuti ilmunud mahukat teost „Maa ja linna vahel. Eesti alevite lugu“. Raamatu põhitähelepanu keskendub alevielule 20. sajandi esimesel poolel, see tutvustab ka alevite kujunemislugu, keskkonda ja elulaadi, puudutades põgusalt ka Nõukogude aja algul toimunud suuri muutusi. Raamatu on kujundanud Andres Tali. Eesti Vabaõhumuuseumi ja kirjastuse Tänapäev koostöös ilmunud raamatut saab osta kohapeal soodushinnaga.

Kohtumisõhtule pääseb muuseumipiletiga 4 € / 2 €.

Näitus jääb avatuks 9. detsembrini 2023. Muuseum on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17.

Plakat

35. Sakala kalendri esitlus

Neljapäeval, 21. septembril kell 16 esitletakse muuseumi näitusemajas kogumikku „Sakala Kalender 2024“, milles sisaldub 30 artiklit 16 autorilt.

Järjekorras 35. kalender jääb muuseumisõber Heiki Raudla koostatuna kahjuks viimaseks. Esitlusel saab kuulda huvitavaid seiku kalendrite koostamise ja neis ilmunud lugudega seoses.

Olete oodatud!

Sakala kalender 2024 kaas

Viljandimaa vabadussammaste raamat

Võidupühal, 23. juunil taasavatakse Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussammas. Tähtpäeva puhul ilmub Jaak Pihlaku koostatud teatmeteos „Viljandimaa Vabadussammas“, mis annab põhjaliku ja pildirohke ülevaate monumendi rajamisest, purustamisest ning aastakümneid kestnud taassünnist. Samuti on kirja pandud teiste ajaloolisel Viljandimaal ja kultuuriloolisel Mulgimaal püstitatud, hävitatud ja taastatud või teostamata jäänud Vabadussõja mälestusmärkide lood koos fotodega. Teose mahukama osa moodustavad Viljandimaaga seotud 876 Vabadussõjas langenu elulood, mida ilmestavad portreefotod, leinateated ning hauatähiste jäädvustused. Raamatust leiab ka mälestussamba taastamise heaks annetanute nimekirja. Lisatud on kasutatud allikate, kirjanduse ja perioodika loend, samuti kohanimede võrdlus ning ingliskeelne kokkuvõte.

Kõvakaaneline raamat „Viljandimaa Vabadussammas“ sisaldab 464 lehekülge. Raamatut saab osta muuseumist, kassa on avatud teisipäevast laupäevani kella 10–17. Hind muuseumipoes on 55 €.

Raamatu „Viljandimaa Vabadussammas“ kaas

Raamatu esmaesitlus (kutsetega) toimub Võidupühal, 23. juunil kell 9.45 (pärast mälestussamba avamist) Viljandi mõisahoone Schloss Fellin suures saalis Tasuja puiestee 4.

Raamatu „Eesti ohvitser ‒ langenud Vabadussõjas“ esitlus

Laupäeval, 28. novembril kell 12 esitleb Jaak Pihlak Viljandi muuseumi lugemissaalis oma raamatut „Eesti ohvitser ‒ langenud Vabadussõjas“.

Monograafia annab ülevaate Vabadussõjas langenud Eesti rahvaväe ohvitseridest ja 1. detsembril 1924 kommunistlike mässajate tapetud Eesti sõjaväe juhtidest, lisaks kindralmajor Johan Undist, kes suri tõenäoliselt kommunistliku mõrtsuka atentaadis saadud vigastustesse sügaval rahuajal. Koguteose üldosas käsitletakse ohvitseride päritolu, hariduse ja Vabadussõjaga seonduvaid üksikasju ning esitatakse kokkuvõte nende langemise, matmise ja mälestuse jäädvustamise kohta. Raamatu mahukam osa on ohvitseride elulood, millele on lisatud tollases perioodikas ilmunud kirjutised nende langemisest või matusetalitusest. Teos on illustreeritud arvukate fotodega, millest paljud avaldatakse esimest korda. Lisatud on kasutatud allikate, kirjanduse ja perioodika loend, samuti kohanimede võrdlus ning ingliskeelne lühikokkuvõte.

Raamatu „Eesti ohvitser ‒ langenud Vabadussõjas“ kaas

Kõvaköide 30 cm, 328 lk
ISBN 9789949928682
Hind 15 € (müügil alates 28.11.2020)

Raamatu kirjastasid Viljandi Muuseum ja Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus. Toimetaja oli Ain-Andris Vislapuu, keeletoimetaja Maarja Möldre, kokkuvõtte inglise keelde tõlkija Ann Kuslap, kujundaja ja küljendaja Herki Helves. Väljaandmist toetas Eesti Sõjamuuseum.

Muuseumi lugemissaali pääseb hoovist (värav asub aadressil Lossi 14, Viljandi). Korraldajad paluvad järgida kehtestatud nõudeid seoses COVID-19 levikuga. Siseruumi üritustel palume kanda maski.