Posted on

Hansamuuseum kutsub

Hansapäevade ajal on tänavu muuseumis ja selle ümber hansahõngu varasemast rohkem. Laupäeval avame keskaega taasloovast „Apteeker Melchiori“ filmist fotonäituse. Lisaks kutsume muuseumisse giidituuridele ja hoovimajja rullnukke meisterdama.

Laupäeval, 3. juunil kell 12 avame näituse „Kuidas valmis film apteeker Melchiorist“. Fotode kaudu jõuavad vaatajateni kaadritagused hetked triloogia kõigi kolme filmi võtetelt, mida täiendavad filmi rekvisiidid ja videofilm „Apteeker Melchiori filmi lugu“. Näituse avamisel osalevad filmi produtsendid Veiko Esken ja Tanel Tatter ning näitleja Karl Robert Saaremäe. Külalised tutvustavad näitust ning filmimeeskonna liikmetele on võimalik esitada küsimusi. Näitus jääb avatuks 1. juulini 2023.

Hansaaega tutvustavad giidituurid muuseumi näitusemajas on:

  • laupäeval, 3. juunil kell 14 ja
  • pühapäeval, 4. juunil kell 12.

Tuuridel kuuleb kuidas ja miks Hansa Liit asutati, kuidas Viljandist kujunes hansalinn, millega tegelesid hansakaupmehed ning mis sai Viljandist pärast hansaaega.

Rullnukkude valmistamise õpituba on muuseumi hoovis asuvas Tõrukojas:

  • laupäeval, 3. juunil kell 12–14 ja 16–18 ning
  • pühapäeval, 4. juunil kell 12–15 .

Rullnukkude meisterdamine

Tõeline hansamelu meistrite, ravitsejate, õpitubade, keskaegsete mängude ja muu põnevaga leiab aga muuseumi hoovis asuval keskaja alal. Lisateavet Viljandi hansapäevade kohta leiab aadressilt hansa.viljandi.ee

Olete oodatud osalema!

Posted on

Fotopärandi päev

Neljapäeval, 8. juunil kell 15 on fotopärandist huvitatud oodatud Viljandi muuseumisse, kus tutvustatakse hiljutisi suuri digiteerimisprojekte, fotode andmebaaside kasutamise mitmekülgseid võimalusi ja heidetakse pilk fotopärandi haldamise tulevikku.

Kava

  • „Jaan Rieti klaasnegatiivide kogu massdigiteerimine Rahvusarhiivis“ – Aap Tepper, Rahvusarhiivi filmiarhiivi juhtivspetsialist.
    Esitlusele tuleb digiprojekt, mille käigus digiteeriti ligi 50 000 Rieti klaasnegatiivi. Tutvustatakse andmebaase, kus Rieti koguga saab tutvuda ning võimalusi ühisloome abil fotode kirjeldamiseks.
  • „Fotokogud digiajastul – ühisloomest tehisintellektini, juriidikast ja eetikast. Ajapaiga kogemustest ning kuhu edasi“ – Vahur Puik, MTÜ Eesti Fotopärand.
    Juba üle miljoni ajaloolise kujutise sisaldav Ajapaiga platvorm on mõeldud ühisloome abiga pildilise pärandi andmete täiendamiseks. Ajapaiga kasutaja saab kaardistada vanade fotode pildistamise kohti, tuvastada piltidel kujutatud isikuid, lisada ajalooliste piltide kõrvale samade kohtade kaasaegsed ülepildistused ehk refotod. Ettekandes on kavas vaadata fotopärandi digiteerimise teemat ka laiemalt: arutada, millised võimalused, aga ka probleemid sellega kaasnevad; kas ja kuidas peaks muutuma muuseumide-arhiivide tööprotsessid; mis rolli selles võiks mängida huviliste kogukonnad ja tehisintellekt.

Tänavu tähistame 150 aasta möödumist Viljandi fotograafi Jaan Rieti sünnist. Viljandi muuseumis, Kondase keskuses ja kolmes paigas linnaruumis on avatud Jaan Rieti juubeliaastale pühendatud näitused.

Fotopärandi päeva plakat

Posted on

Fotonäitus apteeker Melchiori filmidest

Viljandi muuseumis avatakse laupäeval, 3. juunil kell 12 fotonäitus „Kuidas valmis film apteeker Melchiorist“.

Keskaega taasloova filmi näitusega jõuavad vaatajateni kaadritagused hetked kõigi kolme „Apteeker Melchiori“ filmi võtetelt. Filmi sündi ja filmigrupi tööd jälginud fotograaf Robert Lang tegi seda Eesti filmi suurprojekti jäädvustades ligi 25 000 fotot.  Nende seast tehtud valik on välja pandud näitusele, mida täiendavad filmi rekvisiidid ja videofilm „Apteeker Melchiori filmi lugu“.

Avamisel osalevad filmi produtsendid Veiko Esken ja Tanel Tatter ning näitleja Karl Robert Saaremäe. Külalised tutvustavad näitust ning filmimeeskonna liikmetele on võimalik esitada küsimusi.

Avamise järel, kell 14 on kõik huvilised oodatud osa saama hansaaega tutvustavast giidituurist muuseumis.

Näitus on avatud 1. juulini teisipäevast laupäevani kella 10–17.
Näituse valmimist toetas Viljandi linnavalitsus.

Plakat

Posted on

Kutsume noori fotokursusele

Viljandi muuseum kutsub noori 10. juunil kella 12 kestvale fotokursusele „Kuidas teha telefoniga head pilti?“. Juhendab Kristjan Kivistik. Osalemine on tasuta.

Kohtume muuseumi näitusemajas, Johan Laidoneri plats 10. Kaasa võtta laetud akuga kaameraga telefon. Linnas liikumiseks palume selga panna ilmale vastavad riided ja mugavad jalanõud ning kaasa võtta joogipudel.

Kursusel antakse ülevaade järgmistest teemadest:

  • Millega peab arvestama telefoniga pildistamisel, mida on võimalik telefoniga saavutada ja mida mitte?
  • Kompositsioon – hea pildi saladus.
  • Foto kvaliteeti mõjutavad kaamera äpi seadistused.

Kristjan on enda kohta öelnud nii: „Olen video- ja fotograaf aastast 2012. Esimesed tõsised kogemused sain kaitseväes, kui teavitusosakonnas operaatori ja monteerijana ajateenistuse läbisin. Pärast seda olengi fookuse võtnud ürituste jäädvustamisele nii fotograafi kui ka videograafina. Enam kui kümneaastane kogemus valdkonnas annab kindlustunde, et toon alati vajalikud fotod ära.“

Info ja registreerimine: haridus@muuseum.viljandimaa.ee – palume teatada osaleja ees- ja perekonnanimi, vanus ja lapsevanema kontaktid.

Toetab Eesti Kultuurkapital.

Fotokursuse plakat

Posted on

Heiki Raudla esitleb „Kemmerguraamatut“

Kolmapäeval, 24. mail kell 16 esitleb Heiki Raudla muuseumis enda koostatud „Kemmerguraamatut“.

Toidust, toiduvalmistamisest, söömisest ja köögist on eesti keeles välja antud sadu raamatuid. Sellele loogiliselt järgnevast tegevusest ja väljakäigust võib eesti keeles leida vaid üksikuid trükiseid. Sellega seonduv on meie kultuuris varjatud ja tabudega ümbritsetud. Viisakas seltskonnas ei kõnelda neist toiminguist otse. Öeldakse, et lähen suurele või väikesele asjale; sinna, kus keiser jala käib; lähen number ühele või number kahele. „Tualetti“ või „WC-sse“ minnakse isegi siis, kui tegemist on kõige ehtsama peldikuga.

Ajaleht The Times tegi sajandivahetusel kokkuvõtte möödunud aastatuhandest ja tualett arvati inimkonna kümne parima leiutise hulka. Keskmine inimene käib seal aastas 2500 korda. Kogu elu jooksul kulub käimlas aega mõnest kuust kuni kolme aastani.

Soomes on välja antud juba kümmekond kemmerguhuumori raamatut. Esitletava raamatu autor otsustas teemat laiendada ja pakub 392 leheküljel lisaks naljadele lugemist kemmergu ajaloost, põnevaid lugusid ja fakte, väljavõtteid ajalehtedest, peldikuluulet, aforisme ja vanasõnu.

Olete oodatud!

Heiki Raudla „Kemmerguraamat“